2022-21 (3893)

Nii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus
„Soome keelest ja kultuurist tõlkimisel on kõige eksitavam petlik lähedus,“ leiab Kadri Jaanits. „Sõnavaras on ju tõesti palju sarnast, samuti kultuuris, ainult et sageli peitub sama väliskuju taga hoopis teistsugune tähendus. Ka lauseehitusel tuleb silm peal hoida, et tulemus oleks eesti keeles sama loomulik nagu originaaltekst.“
Piia Ruber

Nii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus

Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“

Tööle, tööle, diplomaadid!
Peenem töö on saada lahti vetoõigusest maailmaorganisatsiooni ja ka kõigi muude, sh Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Pildil ÜRO julgeolekunõukogu istung.
UN Photo / Eskinder Debebe

Tööle, tööle, diplomaadid!

Polütsentristliku maailma loomist ei otsustata relvajõul, vaid õrnuse ja takti lahinguväljal.

Kellel suurem on töövõit

Alanud on riigikogu valimiste eelne periood (kui erakorralisi ei tule, siis on kampaaniaaega jäänud alla aasta) ning loogiliselt võttes peaks iga suurt otsust markeerima valijatele meeldida tahtmine. Selle nimel tehakse äkkotsuseid, tühistatakse eelmisi, seletatakse totrusi sõja või inflatsiooniga isegi siis, kui andmed näitavad midagi muud. Kui mõni „arendus“ on avalikkuses kehvasti vastu võetud, lahkutakse vajaduse…

Joie de vivre

Ühel vihmasel pärastlõunal klõpsasin Netflixis täitsa kogemata prantsuse seriaalil „Léa 7 elu“. Igatsesin tunda elurõõmu, joie de vivre’i, põgeneda mõneks tunniks pandeemia, sõja ja inflatsiooni eest. Kes on Léa, kelle seitset elu ma Netflixis jälgima asusin? Seriaalis on Léa 17aastane techno-fännist tänapäeva prantsuse teismeline, kes ärkab igal hommikul ajarändurina 1991. aastasse, looduskaunisse Prantsusmaa linnakesse, kus tema vanemad käisid veel…
Ukraina vaba langus  ja tõus
Ukraina pürgimuste nõrgad lülid on jätkuvalt Prantsusmaa, kelle president Emmanuel Macron on avaldanud Ukraina liitumise suhtes Euroopa Liiduga otsest kahtlust ja pole lõpetanud nunnutamist Putiniga, ning Saksamaa eesotsas Olaf Scholziga, kes pole loobunud Vene energiatarnetest, finantseerides sellega Venemaa sõjategevust.
John MacDougall / AFP / Scanpix

Ukraina vaba langus ja tõus

Macroni sisuliselt lootusetu Euroopa armee ideega võrreldes on Läänemere ja Musta mere alliansil hoopis rohkem jumet.

Voorus on mõistmine

Voorus on mõistmine

Pentti Linkola „paljas elu“ ja hüperrealistlik kosmoloogia

Pentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept
Meie aeg on rikas tehnoteaduslikest utoopiatest. Pentti Linkola ühiskond on samuti utoopia, aga lähtub modernsuseelsest aegruumist.
Helge Heinonen / Flickr

Pentti Linkola vastuoluline ellujäämisretsept

Linkola tunneb hästi loodust, kuid vististi mitte inimest. Tema konstrueeritud ühiskond on keeldude ja käskude kasvulava, kus kultuur on teisejärguline.

Pamfir parnassil
„Pamfir“ esilinastus Cannes’is täissaalile ja võeti vastu minuteid kestvate ovatsioonidega filmi lõpus. Pildil peategelane Leonid (Oleksandr Jatsentjuk).
Kaader filmist

Pamfir parnassil

Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšuk: „Ukrainale on väga oluline, et meie hääl oleks kuulda rahvusvahelisel areenil, ja praegu pole oluline, kes seda häält teeb, kas režissöör, kirjanik või meditsiinitöötaja.“

Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis
Uus ukraina keele õppekomplekt toetab ennekõike õpilase suhtlusolukorras hakkama saamist. Suulise keeleoskuse juurest liigutakse tasapisi multimodaalsete tekstide tõlgendamise ja loome juurde. Haaravas loos seiklevad peategelastena Ukraina eri paikkondade loomad. Pildil õpilase tööraamatu „Навчаємо(сь) української разом“ ehk „Õpime koos ukraina keelt“ peategelased.

Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis

Õpilase oma emakeele toetamine on tähtis nii identiteedi kui ka õppimise vaatenurgast ning üksnes uue keele õppimisele ei tuleks keskenduda mitte üheski etapis.

Meie tuleviku määrab huviharidus
Kindlasti tuleb rõhutada, et huvihariduses on õpetajad, mitte juhendajad või noorsootöötajad. Õpetajaamet peab olema väärtustatud – õpetaja on professionaal! Juhendamine seevastu kõlab nagu kõrvaltegevus, mitte päris töö. Jane Miller-Pärnamägi (vasakul) 14. XI 2021 Eesti tantsuhuvihariduse galal „Vahepeatus“.
Aleksandra Kiidjärv

Meie tuleviku määrab huviharidus

Jane Miller-Pärnamägi: „Huvihariduse alahindamine pärsib empaatia- ja analüüsivõimet ning oskust väärtustada ühiskonnas olulist.“

Kuidas uurida nõukogude kunsti?
Linda Kaljundi mõtestas oma ettekandes nõukogudeaegset kunsti ökokriitika diskursuse abil. Üheks näiteks tõi ta Toomas Vindi maali „Häiritud maastik “ (1973, TKM).
Tartu Kunstimuuseum

Kuidas uurida nõukogude kunsti?

Baltimaade kunstiteadlaste (taas)kohtumisel esitati Nõukogude aja kunsti käsitlemiseks uusi tõlgendusi ja täiendati vastastikku.

Kino nõukogude moodi
Venemaa hetkel populaarseima filmi „Artek. Suur seiklus“ plakat loob sümboolse silla NSV Liidu ja tänase Venemaa vahel. Ameerika superkangelaste kinoedu kordamiseks sellest aga ei piisa.
Filmiplakat

Kino nõukogude moodi

Venemaal on filmide levitamisega seotud sanktsioonid viinud kurbnaljakate lahendusteni.

Igatsus igavese ilu järele
Ketlin Oja Fastrade on petlikult õhuline ja õrn, kuid selle all on terasest selgroog ja kindel meel. Ali Urata Dietzist õhkub maskuliinset jõudu, mis muudab ta naistemagnetiks.
Rünno Lahesoo

Igatsus igavese ilu järele

Praegu, kui ballettmeistrid näivad võistlevat selle nimel, kes inimkeha rohkem murda, painutada ja liigendada suudab, mõjub Tiit Härmi akadeemilisele koolile tuginev tantsuline lahendus karge ja puhtana.

Kunsti agendid panustavad vormile
Lewis Hammondi skulptuur „Suust kukkunud“ („Dead Spit“, 2022).
Mari Volens

Kunsti agendid panustavad vormile

Saatetekst oleks võinud olla paremini läbi mõeldud, kuid kuraatorisilm ja ka kujundaja töö on laitmatu: kõigile teostele saab kerge vaevaga piisavalt tähelepanu pöörata.

Mitte ainult inimestele ehitatud linnad
Kooseksisteerimise arhitektuur ei vastanda loodust ja linna, metsikust ja tsivilisatsiooni.
Andreas Bastian / Caro / Scanpix

Mitte ainult inimestele ehitatud linnad

Mure liigirikkuse vähenemise, elupaikade kao ning loodusest kaugenemise pärast paneb otsima lahendusi, kuidas linnade ökoloogilist tolerantsust suurendada.

Putukaväila installatsioonid ühendavad  looduse ja linna
„Põhukabel“, Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil, Marie Anette Veesaar.

Putukaväila installatsioonid ühendavad looduse ja linna

„Kohasumin“ kinnitab, et pealinna linnaruumikunst ei koosne vaid monumentidest ja grafitist.

Ussisõnad XXI sajandi loodushoius
Üraski käigusüsteem.
Père Igor / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Ussisõnad XXI sajandi loodushoius

Edusammudeks loodushoius vajame loodushoidu soodustavat lingvistilist pinda – terviklikku ussisõnade valdamise kunsti.

Meie ajastu rituaal
Steve Reichi „Drummingu“ esitamine nõuab suurt hulka väga häid löökpillimängijaid, võimekat ansamblijuhti ning kalleid instrumente, mis omakorda vajavad piisavalt suurt lava ja hea akustikaga ruumi. Vambola Krigulist (vasakul) saab aga Eesti esimene doktorikraadiga löökpillimängija.
Marek Vilba videokaadrid

Meie ajastu rituaal

„Drummingu“ esitajatel ei olnud taotlust kellelegi meeldida ega üldse mingisugustki poolehoidu tekitada – just see mõjus tõeliselt värskelt.

Teadusdiplomaatia I. Mis see on ja millega seda süüakse?
Teadusdiplomaatiat nähakse kui vahendit riiklike ja ülemaailmsete väljakutsetega toimetulekuks.
www.parliament.uk

Teadusdiplomaatia I. Mis see on ja millega seda süüakse?

Tõenäoliselt võib pealkirjas esitatud küsimus peast läbi käia inimesel, kes seda liitnimisõna, ja kui grammatiliste terminitega täpne olla, siis põimliitnimisõna, esimest korda näeb või…
Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik
ÜRO tegevuskava 2030 ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid.
Eili Lepik / Riigikantselei

Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik

Teaduskommunikatsioon on teadmussiirde lahutamatu osa. See on vajalik, et saavutada teaduse ja teadlase mõjukuse ning seeläbi usaldusväärsuse kasv ühiskonnas.

Tuttava linna tuled – Maapealne paradiis
Keset Suure-Jaanit laiub kaks paisjärve, mida süvendati Eesti esimese iseseisvusaja alguses. Möödunud aastal tehti ujuvsild üle järve laululava juurest kirikuni, nagu see oli olnud kunagi ammusel ajal.
Mait Jüriado

Tuttava linna tuled – Maapealne paradiis

Suure-Jaanis pole ühtegi valgusfoori! Ei pea kiirustama, et jõuda esimesena punase tuleni.

Võimatu kohanemine või Kohanemise talumatu raskus 
Riho Paramonov
Erakogu

Võimatu kohanemine või Kohanemise talumatu raskus 

Ühed ütlevad, et tuleb kohaneda: teadlikult, kiiresti, otsustavalt. Teised on veendunud, et õige on jääda iseendaks ja ignoreerida kohanemissurvet. Need variandid näivad eeldavat, et meil…

Tasuta kõrgharidus on hädaorg

AHTI KALLIKORM

Eestis kehtib kirjutamata aksioom, et hariduse ja tervishoiu osas on iga kodanik ekspert. Seega luban endale esimest korda elus rääkida kaasa haridusdebatis. Et lugejad ei peaks mind täiesti diletandiks, siis märgin ära, et olen oma palga välja teeninud ka Tartu ülikooli lektorina ehk kõige madalamal ülikooli ametikohal pikkadel ja huvitavatel aastatel 1989–1994.
Juba…

Koolimees ja kunstnik

Tartu kunstikooli juhina pidas Harri Pudersell tähtsaks kogu õppeprotsessi taset, et luua loominguline pingevaba keskkond ning motiveerida õppejõude ja õpilasi.

Näitus „Harri Pudersell 100“ Tartu ülikooli raamatukogus kuni 8. VI, kuraator Krista Roosi.
Harri Pudersell (1922–2008) ei ehitanud küll Tartu kunstikooli üles, aga ta oli loominguline inimene, kes oskas suurepärase organiseerijana säilitada seal Pallase kooli aegse…
Kunst värvi- ja elunautijatele
Konrad Mägi. Itaalia linnavaade naisfiguuriga. Õli, lõuend, 1922-1923.
Stanislav Stepaško

Kunst värvi- ja elunautijatele

Enn Kunila kollektsiooni näituste juurde kuulub hea kunsti kõrval ka eriline atribuutika, mis tekitab piduliku, isegi üleva meeleolu.

Kirill Teiter 25. VIII 1952 – 20. V 2022

Torgu kuningriigis on leinapäevad. Lahkunud on Kirill Teiter, Saare- ja Sõrvemaa rahva jaoks eelkõige Tema Majesteet Torgu kuningas Kirill I.
Viljandimaa Tarvastu kandi juurtega Kirill omandas kaks kõrgharidust (majandus Tallinna Polütehnilises Instituudis 1975 ja žurnalistika Tartu Riiklikus Ülikoolis 1986) ning tegi läbi Soome Vabariigi kõrgemad riigikaitsekursused. Töötas inseneri, ökonomisti, ajakirjaniku ja Päästeameti pressiesindajana.…
Projekti projektsioon
„Razdedauch“ valmis seitsme riigi tantsukunstnike ühistööna.
Julia Žitluhhina

Projekti projektsioon

Kunstil ei ole piire, ent taju vajab neid: üksnes fookustatus ja piiritletus tagab sügava kogemuse, loob süvaväärtusi.

Räägime ehk seksuaalsusest?  Las Natalia räägib

Räägime ehk seksuaalsusest? Las Natalia räägib

Laura Lindstedti „Minu sõber Natalia“ on tihke, leidlikult ja kaunilt kirjutatud romaan.

Laureaadi kõne Soome riikliku tõlkeauhinna saamise puhul 24. mail 2022

Mele Pesti on artiklis tõlkijatöö perspektiividest masintõlke ajastul tõdenud: „Tõlkijad on alati pidanud leppima maailmaga, kus nende panust väärtustatakse selle tegeliku kaaluga võrreldes uskumatult vähe.“ Tunnen, et minu panust on nüüd väärtustatud! Nii suur tunnustus saabki tõlkijale osaks ehk kord elus, seega valdas mind pärast esimese…
Latt sai seatud
Tartu esimesel skulptuurioksjonil müüdi kõige kallimalt Andreas Tukmanni skulptuur „Iseseisev“.
Eesi Raa

Latt sai seatud

Oksjonitest on saanud meie kunstielu loomulik osa ja avalikkuse tähelepanu pälvivad need vaid siis, kui mõne teose hind tõuseb kõrgustesse, nagu juhtus aastate eest Konrad Mäe ja üsna hiljuti Olev Subbi teoste…
Maapealse elu deemonitest kubiseval palverännakul,  saateks merekohin

Maapealse elu deemonitest kubiseval palverännakul, saateks merekohin

Iris Murdoch romaani „Meri, meri“ peegelsileda pinna all pulbitseb sügav moraalifilosoofia.

Turid Farbregd pälvis kuningliku rüütliristi

Turid Farbregd pälvis kuningliku rüütliristi

Pikaajaline silmapaistev töö Eesti-Norra kultuurisuhtluse hüvanguks on toonud Turid Farbregdile kõrge tunnustuse: Norra kuningliku teeneteordeni I klassi rüütliristi.
Turid Astrid Farbregd on Norra estofiil, tõlkija ning kultuuri­vahendaja ja…
Sirp