2023-32 (3955)

Inimeste inimene masinate maailmas
Kaspar Jancis: „Kultuur, mida Eestist on võimalik eksportida, peabki täitma mõne pisikese niši. Suure tulevärgiga peavoolustaare ei ole meil mõtet mängida, kui konkureerime terve maailmaga.“
Piia Ruber

Inimeste inimene masinate maailmas

Kaspar Jancis: „Nukufilmid levivad üle maailma ja nende publikum on kokku väga suur. Saan palju rahvusvahelist tagasisidet.“

Grillipidu mitmes vaatuses
Teisipäeval toimunud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik koosolek Urmas Reinsalu juhtimisel tõi meelde koolimälestused peaaegu poole sajandi tagant.
Riigieelarve kontrolli erikomisjon

Grillipidu mitmes vaatuses

Kuigi läbi pori see ei paista, on seadusandjal hea võimalus võimuhaaramiseks.

Painav rahvusküsimus

„Liberaalse bloki“ juhitud Eesti on liikumas jõudsalt Siim Kallase kodanike, õigemini kodanluse riigi suunas. Nagu Gustav Kalm viimases Vikerkaares välja tõi, maksustab Eesti aina enam tarbimist ja vähem suuremat tulu teenivaid inimesi. Taasiseseisvunud Eesti alustas 26% tulumaksu ja 18% käibemaksuga, uuest aastat on need maksumäärad võrdselt 22%. Viimased kaheksa aastat kehtis Eestis ka omamoodi veider, ent…

Suurim julgus on rääkida

#MeToo liikumine sai alguse
2017. aastal, kuid kahjuks tuleb nentida, et ahistamisjuhtumid ja üldse võimu kuritarvitamine on endiselt tõsine nii kõrghariduses kui ka muusika- ja kultuurivaldkonnas. Iga naine võib mõne tõsiloo jutustada.
Berliinis tegi džässmuusik Friede Merz hiljuti avalduse, millest on Saksamaal kujunenud taas üks #MeToo laine (vt https://www.musicmetoo.de/). Ta kirjeldab üksikasjalikult õnnetu salasuhte mõjusid endast peaaegu…

Astraalprojektsioonid kinolinal

Barbie, Oppenheimeri ja Ethan Hunti kõrval üritavad väiksemad vennad otsida filmiloomes abi vaimude maailmast.

Hollywoodis on värskema moe­kontsepti „Multiversum“ kõrval järjest enam kanda kinnitanud ka „Astraalprojektsioon“. Tegelikult on need ju ühe ja sama fantaasiapuu kaks eri oksa. Multiversumi­teooria väidab, et koos meiega eksisteerib lõputu arv maailmu, kus korduvad väikeste variatsioonidega nii inimesed…
Ilu, solkmed ja graafiline disain
Norman Orro: „Kui midagi võimalikult kõva häälega manifesteerida, võib see saada reaalsuseks – umbes nii see ka disainitööstuses käib.“
Ando Naulainen

Ilu, solkmed ja graafiline disain

Norman Orro: „Uute avastuste eeltingimuseks on uudishimu ja ebakindlus.“

Mis asja me ajasime?
Tehisintellektil põhinevalt Midjourney-visuaalimasinalt sai tellitud artiklile pilt „Graphic designer working at his computer, vector poster, insane detail“. Tulemus, mis oleks õppinud ja kogenud illustraatoril võtnud päevakese, tekkis 50 sekundiga. Nüüd jääb vaid küsida, miks just selline kujutis ning mida sellega silmas peetakse.

Mis asja me ajasime?

Eesmärk oli kultiveerida noortes disainerites arusaama, et nad peavad enne mõtlema ja siis tegema, uuritavasse teemasse põhjalikult süvenema, neil peab olema oma arvamus.

Ilmaasjata elatud elu
XX sajandi teisel poolel lahutasid sotsialistlikud diktatuurid sajad miljonid inimesed liberaalse demokraatia vääramatuks osutunud tulemisest. Need inimesed seisid ja ootasid pool sajandit. Nüüd, 30 aastat pärast Berliini müüri kokkuvarisemist, kerkib uuesti küsimus seisjaist ja ootajaist. Meeleavaldus Ida-Berliinis novembris 1989. aastal.
Bernd Settnik / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Ilmaasjata elatud elu

Viimase 30 aasta jooksul on idasakslusele kehtestatud halastamatu ühiskondlik karantiin. Pikemas plaanis näikse oodatavat, et aeg teeks oma töö ja kustutaks mälestuse DDRist.

Riikide elu ja surm Austria-Ungaris

Riikide elu ja surm Austria-Ungaris

Just Austria-Ungari impeeriumi maadest võrsunud juristid leiutasid teooria riigi juriidilisest surematusest teatud asjaolude esinemise korral.

Klassikaline muusika on sumbunud
Pole tarvis, et kõigis kavades, asutuste juhtkondades ja rektoraatides oleksid mehed ja naised täpselt võrdselt esindatud – see oleks pealiskaudne ja teistpidi diskrimineeriv suhtumine. Kuna aga praegu esitatakse ühe klassikalise muusika hooaja jooksul Eestis kuni viis naise loodud teost, siis võiks ju mingi muutus sooliselt võrdsema esindatuse poole aset leida.
Open Clipart

Klassikaline muusika on sumbunud

Igal ajastul on ka naised muusikat kirjutanud, kuid me ei tunne neid ega nende loomingut. See, et oleme harjunud meestest koosneva kaanoniga, ei tähenda, et see oleks ainus ja õige.

Mõnusalt ajas ja ruumis laiali
Ansambli 6hunesseq moodustavad neli noort muusikut (Kaisa Kuslapuu, Maria Mänd, Greta Liisa Grünberg ja Marion Selgall), kes mängisid Hiiu kannelt, löökpille, viiulit ja orelit ning laulsid mitmesuguseid põnevaid seadeid.
Jaan Männik

Mõnusalt ajas ja ruumis laiali

Viljandi orelifestivali üks eesmärke on avastada ja publiku ette tuua mitmesuguseid orelit sisaldavaid muusikalisi kollektiive.

Force majeure Eesti teatrit ei murra
Joonis 1. Eesti etendusasutuste külastuste ja etenduste arv aastatel 2019–2022.
Allikas: Eesti Teatri Agentuur, tabel „Statistikas osalevad teatrid“.

Force majeure Eesti teatrit ei murra

COVID-19 kriis ning selle ajal kehtestatud ajutised piirangud, kitsendused ja katkestused ei ole loonud Eesti teatrimaastikul püsivat märkimisväärset muutust.

Minu mõõk, minu keep, lava ootab mind!
Daniel (Ian) Rose (esiplaanil) rapiiriga Viljandis lavavõitluse suvekooli ajal
Kaire Russ

Minu mõõk, minu keep, lava ootab mind!

USA lavavõitluse koreograaf ja lavastaja Daniel (Ian) Rose: „Lavavõitluses on mu lemmikrelv nuga, aga argielus pole ma õnneks noavõitluses osalenud. Sellises olukorras on targem minema joosta.“

Jaapani kassi märkmed eelmisest sajandist
Sōseki Natsume satiiriline teos „Mina olen kass“ on jaapani kirjanduse tuntumaid ja enim trükitud raamatuid läbi aegade. Raamat on kirjutatud aastatel 1905-1906. Nakamura Fusetsu illustratsioon (1906).
Avalik omand / Wikimedia Commons

Jaapani kassi märkmed eelmisest sajandist

Sōseki Natsume romaani „Mina olen kass“ sarmika jutustaja tähelepanekud inimeste loomuse ja moodsa aja mõju kohta on jätkuvalt päevakohased.

Murakami Haruki – hea turvaline või lihtsalt tüütu?

Murakami Haruki – hea turvaline või lihtsalt tüütu?

Novellikogu „Ainsuse esimene isik“ autor on otsustanud lugeja kannatlikkuse kordustega proovile panna.

Püsivuse ideoloogia ja selle mõju linnadele
Nõukogude ajal alguse saanud magistraaltänavate idee püsib Tallinnas siiani. Pildil 2018. aastal avatud rekonstrueeritud Haabersti mitmetasandiline ringristmik.
Mihkel Maripuu / Eesti Meedia / Scanpix

Püsivuse ideoloogia ja selle mõju linnadele

Nõukogude ajal kavandati Tallinna küll suured magistraalid, kuid autostumine algas alles 1990. aastatel, kui mineviku planeerimispärandist oli püsima jäänud vaid autokultus.

Juurdunud asfalt ja ratastel taimed
Pärast Stroomi rannahoone lammutamist oleks võinud üleskaevatud plats jääda loodusliku pinnasega alaks, selle oleks võinud ka katta ajutise puitterrassiga, kuid selle asemel laotati maha asfalt, mis ilmestati taimekastidest kujundatud diagonaaliga.
Helmi Marie Langsepp

Juurdunud asfalt ja ratastel taimed

Linnapildis levinud konteinerhaljastus on enesepettus, loodusele laenuks antud ruum, mis näitab, et linnas käsitleme asfalti endiselt jäävana, aga taimi ajutisena.

Ääremärkusi teaduse vahelt. Arktiline toidusedel sisikonnasupist kaldamudast korjatud kirpvähkideni
Nõlvad on väga järsud ja rusukaldelised, nii et üks kõige tõhusamaid viise jääkaru eest sellel maastikul pakku saada on mööda rusukallet kiiresti üles ronida.
Kristiina Mark

Ääremärkusi teaduse vahelt. Arktiline toidusedel sisikonnasupist kaldamudast korjatud kirpvähkideni

Sissejuhatav kõrvalepõige Viini
Kevadel sattusin Viini Euroopa maa­teaduste ühingu konverentsile. See oli tohutu suur üritus, ligikaudu…
Tartu Ülikooli botaanikaaed 220
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.
Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Tartu Ülikooli botaanikaaed 220

XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.

Disainistik. Funktsioon

Disain on sotsiaalne praktika, mis ei peaks tähistama pelgalt „tehtud asju“, vaid potentsiaali „asju teha“.

Eset, mis ühtegi funktsiooni ei kanna, ei ole olemas. Kui objekt – olgu looduslik või tehislik – ei pruugi oma esialgses olekus kanda üheselt määratletavat funktsiooni – olles seejuures määratletud näiteks kui materjal –, siis eseme puhul ei saa funktsioonist…
Lähenemine Ušbale 
Helmi Marie Langsepp
David Nadaraia

Lähenemine Ušbale 

 
Kohad avanevad liikumise kaudu. Minu kohad asuvad mägedes. Alpinismis muutub liikumine maastiku kehaliseks ja loominguliseks peegelduseks. Mägedes on aeg tajutav: tuhandete aastate jooksul on vormi võtnud geoloogilised protsessid, samal ajal kui…

Nora Raba

10. I 1938 – 3. VIII 2023

Lahkunud on metallikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Nora Raba.
Nora Raba sündis 10. jaanuaril 1938. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel ja Salme Raunam. Aastatel 1963–1992 töötas Raba kunstitoodete kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna. Nora Raba oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1967. aastast. Näitusetegevusega alustas Nora Raba…
Koht eikusagil
Madis Mikkor kunstnike Tanel Saare ja Kilian Ochsi ruumiinstallatsiooni „Something I used to know“ taustal.
Sandra Jõgeva

Koht eikusagil

Päinurme koolimajas avati mastaapne pannoo, taastati kineetiline installatsioon „Kingdom of Heaven“ ja tegutseb Päinurme SPA. Kõige selle taga seisab Madis Mikkor.

Sirp