Ökoesteetika pöörab tähelepanu elu tervikule ja paljutahulisusele ning õpetab nägema, et inimkunst on suures osas olnud üksnes inimsilmne.
Dialoogi nõudmine kui kulunud demagoogiavõte väärib eiramist.
Kristel Niisuke: „Me ei kasuta kalleid ja erilisi materjale, mille tootmine on töömahukas ja ressursikulukas. Kvaliteetset ruumi saab luua ka lihtsatest ja n-ö odavatest materjalidest.“
Kui keegi muretseb oma külma toa pärast saabuval talvel, siis tasub mõelda ka võimalusele, et ülejärgmisel talvel köetakse seda tuba Vene rakettidega.
Sirbi intervjuu kultuuriministriga 3. augustil 2022
Perioodikalettidel ei näi kauplustes olevat erilist tähtsust, lehetellijatelt aga eeldatakse suurt teadlikkust.
Merike Paberits: „Etnolaager on turvaline paik, kus on võimalik jagada oma kultuuri, oma tundeid ja olemust, oma muusikat. Kõike saadab koostegemine.“
R.A.A.A.Mi juhi Märt Meose vaieldamatuks teeneks on olnud põnevate välislavastajate Eestisse meelitamine. Damir Salimzianov on nende hulgast kõige õnnelikum leid.
See on nongratalikkuse üks alusvõti: teadlik inimülese rituaali kehutamine ja loomine ning elukestva rituaalsuse tagasitoomine maailma.
Kestvus-performance toob esile meie hüpliku fookusega, koroonajärgses eraldatusest haavatud ühiskonnas vajaliku tähelepanu ja koosolemise tunde.
Mulluse Cannes’i filmifestivali parimas debüütfilmis „Murina“ analüüsitakse lähisuhtevägivalda lapse ja vanema vahel.
Intsikurmus sai taas kuulata tuntud headuses esinejaid, tutvuda uuemate muusikasuundadega ja nautida metsapargi unikaalset atmosfääri.
17. – 20. augustini toimuv teine rahvusvaheline animafilmide festival „Animist Tallinn“ näitab muu hulgas taas tervelt kahe teemaploki jagu uut Eesti animatsiooni.
Kira Jarmõši raamatu suurimaks saavutuseks on omamoodi paradoks – näidata vanglas viibivat tavalist inimest ja samal ajal tõestada, et tavalisi inimesi ei ole olemas.
Kõike ei ole vaja rutakalt lammutada või üles vuntsida. Hoonetele tuleb läheneda hellalt, tajuda keskkonda, säilitada neile iseloomulikuks saanud hääbumise tunnused.
Meie nõud ja skulptuurid on aastatuhandete vältel vaevu muutunud. Ka armastuskiri on armastuskiri on armastuskiri. Selles on midagi jumalikku.
Elisa-Johanna Liiv: „Vahetu protsessis osalemine annab kirjutajale lisatasandi ja võimaluse näha ka loojat teose taga. Isiklik kontakt mõjutab teosest arusaamist ja sellest kirjutamist.“
Kuigi „Vihmameistrit“ saab vaadata ka romantilise komöödiana, on Erki Aule tõlgenduses ja noore trupi kehastuses see veidi tõsisem mäss igava ettemääratuse ja reeglipära vastu.
Herkko Labi, Peeter Laurits, „Ökoesteetika ajastu“
Triin Paja, „Alguses oli tuli“
Mia Felič, „Stimulatsioon, inspiratsioon“
Krista Sildoja, „„Eesti etno“ on vaikse vooluga jõgi“
Intervjuu kultuuriminister Piret Hartmaniga
Intervjuu Nikita Atikini büroo arhitektidega