2022-32 (3904)

Asfalt elutoas?!
Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke ehk Nikita Atikin.
Annika Kedelauk

Asfalt elutoas?!

Kristel Niisuke: „Me ei kasuta kalleid ja erilisi materjale, mille tootmine on töömahukas ja ressursikulukas. Kvaliteetset ruumi saab luua ka lihtsatest ja n-ö odavatest materjalidest.“

Ukraina, oodates Godot’d ehk Kuhu jääb suur pealetung?!

Kui keegi muretseb oma külma toa pärast saabuval talvel, siis tasub mõelda ka võimalusele, et ülejärgmisel talvel köetakse seda tuba Vene rakettidega.

Vene-Ukraina sõda on juba pikka aega olnud patiseisus, Vene vägede ründevõime pole ikka veel ammendunud ja Ukraina pole otsustavaks pealetungiks ikka…
Piret Hartman: „Kui ma midagi olen pähe võtnud,  siis ma alla ei anna ja proovin parimat.“
Kultuuriminister Piret Hartman 18. VII riigikogus ametivannet andmas.
Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix

Piret Hartman: „Kui ma midagi olen pähe võtnud, siis ma alla ei anna ja proovin parimat.“

Sirbi intervjuu kultuuriministriga 3. augustil 2022

Ajalehtede kättesaadavusest

Perioodikalettidel ei näi kauplustes olevat erilist tähtsust, lehetellijatelt aga eeldatakse suurt teadlikkust.

Lehti, mida tahaks regulaarselt lugeda, eestlane üldiselt tellib. Siis on kindel, et ei maga midagi olulist maha. Nüüdis­ajal ei tule tellitud leht üldjuhul aga postkasti maakodu kasepuu all või korrus­maja trepikojas, vaid uuemale infole annab ööpäev läbi ligipääsu tellitud digileht. Digitellimuste…
„Eesti etno“ on vaikse vooluga jõgi
Vestlusringis on etnolaagri õpetaja-juhendaja Maarja Soomre, peakorraldaja Margit Kuhi ja muusikaõpetaja-juhendaja Merike Paberits.
Annika Vihmann

„Eesti etno“ on vaikse vooluga jõgi

Merike Paberits: „Etnolaager on turvaline paik, kus on võimalik jagada oma kultuuri, oma tundeid ja olemust, oma muusikat. Kõike saadab koostegemine.“

Vaikne imetegija Udmurtiast
Autori ja lavastaja Damir Salimzianovi tahtel on samale ajale sattunud kahe bolševismiideedest läbiimbunud noore mehe Josip Broz Tito (Kristo Viiding) ja Jaroslav Hašeki (Martin Kõiv) loomulik soov oma mehevajadusi rahuldada Narva prostituudi Anja (Elina Reinold) juures.
Matti Kämärä

Vaikne imetegija Udmurtiast

R.A.A.A.Mi juhi Märt Meose vaieldamatuks teeneks on olnud põnevate välis­lavastajate Eestisse meelitamine. Damir Salimzianov on nende hulgast kõige õnnelikum leid.

Vana hää rituaalsus Pärnu kunstisuves
Non Grata võimsaim aktsioon sel suvel oli 10meetrise installatsiooni „Tulnukate invasioon“ püstitamine ja põletamine taikotrummide ja elektrooniliste helide saatel Illuka laiul.
Valeria Melnikova

Vana hää rituaalsus Pärnu kunstisuves

See on nongratalikkuse üks alusvõti: teadlik inimülese rituaali kehutamine ja loomine ning elukestva rituaalsuse tagasitoomine maailma.

Aeg enese ja teiste kuulamiseks
Kaamera kohta esitatud küsimused suunasid osaleja enesesse vaatama.
Paul Heinrich Daude

Aeg enese ja teiste kuulamiseks

Kestvus-performance toob esile meie hüpliku fookusega, koroonajärgses eraldatusest haavatud ühiskonnas vajaliku tähelepanu ja koosolemise tunde.

Suurekssaamise lugu vägivaldse suhte näitel
Kui Ante (Leon Lučev) puhul saab üsna ruttu selgeks, millise inimesega on tegu, siis Julija (Gracija Filipović) tegelaskuju avaneb aeglasemalt, mitmekihilisemalt.
Kaader filmist

Suurekssaamise lugu vägivaldse suhte näitel

Mulluse Cannes’i filmifestivali parimas debüütfilmis „Murina“ analüüsitakse lähisuhtevägivalda lapse ja vanema vahel.

Festivalinormaalsuse tagasitulek
Peaaegu kolm aastakümmet tegutsenud Jaga Jazzist on endiselt tasemel ja pakkus kuulajaskonnale tugeva pooleteisetunnise instrumentaalmuusika kava.
Edmund Hõbe

Festivalinormaalsuse tagasitulek

Intsikurmus sai taas kuulata tuntud headuses esinejaid, tutvuda uuemate muusikasuundadega ja nautida metsapargi unikaalset atmosfääri.

Stimulatsioon, inspiratsioon
Filmis „Silitada siili“ kohtab naine siili. Mees ei märka naises toimuvaid muutusi enne, kui on juba liiga hilja.
Kaader filmist

Stimulatsioon, inspiratsioon

17. – 20. augustini toimuv teine rahvusvaheline animafilmide festival „Animist Tallinn“ näitab muu hulgas taas tervelt kahe teemaploki jagu uut Eesti animatsiooni.

Müstikalooris sotsiaalkriitika vangikongis nr 3
Aastatel 2017–2018 leidis üle Venemaa aset rida meeleavaldusi, millega nõuti korruptsiooni lõpetamist valitsuses ja võimuvahetust. Protesti sümboliks saanud kollane kummipart 26. III 2017 Tšeljabinskis toimunud miitingul.
Daggets / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Müstikalooris sotsiaalkriitika vangikongis nr 3

Kira Jarmõši raamatu suurimaks saavutuseks on omamoodi paradoks – näidata vanglas viibivat tavalist inimest ja samal ajal tõestada, et tavalisi inimesi ei ole olemas.

Hooned, mis lagunevad, pragunevad, pudenevad, kasvavad kinni
Mustamäe ABC-5 praegu ja hääbumist väärtustava ruumina.
Pamela Kristin Kajakas

Hooned, mis lagunevad, pragunevad, pudenevad, kasvavad kinni

Kõike ei ole vaja rutakalt lammutada või üles vuntsida. Hoonetele tuleb läheneda hellalt, tajuda keskkonda, säilitada neile iseloomulikuks saanud hääbumise tunnused.

Alguses oli tuli
Ameerikast pärit kunstnik Denny Gerwin voolis Tohisoo mõisas valmis neli lopsakat naist – volüümikad kõhud, rinnad ja vulvad on julged ja kütkestavad. Gerwini töö on noogutus Venuse kujukeste ja kehapositiivsuse suunas.
Annika Haas

Alguses oli tuli

Meie nõud ja skulptuurid on aastatuhandete vältel vaevu muutunud. Ka armastuskiri on armastuskiri on armastuskiri. Selles on midagi jumalikku.

Süvenemisharjutused
Elisa-Johanna Liiv ja Triinu Kööba on tänavusel Artishoki biennaalil ainukesed, kes kirjutavad tekstid koos.
Aron Urb

Süvenemisharjutused

Elisa-Johanna Liiv: „Vahetu protsessis osalemine annab kirjutajale lisatasandi ja võimaluse näha ka loojat teose taga. Isiklik kontakt mõjutab teosest arusaamist ja sellest kirjutamist.“

Vihm janustele
Grete Konksi Lizzie on keskne tegelane, talle koondub nii teiste tähelepanu kui ka loo murdepunkt.
Kalev Lilleorg

Vihm janustele

Kuigi „Vihmameistrit“ saab vaadata ka romantilise komöödiana, on Erki Aule tõlgenduses ja noore trupi kehastuses see veidi tõsisem mäss igava ettemääratuse ja reeglipära vastu.

Aarne Biin 4. VIII 1942 – 26. VII 2022

Aarne Biin sündis Virumaal Undla vallas Vanamõisa külas teenistuja ja õpetaja pojana, õppis Põima algkoolis ja Võipere 7klassilises koolis. 1962. aastal lõpetas Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi tehnik-elektrikuna. Aarne Biin on töötanud kutsekooli õpetajana, elektrikuna, energiamüügi inspektorina, aastatel 1970–1973 Rakveres ajalehe Punane Täht kirjade osakonna juhatajana, ühtlasi kohalike raadio­saadete toimetajana. 1973. aastast oli Aarne Biin ametis…
Kohanedes üksteisega
Brigitta Davidjants
Erakogu

Kohanedes üksteisega

 
Möödunud talvel kuulsin ühelt mehelt, et mul olevat feministlik obsessioon. Nii reageeris ta minu püüdlustele selgitada, milliste raskustega põrkasid mu tuttavad naised kokku koroona ajal, kui üritasid ühildada töö- ja eraelu.…
Ökoesteetika ajastu
Kalevi Kull, Timo Maran, Tiit Maran ja Peeter Laurits.
Peeter Lauritsa kollaaž

Ökoesteetika ajastu

Ökoesteetika pöörab tähelepanu elu tervikule ja paljutahulisusele ning õpetab nägema, et inimkunst on suures osas olnud üksnes inimsilmne.

Arutelu lõpp on teo algus
Kas ümbermõtestamine teeb punahirvest eesti valge kitse?
Piia Ruber

Arutelu lõpp on teo algus

Dialoogi nõudmine kui kulunud demagoogiavõte väärib eiramist.

Müraterror

Suvi hakkab läbi saama. Ja koos sellega ka suvised mälestused suvisest müraterrorist.
Hommik algab sellega, et autod hakkavad sõitma. Ja naabermaja seina remontivad mehed asuvad tegevusse. Ühel päeval terroriseerib naabreid vana aja hambapuuri meenutav heli, mis võtab läbi ka suletud aknast. Siis asub tegevusse kodanik, kes peksab nüri järje­kindusega vasaraga tellinguid. Ümbrus hakkab kajama ja pea koos sellega. Proovin…

Raamatuviletsuse aasta

Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. Sel suvel on mulle korduvalt meenunud Gustav Suitsu read üheks meisterlikumaks eesti luulekoguks peetavast „Tuulemaast“.
Mäletatavasti avalikustas autori­hüvitusfond 28. juunil laenutushüvitiste nimekirja kommentaariga „Röövi­mine päise päeva ajal. Ajaloo vähim laenutushüvitis raamatukogude aastal“. Selgus, et kultuuriministeerium on eraldanud hüvitisteks 57% väiksema summa kui eelmisel aastal.1
Kultuuriministeerium tõttas teatama, et laenutushüvitise eelarvet ei ole kärbitud, vaid…
Sirp