2022-21 (3893)

Kellel suurem on töövõit

Alanud on riigikogu valimiste eelne periood (kui erakorralisi ei tule, siis on kampaaniaaega jäänud alla aasta) ning loogiliselt võttes peaks iga suurt otsust markeerima valijatele meeldida tahtmine. Selle nimel tehakse äkkotsuseid, tühistatakse eelmisi, seletatakse totrusi sõja või inflatsiooniga isegi siis, kui andmed näitavad midagi muud. Kui mõni „arendus“ on avalikkuses…

Joie de vivre

Ühel vihmasel pärastlõunal klõpsasin Netflixis täitsa kogemata prantsuse seriaalil „Léa 7 elu“. Igatsesin tunda elurõõmu, joie de vivre’i, põgeneda mõneks tunniks pandeemia, sõja ja inflatsiooni eest. Kes on Léa, kelle seitset elu ma Netflixis jälgima asusin? Seriaalis on Léa 17aastane techno-fännist tänapäeva prantsuse teismeline, kes ärkab igal hommikul ajarändurina 1991. aastasse,…
Voorus on mõistmine

Voorus on mõistmine

Pentti Linkola „paljas elu“ ja hüperrealistlik kosmoloogia

Pentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept
Meie aeg on rikas tehnoteaduslikest utoopiatest. Pentti Linkola ühiskond on samuti utoopia, aga lähtub modernsuseelsest aegruumist.
Helge Heinonen / Flickr

Pentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept

Linkola tunneb hästi loodust, kuid vististi mitte inimest. Tema konstrueeritud ühiskond on keeldude ja käskude kasvulava, kus kultuur on teisejärguline.

Pamfir parnassil
„Pamfir“ esilinastus Cannes’is täissaalile ja võeti vastu minuteid kestvate ovatsioonidega filmi lõpus. Pildil peategelane Leonid (Oleksandr Jatsentjuk).
Kaader filmist

Pamfir parnassil

Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk: „Ukrainale on väga oluline, et meie hääl oleks kuulda rahvusvahelisel areenil, ja praegu pole oluline, kes seda häält teeb, kas režissöör, kirjanik või meditsiinitöötaja.“

Igatsus igavese ilu järele
Ketlin Oja Fastrade on petlikult õhuline ja õrn, kuid selle all on terasest selgroog ja kindel meel. Ali Urata Dietzist õhkub maskuliinset jõudu, mis muudab ta naistemagnetiks.
Rünno Lahesoo

Igatsus igavese ilu järele

Praegu, kui ballettmeistrid näivad võistlevat selle nimel, kes inimkeha rohkem murda, painutada ja liigendada suudab, mõjub Tiit Härmi akadeemilisele koolile tuginev tantsuline lahendus karge ja puhtana.

Kunsti agendid panustavad vormile
Lewis Hammondi skulptuur „Suust kukkunud“ („Dead Spit“, 2022).
Mari Volens

Kunsti agendid panustavad vormile

Saatetekst oleks võinud olla paremini läbi mõeldud, kuid kuraatorisilm ja ka kujundaja töö on laitmatu: kõigile teostele saab kerge vaevaga piisavalt tähelepanu pöörata.

Mitte ainult inimestele ehitatud linnad
Kooseksisteerimise arhitektuur ei vastanda loodust ja linna, metsikust ja tsivilisatsiooni.
Andreas Bastian / Caro / Scanpix

Mitte ainult inimestele ehitatud linnad

Mure liigirikkuse vähenemise, elupaikade kao ning loodusest kaugenemise pärast paneb otsima lahendusi, kuidas linnade ökoloogilist tolerantsust suurendada.

Ussisõnad XXI sajandi loodushoius
Üraski käigusüsteem.
Père Igor / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Ussisõnad XXI sajandi loodushoius

Edusammudeks loodushoius vajame loodushoidu soodustavat lingvistilist pinda – terviklikku ussisõnade valdamise kunsti.

Teadusdiplomaatia I. Mis see on ja millega seda süüakse?
Teadusdiplomaatiat nähakse kui vahendit riiklike ja ülemaailmsete väljakutsetega toimetulekuks.
www.parliament.uk

Teadusdiplomaatia I. Mis see on ja millega seda süüakse?

Tõenäoliselt võib pealkirjas esitatud küsimus peast läbi käia inimesel, kes seda liitnimisõna, ja kui grammatiliste terminitega täpne olla, siis põimliitnimisõna, esimest korda näeb või kuuleb.
Eestikeelses inforuumis on teadusdiplomaatia võrdlemisi tundmatu termin. Tekstitöötlusprogramm Google Docs, mida käesoleva artikli sissetoksimiseks kasutan, joonib tekstis automaatselt selle sõna punasega alla ja pakub omapoolse korrektuurina…
Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik
ÜRO tegevuskava 2030 ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid.
Eili Lepik / Riigikantselei

Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik

Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.

Võimatu kohanemine või Kohanemise talumatu raskus 
Riho Paramonov
Erakogu

Võimatu kohanemine või Kohanemise talumatu raskus 

Ühed ütlevad, et tuleb kohaneda: teadlikult, kiiresti, otsustavalt. Teised on veendunud, et õige on jääda iseendaks ja ignoreerida kohanemissurvet. Need variandid näivad eeldavat, et meil on valida. Vanarahvas teab rääkida, et inimene kohaneb kõigega. Selle tõdemuse järgi kohanetakse igal juhul. Aga on veel üks variant, nimelt see, et inimene ei…

Tasuta kõrgharidus on hädaorg

AHTI KALLIKORM

Eestis kehtib kirjutamata aksioom, et hariduse ja tervishoiu osas on iga kodanik ekspert. Seega luban endale esimest korda elus rääkida kaasa haridusdebatis. Et lugejad ei peaks mind täiesti diletandiks, siis märgin ära, et olen oma palga välja teeninud ka Tartu ülikooli lektorina ehk kõige madalamal ülikooli ametikohal pikkadel…

Koolimees ja kunstnik

Tartu kunstikooli juhina pidas Harri Pudersell tähtsaks kogu õppeprotsessi taset, et luua loominguline pingevaba keskkond ning motiveerida õppejõude ja õpilasi.

Näitus „Harri Pudersell 100“ Tartu ülikooli raamatukogus kuni 8. VI, kuraator Krista Roosi.
Harri Pudersell (1922–2008) ei ehitanud küll Tartu kunstikooli üles, aga ta oli loominguline inimene, kes oskas suurepärase…
Kunst värvi- ja elunautijatele
Konrad Mägi. Itaalia linnavaade naisfiguuriga. Õli, lõuend, 1922-1923.
Stanislav Stepaško

Kunst värvi- ja elunautijatele

Enn Kunila kollektsiooni näituste juurde kuulub hea kunsti kõrval ka eriline atribuutika, mis tekitab piduliku, isegi üleva meeleolu.

Kirill Teiter 25. VIII 1952 – 20. V 2022

Torgu kuningriigis on leinapäevad. Lahkunud on Kirill Teiter, Saare- ja Sõrvemaa rahva jaoks eelkõige Tema Majesteet Torgu kuningas Kirill I.
Viljandimaa Tarvastu kandi juurtega Kirill omandas kaks kõrgharidust (majandus Tallinna Polütehnilises Instituudis 1975 ja žurnalistika Tartu Riiklikus Ülikoolis 1986) ning tegi läbi Soome Vabariigi kõrgemad riigikaitsekursused. Töötas inseneri, ökonomisti, ajakirjaniku ja…
Projekti projektsioon
„Razdedauch“ valmis seitsme riigi tantsukunstnike ühistööna.
Julia Žitluhhina

Projekti projektsioon

Kunstil ei ole piire, ent taju vajab neid: üksnes fookustatus ja piiritletus tagab sügava kogemuse, loob süvaväärtusi.

Räägime ehk seksuaalsusest?  Las Natalia räägib

Räägime ehk seksuaalsusest? Las Natalia räägib

Laura Lindstedti „Minu sõber Natalia“ on tihke, leidlikult ja kaunilt kirjutatud romaan.

Laureaadi kõne Soome riikliku tõlkeauhinna saamise puhul 24. mail 2022

Mele Pesti on artiklis tõlkijatöö perspektiividest masintõlke ajastul tõdenud: „Tõlkijad on alati pidanud leppima maailmaga, kus nende panust väärtustatakse selle tegeliku kaaluga võrreldes uskumatult vähe.“ Tunnen, et minu panust on nüüd väärtustatud! Nii suur tunnustus saabki tõlkijale osaks ehk kord elus, seega valdas mind pärast esimese üllatuse möödumist sügav tänutunne…
Latt sai seatud
Tartu esimesel skulptuurioksjonil müüdi kõige kallimalt Andreas Tukmanni skulptuur „Iseseisev“.
Eesi Raa

Latt sai seatud

Oksjonitest on saanud meie kunstielu loomulik osa ja avalikkuse tähelepanu pälvivad need vaid siis, kui mõne teose hind tõuseb kõrgustesse, nagu juhtus aastate eest Konrad Mäe ja üsna hiljuti Olev Subbi teoste puhul. Oksjonitel on menu siiani saatnud peamiselt maalikunsti. Tartus peeti aga esimene skulptuurioksjon, mille korraldasid Tartu Loomemajanduskeskus (Külli…
Maapealse elu deemonitest kubiseval palverännakul,  saateks merekohin

Maapealse elu deemonitest kubiseval palverännakul, saateks merekohin

Iris Murdoch romaani „Meri, meri“ peegelsileda pinna all pulbitseb sügav moraalifilosoofia.

Turid Farbregd pälvis kuningliku rüütliristi

Turid Farbregd pälvis kuningliku rüütliristi

Pikaajaline silmapaistev töö Eesti-Norra kultuurisuhtluse hüvanguks on toonud Turid Farbregdile kõrge tunnustuse: Norra kuningliku teeneteordeni I klassi rüütliristi.
Turid Astrid Farbregd on Norra estofiil, tõlkija ning kultuuri­vahendaja ja -toetaja. Tema pühendumine Eestile, eesti keelele, kirjandusele ja kultuurile sai alguse 1979. aastal külaskäigust Tallinna. Farbregd on vahendanud norra keelde Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi…
Sirp