2021-44 (3866)
Kolmas vaatus on algamas
Kas Keskerakonna kübarast tõmmatakse seekord välja omadustega või omadusteta kultuuriminister?
Nähtamatu linn
Anna Kaarma: „Ühel hetkel hakkasin Lasnamäel eristama konnotatsioone, mida on sinna aastate jooksul jäetud. Suutsin kõike palju paremas valguses näha.“
Tänavaruum kui hoiakute võitlustander
Autode ilmumisest linnatänavatele on möödas sajand. Kuidas said omavahel läbi toonased liiklejad ning mis mured painasid linlasi sada aastat tagasi?
Majad, mida enam ei ehitata
Konstantin Budarin: „Terviseteenustest on saanud hiiglaslik majandusharu. Sanatooriumid on kahtlemata osa tulevikust ega kuulu ainult minevikku.“
Koroonaaja „kõrge“-pandeemia
On asju, mis ei muutu: hulk ja kõrgus on kaks täiesti eri asja ning seda teab iga insener ja majandusinimene ning ka I klassi laps – vaatasin õppekavast järele.
Kaks eesti-soome kultuuritegu
Eesti ülikool 2051
Lilian Härm 18. IX 1927 – 24. X 2021
Lilian Härm sündis 1927. aastal Tallinnas teatrikunstnik Albert Vahtramäe peres. 1950. aastal lõpetas Lilian Härm Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi teatridekoratsiooni erialal ning töötas seejärel lühikest aega Tallinna Draamateatris. 1950. aastate esimesest poolest töötas Härm mitu aastakümmet kaubandusgraafika valdkonnas,…
Nutikas veepudel III. Peldik oli õues
Kuni inimesel puudub teadlikkus, tunnetus ja vastutus oma andmete suhtes, on ta vaba tahteta objekt tehnoloogiate arendajate ja rakendajate meelevallas.
Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja konkursi KIRJANIKUPALGALE
2022. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2023. ja 2024. aastale ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus.
Kirjanikupalgale võivad kandideerida
erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele…
Triin Ojari, arhitektuuriteadlane
Tuttava linna tuled – Meri, männimets ja silmud
Kodukandilugusid saab rääkida märksa kauem kui teel Narva-Jõesuust Ivangorodini – koguni Eesti vabariigi omaaegse riigipiirini Komarovkas.
Sügisnädal klassikalise akordioniga
„Accordionfest“ mõjus festivalina terviklikult ja klaarilt. Ka festivali kujundus oli maitsekas ja väljapeetud, aga festivali näo kujundas ikkagi muusika.
Vaikne õnnistus
Terence Davies: „Ma jumaldan aja kontseptsiooni, ühest hetkest teise liikumist. See, kus asub mälestus, on äärmiselt tähendusrikas.“
Afektid ja konfetid
Oleks klišee väita, et tänavune „Afekt“ võttis sõnatuks, ent korraldajate nähtud vaev, eriti praegustes tingimustes, oli tõesti muljetavaldav ning vääris igati konfette.
Kirglik, energiline ja vastuoluline punane keeles, meeles ja sümboolikas
Ei leidu teist värvi, mis seostuks nii armastuse kui ka vihaga.
Puhas ja valmis tõusma tähtedeni
Maria Petersoni lavastus „Kuningas sureb“ on kõige paremas mõttes ionescolik: naljakas ja ohter, detailne ja üldistav.
Lõputu nooruspõlve pohmell
„Maailma halvim inimene“ annab millenniumipõlvkonna sihitusele hääle nõnda, et see on empaatiline ja inimlik, aga ka põnev vaadata.
Pealelend – Kaja Kann, raamatu „Nukukas Helle Laas“ koostaja
Millel raamat põhineb?
Raamatus on paralleelselt kaks liini: neljateistkümneks peatükiks jaotatud Helle Laasi viimaste aastate olemised ja tegemised, mis segunevad tema mälestustega. Püüdsime meenutada kõiki…
Vaikivad Majad Euroopa tuuril
Paneelikad on tuttav vaatepilt nii Tallinnas kui ka Minskis. See postsovetliku taaga kõhedus peegeldub ka Molchat Doma muusikas ja sõnades.
Türgi edendab natsionalistlikku muinsuskaitsepoliitikat
Banu Pekol: „Lääne-Euroopa riigid on oma keeruka minevikuga leppinud. Mitmed konfliktirohke ajalooga riigid nagu Türgi ei suuda sellist lepitust leida.“
Kohal on kaks inspektorit
Näitelavale on ilmunud korraga kaks salapärast inspektor Goole’i: John B. Priestley näidendit „Inspektor tuleb“ mängitakse nii Tallinna Vene teatris kui ka Tartu Vanemuises.
Maalija-õpetaja Poola esindajana Veneetsia biennaalil
Małgorzata Mirga-Tas annab sõna romadele, kujundab ümber vääri arusaamu ja stereotüüpe ning õmbleb kokku lugusid roma vaatenurgast.
„See ongi kõik, mida saan rääkida,“ ütles Diana vanaema
Hanna-Liis Kondi näituse meetod, s.t vestlus, ei muuda näituse formaati ega leiuta ka programmi, küll aga on kuraatoritöö taganud kvaliteedi.
Parim võimalik süsteem
Poeetiline keel heidab endalt mis tahes piirangud ega allu poliitikute „väärtuslikele nõuannetele“. Nii ka Teele Lemberi ja Anna Kaare luulekogus.
Žanrialkeemia ja võltsnostalgia
Edgar Wright on oma põlvkonna andekamaid lavastajaid, kes paneb end nüüd proovile õudusžanris psühholoogilise müsteeriumiga „Eile öösel Sohos“.
Ajaloolasena aja voolus
Enn Tarveli näol oli olemas mõjukas isik astumaks vastu seisukohale, et ei ole kunagi olemas olnud eesti rahva muistset vabadusvõitlust.
Sukeldudes maagilisse geograafiasse
Juhani Karila on väga õnnestunult kujutanud lõuna ja põhja, uue ja vana, arhailise ja moodsa konflikti, mida Ida-Lapimaa traditsioonilisemas ühiskonnas osatakse veel turvaliselt käidelda.
Teadvus voogab mälestusse
Asko Künnap pageb uues luulekogus müstilisse riiki, mis kõõlub kusagil siinilma, säälilma ja kolmanda ilma vahel. Hoolimata näilisest segadusest valitseb selles riigis teatav helgus.
Vladimir Bogatkin 19. I 1951 – 31. X 2021
Looduse ja muusika meisterlik ühendus
Kontsert kandis alltekstina hingestatud suhtumist kogu loodusesse, täpsemalt, puude maagilisusse.
„Vaikivad Majad Euroopa tuuril“, intervjuu Molchat Doma laulukirjutaja Roman Komogortseviga
„Türgi edendab natsionalistlikku muinsuskaitsepoliitikat“, intervjuu dr Banu Pekoliga
Juhani Karila „Väikese haugi püük“
väljapanek „Näitus kui vestlus“
Andrei Liimets, „Žanrialkeemia ja võltsnostalgia“. Mängufilm „Eile õhtul Sohos“
Tanel Mällo, „Nutikas veepudel 3. Peldik oli õues“
