Laul peale ja südamele
Tatjana Kozlova-Johannese muusika teeb nii eriliseks see, et tal õnnestub alati olla ainulaadne, omanäoline ja originaalne ning suhestuda kuulajaga vahetult, isiklikult ja võimsalt.
Kas nahk viiakse turule?
Kultuuripoliitika võtmesõnumid on koalitsioonileppe rahanduspoliitika peatükis.
Mida teeb ruumilooja, kui ruumilooja võib olla igaüks?
Nüüd, 67 aastat pärast tehisintellekti esmamainimist,…
Kultuur koalitsioonileppes
8.1.1. Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks.
8.1.2. Jätkame kultuuriranitsa programmiga.
8.1.3. Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide.
8.1.4. Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsime ERR-i senist rahastusmudelit.
8.1.5. Leiame rahalised võimalused ERR-i uue maja ehitamiseks läbi Eesti Kultuurkapitali rahastusvõimaluste.
8.1.6. Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtse raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti…
Kui ka klooster põleb, ei pea püha üritus veel seisma jääma
Võib-olla peabki kultuurirahastuse fookuse sättima teisiti kui seni ja vaatama, kust raha võtta: investeeringuid on tarvis, aga riigilt midagi suurt tulemas ei ole.
Reformierakonna hegemoonia ja Savisaare ajastu teine tulemine
Kaotajatele ei meeldi liialt läänemaailmale avatud, järjest sallivam, mitmekesiste elustiilide ja identiteetidega ühiskond, kus „valge, heteroseksuaalne, lihtne töömees“ pole enam au sees.
ERRi seaduse uuendamise väärtusküsimused
ERRi ja erameedia maadejagamine on mikroprobleem tegeliku kõrval, kuidas võtta turuosa tagasi suurplatvormidelt ning hoida noor Eesti meediatarbija siinses kultuuri- ja inforuumis.
Psühholoogiline teater – eikusagil või kõikjal?
Psühholoogilisel rollilahendusel on teatrimaastikul endiselt koht, kuid see ei ole enam enesestmõistetav antus, vaid teadlik valik.
Kust see tuleb, mida koguda?
Rakenduskunstist tööstuskunsti ning unikaaltarbekunsti kaudu nüüdisdisainiks ja materjalikunstiks
Millist linna me saame endale lubada?
Vaimselt terve ja õnneliku linnaelu planeerimiseks tuleb mõelda rahas mõõdetavast tööst ja tulemusest kaugemale.
Mustermajaga digi- ja rohepöördeni
Renee Puusepp: „Kui mõtleme juba projekteerimisel, kuidas hoones midagi parandada, kuidas see osadeks lahti võtta ja uueks kokku panna, siis ehitusse CO2 jalajälg väheneb.“
Saja Allikaga Saar
Keele vaesumise ajastul tasub Artur Alliksaarelt õppida sõnade tunnetamist, loova paradoksi ja mõttevälgatuse kunsti.
Murdmatu liit
Sirje Oleski „Aegade lugu“ tekitab tahtmise edasi mõtelda ja kirjanike liidu mineviku kohta rohkem teada saada.
Vormitud inimesed
Gary Markle: „Minu uurimuse mõte on seada kahtluse alla autorsus ja seega inimkesksus ning liikuda esteetika suunas, kus esiplaanil on koostöö, sümbioos ja koevolutsioon.“
Pärjatud Järve betoontornid
Betoon on suurepärane materjal, millest saab teha teekonstruktsioone, vett, kuumust ning rahvamasse taluvaid ehitisi, monumente ja väikevorme, tüüp- ja tehaselahendusi.
Piiririkkuja ja piirivalvur
Thomas Kretschmann: „Ma ei ole kunagi olnud huvitatud kurjuse sümboliks olemisest, vaid ikka ka isiku portreteerimisest.“
Kuidas portreteerida naist?
Kristiina Ehin on palju triksterlikum looja kui „Vetelkõndijas“ näha, aga Anu Auna film ei ole üldsegi nii hull, kui mõni arvustaja on võtnud nõuks seda kirjeldada.
Rahu tuleb nüüd kahjuks alles pärast sõda
2022. aastal seisid teaduste akadeemia ees tavapärasest märksa suuremad piiriülesed ülesanded.
Merenduse ajalugu
Meil on terve hunnik pusletükke, mõni selgem, mõni kahvatum, mõni ka puudu, millest tervikpildi kokkupanemine seisab veel ees.
Disainistik. Pind
Lame pind võimaldas disaini, kunsti, tarbeesemete, inseneeria, esteetika ja instrumentaalsuse piiride kaotamist.
Tunnete ja teooria tulemus
Metateatraalsus kui uus reaalsus
Parimaks etteastujaks võib ka tänavu kuulutada korraldustiimi, kes kaheksa tundi laval ja lava taga askeldas ja lõpuks Caateri „O si nene“ saatel lavale tantsima hüppas.
Kirevad kõlavärvid ja orkestraalne klaver
ERSO selle hooaja kontsertide üks sümpaatseid jooni on see, et orkestri ette on soleerima palutud eesti noorema põlvkonna väljapaistvad solistid.
Kolbad ja rümbad eestlase kunstimenüüs
Ott Kadariku fotoloomest tulvab Jaapani suurlinnade panoraame ja tänavakultuuri vaibi, aga ka kunagise feodaalse šogunaadi ajaloolist kultuuripärandit.
Preili Julie allakäigu teel
Paistab, et lavastaja Kaili Viidast ei huvita „Preili Julies“ erisugustesse sotsiaalsetesse klassidesse kuulumise probleemid, vaid mehe ja naise suhe.
Müstikat on lihtsam uskuda kui inimkogemuse rääma
Lavastaja Tatjana Kosmõnina heidab „Metsas“ valgust elu valuallikatele, mida osa meist talub, osa aga soovib sellisest elukorraldusest mis tahes moel põgeneda.
