Kas saame valida, keda armastame? Ingo Niermann ütleb raamatus (ja raamatuga) „Lahendus 257. Täiuslik armastus“ („Solution 257: Complete Love“) – jah! Kas armastus ei pidanud siiski pime olema? Kas ei ole see üks noist vähestest asjadest, mis „lihtsalt juhtuvad“ meiega, täitsa ette kavatsemata ja spontaanselt? Ning kas ei olegi spontaansus selle fenomeni kõige kütkestavam osa? Et järsku – põmm! – lihtsalt tunneme justkui põhjendamatut leebust, iha ja vajadust mõne inimese…
Hrafnhildur Arnardóttirile tuleb tänulik olla, et millegi nii ilusa loomisega on võimalik ellu äratada üks parajalt kole(tislik) kriitika, mitte uinuv-uinunud mõistus.
Tõenäoliselt peaksin järjepidevalt kirjutama hoopis Kroonikasse või Õhtulehte, sest klikimagnetitest pealkirju olen sama varmas välja mõtlema, nagu Postimees avaldab abieluvõrdsuse vastaseid propagandaartikleid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Eelmisel nädalavahetusel käisin Soomes elava Usbekistanist pärit luuletaja Hamdam Zakirovi kutsel vestlemas eesti-vene identiteedist „Art&Plow“ festivalil. Minuga koos rääkis veel Turu poeet Susinukke Kosola, kodanikunimega Daniil Kozlov, kelle vanemad emigreerusid Venemaalt Soome, kui ta oli alles mõni kuu vana. Kuigi mõlemad…
Kas ei võiks mõelda emadusest kui tegutsemisviisist, mis sillutab teed uutele valitsemisvormidele, majandamisviisidele ja tugevale kodanikuühiskonnale?
Laiskust pole vist olemas. Mitte et ma usuksin sellesse, et seda pole – ikka on. Aga mulle näib, et laiskus on tingitud hoopis millestki muust, mitte prokrastineerimisaltist inimloomusest või et ei viitsita midagi teha. Kas üks nn laiskuse põhjendus võiks olla hoopis alateadlik ebaõnnestumise kartus? Sest parem on olla ju potentsiaalikas laisk kui läbikukkunud? Nüüd, kui vaba päev – töörahvapüha – on möödas, on ehk paslik eneselt…
Kristiina Ehin on palju triksterlikum looja kui „Vetelkõndijas“ näha, aga Anu Auna film ei ole üldsegi nii hull, kui mõni arvustaja on võtnud nõuks seda kirjeldada.
Löön sellel aastal Sirbis kaasa ühe arvajana teiste seas ning mõtlesin, et seon sel puhul luule žurnalistikaga, arvates nii-öelda poeetilis-ajakirjanduslikult, sest viimasel ajal on mul tunne, et luulelist arvamist võiks maailmas rohkem olla. 13. jaanuaril korraldas Eesti teatri agentuur koostöös Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendusega teemapäeva „Teater ja ligipääsetavus“, mille ettekanded võtsid kindlasti nii mõnelgi kohapeal või Delfi vahendusel silma märjaks. Võtan siis mõtiskleda minagi hingelähedasel normaalse ja erilise teemal.
Mu…
„Elav linn“ elab, voolab, vohab, pungub, linnulaulab-situb, kasvab rohtu ja tungib õrnalt asfaldist läbi nagu võilill, keda ei huvita inimesed ega nende ahermaastikud.
Noormets on nn ikoonidega tabanud märki, ta ei ole valinud sinna inimesi, keda peab ikooniks ainult tema, vaid kes on ikkagi kogu Eestis tegijad ja tuntud.
Kõik romaani „Need taevad“ tegelased on oma keskkonna, ajastu ja meist suuremate jõudude ohvrid, jagades oma üürikest aega samas ruumis, mida nimetatakse tihtipeale eluks, või mõnikord ka … bussisõiduks.
Donika Kelly luulekogus on küll ülekaalus mütoloogilis-poeetiline register, kuid raamatut saab lugeda ka kui oodi liikidevahelisele armastusele ja hoolitsusele.
Läksin selle aasta jaanuaris Tallinna Kopli ametikooli nooremaednikuks õppima. Olen nimelt totaalselt taimepime ja tahan end veidi tundlikumaks mudida rohelise maailma suhtes. Teiseks tahan teada, mida kutsekool endast õigupoolest kujutab. Kolmandaks on aastane aednikuõpe osa mu projektist Artišoki biennaali tarvis: uurin, mis vahe on siis ikkagi n-ö päris ametil ja kunstniku tegemistel, mida endiselt ei taheta näha ei töö ega ametina.
Kopli ametikooli tuleb kunstiakadeemiast sõita nii 6-7 trammipeatust edasi. Esimene…
Novellikogus „Hing maanteeserval“ käsitletakse peamiselt kirjaniku kurba saatust: veel pole jõutud kirjutada suurt romaani, lugejaid otsi või tikutulega, nekrofiilia afäär lõhestab kirjanike hingi ja liitu …
Sten Eltermaa näitus võbeles, peegeldas, sädeles ja liikus geomeetriatäpsuse kiuste. Vaataja-kogeja oli justkui kutsutud alatasa oma pilguga sisse ja välja suumima.
Natalja Nekramatnaja „Sinine pojeng“ on mõru, oi kui mõru, ülekeenud kohvi kirbe maitsega, kohati lausa mürgine, kalk, kurb, tülpinud, kuid õnneks mitte veel resigneerunud hääle luule.
Piret Karro tekstid ja pildid mõjuvad Laura Põllu suuremõõtmeliste metallkonstruktsioonide kõrval kergemini ligipääsetavana, kuid seonduvad tugevamalt prekaarsuse temaatikaga.
Sveta Grigorjeva on luuletaja, tantsija ja koreograaf. Need luuletused on õigupoolest kollektiivne looming, kirjutatud guugliluule žanris. Kui Google’i otsingumootorisse sisestada märksõna, kuvab Google teatavasti kõige populaarsemad märksõnaga seotud fraasid. Tulemust võib nimetada eestlaste alateadvuse üleskirjutuseks.
trükin google otsingumootorisse „miks ma“
miks ma elan
miks ma pean tulumaksu juurde maksma
miks ma sind armastan
miks ma olen kogu aeg väsinud
miks ma ei jää rasedaks
miks ma ei lähe valima
miks ma rasedaks ei jää
miks ma nii loll olen
miks…
Andrus Kasemaa raamatuid on raske käest panna: imestad, naerad ja naudid, tunned süümemõnu … Ehk on tegu sõltuvusega?
„See on tegelikult nii naeruväärne ja naljakas, kuidas kirjanduskauged inimesed kujutavad kirjandust nagu mingit kõrgemat sfääri. Nagu oleks kirjanik olla lahe. Nagu see oleks midagi erilist. Nagu oleks midagi erilist ka kirjaniku staatuses. Kui ma veel seal sees ei olnud, siis tundus see kauge ja kättesaamatu, nagu neile, kes ajavad silmad suureks ja ütlevad:…
*
naisluuletajad rsk
on ulluks läind
nõuavad oma ridade eest
kaubamaja seintel
350 euri näkku
kuulen auto tagaistmel
alatskivi poole sõites
bitches & money
money & bitches
mis muud
kas kirjandusringkond
ise ka teab et kõlab nagu
raadiost lastav
odavkommerts hip-hop
video did not kill the radio star
*
istud paneelil
kus peab rääkima
„moodsast“ luulest
ja nagu alati peab tõdema
luule lennaku ikka mesipuu poole või muidu
*
ainuke koht kus
saab päriselt teada
kes pärisluuletaja on
(päris)naistepeldik
istud ukse taga potil
kuulad hinge ja pissi
kinni pidades
et sina see ei ole
*
iga eesti keeles
kirjutav inimene
eestis on…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.