Auri Jürna

„Elevantmees“ on mitmekihiline lugu, mis tõukab tundliku vaataja mõtted vastukäivatele ja häirivatele radadele nii ühiskonda puudutavalt kui ka omaenese siseilma sees.

Praegu on üksildus haaranud oma haardesse ka lapsed, teismelised ja noored täiskasvanud, kelle suhtlusstiil ja -keskkond on digivahendite ja -harjumuste tõttu tundmatuseni muutunud.

Poolakatest lavastaja Maciej Podstawny ja helilooja Anna Stela originaalses lavanägemuses on koos trupiga tihendatud Andra Teede tekst muusikasse, videosse ja vaikusesse.

„Erivajaliku“ teema on väljastpoolt vaatajale laetud ja õrn, aga tulemus märkimisväärselt helge ja elujaatav. Lavastuse lood on üdini ausad ja otsekohesed, ent neis ei ole ängi.

Kes vähegi Riina Roosega kokku on puutunud ja tema lavastusi näinud, teab, millise kire ja pühendumusega ta eesti kultuuri pärast südant valutab ning kui nakatav on tema uudishimu ja jagamisrõõm.

„Saagi lõhn“ kui näidend jääb sketšiks, üheks ideeks, millest hea tahtmise puhul saaks eel- ja järellooga aretada paar hooaega köitvat teleseriaali.

Ivo Uukkivi ja Martin Kõivu duett on viimse detailini lihvitud, nende teineteisetaju tundlik ja paindlik ning arusaam tekstist sügavalt läbi tunnetatud.

Tõnu Õnnepalu tekst, nii laval kui ka paberil, on nagu liivale joonistatud muster: mõtisklev, ühtaegu oluline ja tähtsusetu, kohaloleku kontroll.