2020-48 (3820)
Uued olud, vanad tõkked
Erakonnad on muutunud ning vastavalt sellele peaksid muutuma ka sinna pääsemise reeglid.
Ehitame maja
Mis härrasklass kord ajaviiteks rajand
Vikerkaarevärviline muusika
Võib-olla peitub varajase muusika igavus tänapäeva inimese meelest selles, et see muusika on sissepoole pööratud, aga selle ajastu muusikas on ka elurõõmu ning siirast ja lihtsat ilu.
Tagasihoidlikkus. Hybris ja hübriid
Tuleks küsida, kuidas praegustes majanduslikes tingimustes kultiveerida tagasihoidlikku ja hoolivat käitumist ning kuidas praeguses meediaolukorras edendada tagasihoidlikku ja kaasavat kõnet.
Ene Ammer 29. V 1937 – 25. XI 2020
Ene Ammer sündis Tallinnas Hiiumaalt pärit ema ja Tartu Maarja kiriku organistist isa lapsena. Tema lapsepõlv möödus Tudulinnas ja Tartus, sinna kuulusid ka mitmed dramaatilised põgenemised sõjapaos. Koolitee algas Tartumaal…
Vaakumis filosofeerimise võimatusest – Andrus Tool 60
5. detsembril saab 60aastaseks Andrus Tool, hermeneutikale ja filosoofia ajaloo õpetamisele pühendunud Tartu ülikooli kauaaegne väga inspireeriv ja mõjukas lektor. USA Vermonti ülikoolis…
Paarisuhe neljale
Näitlejalt eeldab „Perplex“ teravat teadlikkust oma tegelaskujudest, aga ka loomingulist distsipliini, et jääda ka ümberkehastumisel kindlaks samale tegelasülesele rollituumale.
Trükimust hääl
Festivali kava oli kui hääle kasutamise võimaluste ja tõlgenduste popurrii. Pidetu lähenemine avas definitsioonide kütkeis ägiseva pilgu, kuid tundsin puudust eestikeelse hääle eripärast.
Permikomi nõidade territoorium
Pea kõik arvustajad leiavad, et tegu on permikomi kultuuri jõuküllase etnograafilise propagandaga.
Kuidas kirjutada Vabadussõja ajaloost?
Tummaks ei võta, aga arutust annab
Kuigi Sara Bédard-Goulet’ kuraatoriprojektis on selgitused ja poleemika suurelt jaolt ette antud, paneb see edasi mõtlema, oma kultuurikogemust reflekteerima ja jagama.
Pildi sisse minek
Konrad Mäest rääkivas dokumentaalfilmis on nii pildis kui ka kommentaarides jäetud suisa luksuslikult aega kunstile enesele.
Mitte ainult Finlandiast
2020. aasta Soome proosa seisab vabaduse ning vaiksete ja väikeste eest – kõigi nende eest, kellel on oht jääda ühiskonna või ökokriisi jalgu.
Kväärihääl
Querelle: „Tahan, et näeksime tegelikke värve. Kuradile elegantsus! See, kes ma olen ja kelle poole hoian, on lahtiste kaartidega manifestatsioon.“
Lauri Vahtre, ajaloolane
Hõbedat ja kulda Riiga ja Jūrmalasse
Läti arhitektuuriauhinnad Ananassid läksid julgelt uuendatud ajaloolistele laohoonetele.
Kes õpetaks audiovisuaalses maailmas orienteeruma?
Audiovisuaalne maailm on noortele ülimalt kütkestav paik, aga üldhariduskoolis viiakse neid sellega kokku äärmiselt vähe.
Imelised muusikaballetid Estonias
George Balanchine ja Mai Murdmaa kuuluvad täiesti erisugustesse maailmadesse, ent nende kahes lühiballetis on uskumatult palju ühist, mis viitab mõlema koreograafi geniaalsele muusikatunnetusele.
„Serenaad“, koreograaf George Balanchine, lavale seadnud Viki Psihoyos, dirigendid Arvo Volmer, Vello Pähn ja Kaspar Mänd, kunstnik Karinska, valguskunstnik Mark Stanley,…
Kohavaimu kohasus ja kuuekümnese mängulust
Urmas Sisaski mängulust säilib ka tõsiseid ja ülevaid teemasid käsitledes. Isegi suured ja ajaloo rasket kaalu kandvad žanrid ei sunni Sisaskit vormipeenusega üle pingutama.
„Tšaikovski meistriteosed“ – nostalgiline ja värske
Pjotr Tšaikovski meistritöödele pühendatud lühiballettide lavastusõhtu teenib täielikult oma eesmärki, pakkudes publikule nii nostalgiat kui ka avastamisrõõmu.
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 9. detsembril.
Žürii: Merike Rehepapp, Koit Ojaliiv, Mait Väljas, Maarja Valk-Falk, Merle Karro-Kalberg, Liina Jänes, Emil Urbel.
Arhitektuur
Fotografiska, Maarja Kask, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Märten Peterson, Kaisa Simon (Salto).
Kamari veelauapargi maja, Peeter Pere, Eva Kedelauk (Peeter…
Haridus ja demokraatia
Rahva pärast muretsemine mõjub ebasiiralt, kui keskne soovitus näib olevat, et pole mõttekas inimesi „liiga palju“ harida.
Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused
Must auk on meie teadusse ja teadvusse juurdunud, sealt seda enam välja ei saa – nii nagu mustast august midagi välja ei pääse.
Finlandia auhind ja soome kirjanduse tõlked
Kuigi soome kirjanduse tõlked pole Eestis menukad, on tõlkeraamatuid tänu entusiastidele ilmunud palju.
Mis on teist küll saanud
Aljona Suržikova: „„Ankeedi“ tegemine kindlustas meie ühist seisukohta: lapsed olgu kodus. Las õpivad kuskil teises riigis ja tulevad tagasi.“
Ühismeedia pakub tihtipeale nostalgilisi postitusi, mis tuletavad meelde vanu…
Sherlock Holmesi oodates
„Baskerville’ide koera“ peategelane on Veikko Tääri doktor Watson, kelle lavaelus näeb vahvaid momente – Tääri koomikusarm toimib igati inglaslikult.
Hääl ei läinud ära
Festivali intellektuaalne tipp oli Erik Büngeri loeng-performance, tantsu ja heliga samas ruumis viibimise tippkogemus Artjom Astrovi ja Serious Seriousi õhtu Sakala 3 teatrimajas.
November – Hingedekuu dünaamika
Kõigest hoolimata sai novembris toimuda mitu suuremat ja väiksemat festivali, esineda soliste nii kodumaalt kui ka kaugemalt ning kuulda ääretult põnevat laia haardega repertuaari.
Laureaadist ja uuest lootusest
Kogenud autori Taavi Eelmaa debyyt Märt Sepperi teise ja kolmanda raamatu kõrval
Saa osa Baltimaade kirjandusõhtust!
Arhitektuuriauhindade nominendid
Heidi Iivari, „Mitte ainult Finlandiast“
Anti Saar, „Tummaks ei võta, aga arutust annab“
Margus Ott, „Tagasihoidlikkus. Hybris ja hübriid“
Laurits Leedjärv, „Mustad augud ja unusta(ma)tud geeniused“
Art Leete, „Permikomi nõidade territoorium“
Lauri Vahtre ja Hellar Lill, „Kuidas kirjutada Vabadussõja ajaloost?“
Intervjuu režissöör Aljona Suržikovaga
