Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“
Polütsentristliku maailma loomist ei otsustata relvajõul, vaid õrnuse ja takti lahinguväljal.
Macroni sisuliselt lootusetu Euroopa armee ideega võrreldes on Läänemere ja Musta mere alliansil hoopis rohkem jumet.
Linkola tunneb hästi loodust, kuid vististi mitte inimest. Tema konstrueeritud ühiskond on keeldude ja käskude kasvulava, kus kultuur on teisejärguline.
Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk: „Ukrainale on väga oluline, et meie hääl oleks kuulda rahvusvahelisel areenil, ja praegu pole oluline, kes seda häält teeb, kas režissöör, kirjanik või meditsiinitöötaja.“
Õpilase oma emakeele toetamine on tähtis nii identiteedi kui ka õppimise vaatenurgast ning üksnes uue keele õppimisele ei tuleks keskenduda mitte üheski etapis.
Jane Miller-Pärnamägi: „Huvihariduse alahindamine pärsib empaatia- ja analüüsivõimet ning oskust väärtustada ühiskonnas olulist.“
Baltimaade kunstiteadlaste (taas)kohtumisel esitati Nõukogude aja kunsti käsitlemiseks uusi tõlgendusi ja täiendati vastastikku.
Venemaal on filmide levitamisega seotud sanktsioonid viinud kurbnaljakate lahendusteni.
Praegu, kui ballettmeistrid näivad võistlevat selle nimel, kes inimkeha rohkem murda, painutada ja liigendada suudab, mõjub Tiit Härmi akadeemilisele koolile tuginev tantsuline lahendus karge ja puhtana.
Saatetekst oleks võinud olla paremini läbi mõeldud, kuid kuraatorisilm ja ka kujundaja töö on laitmatu: kõigile teostele saab kerge vaevaga piisavalt tähelepanu pöörata.
Mure liigirikkuse vähenemise, elupaikade kao ning loodusest kaugenemise pärast paneb otsima lahendusi, kuidas linnade ökoloogilist tolerantsust suurendada.
„Kohasumin“ kinnitab, et pealinna linnaruumikunst ei koosne vaid monumentidest ja grafitist.
Edusammudeks loodushoius vajame loodushoidu soodustavat lingvistilist pinda – terviklikku ussisõnade valdamise kunsti.
„Drummingu“ esitajatel ei olnud taotlust kellelegi meeldida ega üldse mingisugustki poolehoidu tekitada – just see mõjus tõeliselt värskelt.
Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.
Suure-Jaanis pole ühtegi valgusfoori! Ei pea kiirustama, et jõuda esimesena punase tuleni.
AHTI KALLIKORM
Tartu kunstikooli juhina pidas Harri Pudersell tähtsaks kogu õppeprotsessi taset, et luua loominguline pingevaba keskkond ning motiveerida õppejõude ja õpilasi.
Enn Kunila kollektsiooni näituste juurde kuulub hea kunsti kõrval ka eriline atribuutika, mis tekitab piduliku, isegi üleva meeleolu.
Kunstil ei ole piire, ent taju vajab neid: üksnes fookustatus ja piiritletus tagab sügava kogemuse, loob süvaväärtusi.
Laura Lindstedti „Minu sõber Natalia“ on tihke, leidlikult ja kaunilt kirjutatud romaan.
Iris Murdoch romaani „Meri, meri“ peegelsileda pinna all pulbitseb sügav moraalifilosoofia.