2021-44 (3866)

Kolmas vaatus on algamas
Keskerakonna pikal pingil on häid ministrikandidaate alati ootamas kui murdu.
Peeter Kümmel / Sakala / Scanpix

Kolmas vaatus on algamas

Kas Keskerakonna kübarast tõmmatakse seekord välja omadustega või omadusteta kultuuriminister?

Nähtamatu linn
Jan Kaus: „Lasnamäge ollakse harjunud mõistma ruumina, kus ei saagi sügavamalt tähenduslikku tekkida, kuigi moodsa Lasnamäe lugu ulatub viiekümne aasta taha.“ Jan Kaus ja Anna Kaarma.
Piia Ruber

Nähtamatu linn

Anna Kaarma: „Ühel hetkel hakkasin Lasnamäel eristama konnotatsioone, mida on sinna aastate jooksul jäetud. Suutsin kõike palju paremas valguses näha.“

Tänavaruum kui hoiakute võitlustander
1920.-30. aastatel hobuste ja vankritega linnatänaval
Rahvusarhiiv

Tänavaruum kui hoiakute võitlustander

Autode ilmumisest linnatänavatele on möödas sajand. Kuidas said omavahel läbi toonased liiklejad ning mis mured painasid linlasi sada aastat tagasi?

Majad, mida enam ei ehitata
Konstantin Budarin leiab, et on kohane küsida, milliseid protseduure ja ruume vajatakse praegu, et turgutada väsinud keha ja vaimu.
Tiina Tammet

Majad, mida enam ei ehitata

Konstantin Budarin: „Terviseteenustest on saanud hiiglaslik majandusharu. Sanatooriumid on kahtlemata osa tulevikust ega kuulu ainult minevikku.“

Koroonaaja „kõrge“-pandeemia
Ka „kõrge“-kriisi saab leevendada, muidu võib ehk ka motost „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!“ saada kraaksatus „Kõrgemale, kõrgemale, kõrgemale!“.
Piia Ruber

Koroonaaja „kõrge“-pandeemia

On asju, mis ei muutu: hulk ja kõrgus on kaks täiesti eri asja ning seda teab iga insener ja majandusinimene ning ka I klassi laps – vaatasin õppekavast järele.

Kaks eesti-soome kultuuritegu

Mis on kultuuritegu? Eesti keele sõnaraamatutest seda sõna ei leia, ometi on kõigile selge, mida see tähendab. Kultuuriteo mõiste hõlmab rohkem kui näiteks heinategu, mille käigus kogutakse loomadele talveks heina, või leivategu, mille tulemus on leib. Eks valmistata ju ka kultuuriteo puhul omamoodi toitu, vaimule, kuid ühtlasi on tegu suursündmusega.…

Eesti ülikool 2051

Paar aastat tagasi Suurbritannias 11–16-aastaste õpilaste seas korraldatud uuring näitas, et uue põlvkonna unistuste töökohad on järgmised: arst (18%), suunamudija (17%) ja juutuuber (14%) ehk siis umbes kolmandik soovib suureks saades elatist teenida ühismeedias sisuloojana, kui et olla näiteks õpetaja või õppejõud. Põhjused, miks nendest ametitest unistatakse, olid raha (26%),…

Lilian Härm 18. IX 1927 – 24. X 2021

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik ja armastatud lasteraamatute illustreerija Lilian Härm.
Lilian Härm sündis 1927. aastal Tallinnas teatrikunstnik Albert Vahtramäe peres. 1950. aastal lõpetas Lilian Härm Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi teatridekoratsiooni erialal ning töötas seejärel lühikest aega Tallinna Draamateatris. 1950. aastate esimesest poolest töötas Härm mitu aasta­kümmet kaubandusgraafika valdkonnas,…
Nutikas veepudel III. Peldik oli õues
Kuni ahve õnnestub veenvate argumentidega mugavus- või segadusseisundis hoida, võib neid nügida praktiliselt ükskõik kuhu.
Tanel Mällo

Nutikas veepudel III. Peldik oli õues

Kuni inimesel puudub teadlikkus, tunnetus ja vastutus oma andmete suhtes, on ta vaba tahteta objekt tehnoloogiate arendajate ja rakendajate meelevallas.

Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja konkursi KIRJANIKU­PALGALE

Kultuuriministeeriumi eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele.
2022. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2023. ja 2024. aastale ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus.
Kirjanikupalgale võivad kandideerida
erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele…

Triin Ojari, arhitektuuriteadlane

Arhitektuur, see kunstidest piiratuim!, ohkavad muusad. Litsutud kõikide osapoolte vahele, keset norme ja kärpeid, huvisid ja unistusi. Vaba on arhitekt, kes joonistab sahtlisse, ütlevad küünilisemad. Vabadus küll, aga kelle raha eest?, küsib tellija. Kolemaja, lajatab rahvasuu: vabadus on kaasa toonud enneolematu maitselageduse ja kakofoonia – kas me seda tahtsimegi? Vabadus…

Tuttava linna tuled – Meri, männimets ja silmud

Kodukandilugusid saab rääkida märksa kauem kui teel Narva-Jõesuust Ivangorodini – koguni Eesti vabariigi omaaegse riigipiirini Komarovkas.

On aasta 1984. Minu isa, Kohtla-Järve KEKi direktor Raivo Murd valitakse kolhooside­vahelise sanatooriumi Narva-Jõesuu juhatajaks. See tähendab otsust kogu perele. Mina olen siis Kohtla-Järve 1. keskkooli 6.a klassi õpilane – koolis on…
Sügisnädal klassikalise akordioniga
Eriti Laimonas Salijuse (fotol) ja Irina Serotjuki soolokontsertidel oli tunda, kuidas saalitäis inimesi on pingeniitidega kokku köidetud ja vaikusest oodatakse keskendunult järgmist heli.
Momir Novaković

Sügisnädal klassikalise akordioniga

„Accordionfest“ mõjus festivalina terviklikult ja klaarilt. Ka festivali kujundus oli maitsekas ja väljapeetud, aga festivali näo kujundas ikkagi muusika.

Puhas ja valmis tõusma tähtedeni
Lembit Peterson ei mängi surevat kuningat, vaid surevat vana meest, inimest.
Gabriela Urm

Puhas ja valmis tõusma tähtedeni

Maria Petersoni lavastus „Kuningas sureb“ on kõige paremas mõttes ionescolik: naljakas ja ohter, detailne ja üldistav.

Pealelend – Kaja Kann, raamatu „Nukukas Helle Laas“ koostaja

Eesti Noorsooteatris esitletakse 5. novembril, legendaarse nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjaniku Helle Laasi 80. sünnipäeval, elulooainelist raamatut „Nukukas Helle Laas“, mille on koostanud koreograaf ja kultuurikriitik Kaja Kann.
Millel raamat põhineb?
Raamatus on paralleelselt kaks liini: neljateistkümneks peatükiks jaotatud Helle Laasi viimaste aastate olemised ja tegemised, mis segunevad tema mälestustega. Püüdsime meenutada kõiki…
Türgi edendab natsionalistlikku muinsuskaitsepoliitikat

Türgi edendab natsionalistlikku muinsuskaitsepoliitikat

Banu Pekol: „Lääne-Euroopa riigid on oma keeruka minevikuga leppinud. Mitmed konfliktirohke ajalooga riigid nagu Türgi ei suuda sellist lepitust leida.“

Kohal on kaks inspektorit
Vene teatri inspektor Goole’i osas on Artjom Garejev sihilikult ilmetu, esmapilgul täitsa isikupäratu, aga tõetundlik ja järeleandmatu.
Vene teater

Kohal on kaks inspektorit

Näitelavale on ilmunud korraga kaks salapärast inspektor Goole’i: John B. Priestley näidendit „Inspektor tuleb“ mängitakse nii Tallinna Vene teatris kui ka Tartu Vanemuises.

Maalija-õpetaja Poola esindajana  Veneetsia biennaalil
Zalina Dabla ja Małgorzata Mirga-Tas „Näitus kui vestlus“ avamisel.
Anette Ross

Maalija-õpetaja Poola esindajana Veneetsia biennaalil

Małgorzata Mirga-Tas annab sõna romadele, kujundab ümber vääri arusaamu ja stereotüüpe ning õmbleb kokku lugusid roma vaatenurgast.

Parim võimalik süsteem

Parim võimalik süsteem

Poeetiline keel heidab endalt mis tahes piirangud ega allu poliitikute „väärtuslikele nõuannetele“. Nii ka Teele Lemberi ja Anna Kaare luulekogus.

Sukeldudes maagilisse geograafiasse

Sukeldudes maagilisse geograafiasse

Juhani Karila on väga õnnestunult kujutanud lõuna ja põhja, uue ja vana, arhailise ja moodsa konflikti, mida Ida-Lapimaa traditsioonilisemas ühiskonnas osatakse veel turvaliselt käidelda.

Teadvus voogab mälestusse

Teadvus voogab mälestusse

Asko Künnap pageb uues luulekogus müstilisse riiki, mis kõõlub kusagil siinilma, säälilma ja kolmanda ilma vahel. Hoolimata näilisest segadusest valitseb selles riigis teatav helgus.

Vladimir Bogatkin 19. I 1951 – 31. X 2021

Vladimir Bogatkin sündis 1951. aasta 19. jaanuaril Tallinnas. 1958. aastal asus ta õppima Nõmme Kesk­koolis, 1967. aastal läks edasi Tallinna 44. Keskkooli ja aasta hiljem Tallinna 39. Keskkooli. Pärast kooli asus ta assistendina tööle Eesti Televisioonis, kuid siirdus 1974. aastal edasi Moskvasse, et alustada õpinguid Moskva Üleliidulises Kinematograafia Instituudis operaator-lavastaja…
Sirp