2020-29 (3801)

Ja plastimaks saagu!
Aron Stern

Ja plastimaks saagu!

Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.

Loeme raha!

Eesti Rahva Muuseumis maksab ühe näituse tegemine 300 000 kuni 400 000 eurot, võisime hiljuti lugeda Tartu Postimehest. Võtab tummaks. Selle taustal on teave, et enesele hiidmaja nõutanul on 900 000 euro suurune auk, mille lappimiseks saadi küll riigilt 433 000 eurot, kuid koondada, põhiliselt kohvikurahvast, on ikka tarvis.
Üldiselt tehakse näitusi igat senti lugedes, iga sammu kaaludes ja nii saadakse hakkama üpris suurel pinnal kümme…

Veel ei tea, kas unistasin just seesugusest e-raamatu juurutamisest

Eesti rahvaraamatukogude kõige populaarsem kirjanik oli mullu rootsi lastekriminullide autor Martin Widmark.1 Saab näha, kas Widmark osutub sama populaarseks loodavas üle-eestilises e-raamatute tasuta laenutuskeskkonnas.
Uus keskkond peaks tööd alustama juba oktoobri keskel. Selleks on Eesti Rahvusraamatukogu koostöös kultuuriministeeriumiga välja kuulutanud hanke.2 Tõsi küll, täit kindlust, et Widmarki „LasseMaia…
Tappev mängulust
Andres Roosileht ja Meelis Kubo suudavad välja joonistada oma tegelaskujud, nende varjatud ja varjamatud soovid, saladused ja hirmud.
Siim Vahur

Tappev mängulust

Näitlejate mängu poolest on Kellerteatri „Mäng“ tõesti heal tasemel: Andres Roosilehe ja Meelis Kubo katkematu tango on paeluv ja mitmekülgne.

Urbaansed palavikuunenäod
Katkend François Schuiteni ja Benoît Peetersi loost „Segadus Urbicande’is“.

Urbaansed palavikuunenäod

Arhitektuurikoomiksi näitusel hargnevad hallutsinatoorse jumega lood, mis pakendavad ulmedraama vormi filosoofilisi mõtisklusi urbanistikast ja inimloomusest.

Kaalu Kirme 12. XI 1928 – 15. VII 2020

Pärast pikka elupäeva on lahkunud Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Kunsti­teadlaste ja Kuraatorite Ühingu auliige, kunstiteadlane Kaalu Kirme.
Kaalu Kirme sündis Tallinnas hiidlasest ema Hilda ja Võrumaalt pärit politseikordnikust isa Gustav Kriseli esimese pojana. Lapsepõlvesuved veetis ta Hiiumaal Jausa külas vanavanemate talus ning kooliteed alustas Rahumäe algkoolis Nõmmel. 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist…

Ando Keskküla kadunud teoste maailm

Kunstniku elutööd kokku võtvalt retrospektiivilt oleks eeldanud küllust ja tihedust, kuid Keskküla loomingut on Kumu kõrge ja kõleda suure saali kohta napilt.

Näitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“ Kumus kuni 13. IX. Kuraator Anders Härm, kujundajad Neeme Külm ja Anders Härm, graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Ando Keskküla on…

Kunstnikud ja literaadid pole kogu kultuur

Kus kõik ei õpitud – Peterburis ja Riias, Danzigis (Gdańskis) ja Varssavis, Berliinis ja Karlsruhes, Darmstadtis ja Dresdenis, Brnos ja Viinis, Grazis ja Zürichis, koguni Toulouse’is, Glasgow’s ja Budapestis.

Raimo Pullat, Tõnis Liibek, Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud insenerid ja arhitektid. Estopol, 2020,…
Looming on püha
Kaader Illusia Juvani videost „Body of Work I, II“, 2020.
Alar Raudoja

Looming on püha

Marian Kivila: „Suvenäitustega püüame seista kaduva vaba maailma eest, kuigi näituse kureerimisel ei ole ma kunagi mõelnud, et teen poliitilist näitust ja esindan poliitilist kunsti.“

Pärlite turvaline mänguruum

Sellesuvine „Klaaspärlimäng“ tõstis esile minevikupärandi, kuid pööras vähe tähelepanu unustusse vajunud heliloojatele ja nüüdisaja loomingule.

Muusikafestival „Klaaspärlimäng“ 9. – 15. VII Tartus, Viljandis, Saaremaal ja Piirissaarel. Kunstiline juht Peeter Vähi. Esinejad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Wiener Kammersymphonie, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Hortus Musicus, Orthodox Singers, Neeme Punder, Yosuke Oda, Anna-Liisa…
Runneli mõtteterade külimit

Runneli mõtteterade külimit

Kogumikus „Ma ja ta ka“ on põimunud ainulaadsel moel märkmiku pretensioonitus ja klassika sügavamõttelisus.

Rock’n’roll muinasjutumaal
Põlvamaal Leevi jõekäärus paisjärve kaldal asuv muinasjutuline talukompleks on oma looduslähedase iluga festivali korraldamiseks suurepärane koht.
Lauri Nagel

Rock’n’roll muinasjutumaal

Tuhatkond muusika, käsitööõlle ja maaliliste maastikuvaadete nautijat moodustasid Käbliku talus justkui positiivsusest pakatava tervikorganismi.

Monumendiraevust kunstiuurija pilguga

Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.

Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega…

Aeg muusikas ja muusika ajas

Heliloojate kuulsus ajas pole midagi konstantset, mõnikord tunnevad kaasaegsed oma geeniused ära, mõnikord mitte, ja ka pärast surma tekkinud populaarsus ei pruugi jääda igavesti püsima.

Legend räägib, et kirjutanud kord üks XVIII sajandil sündinud mees oma sõbrale Ludwig van Beethovenile ning pärinud tolle tervise järele. Helilooja vastanud aasta pärast. Loo…

Võimatu vaid Tallinnas

Tallinnas pole ilm halvem kui Helsingis, Oulus või Oslos. Kliimal ja geograafilisel asukohal pole jalgrattaga liiklemisel kaugeltki kõige kandvam roll.

19. VI Sirbis on lugeda Kaarel Tarandi vastukaja värskele inimarengu aruandele.1 See mahukas kogumik on ka minu öökapiraamat. Paljude Tarandi tähelepanekutega saab nõus olla, kuigi artikli retoorika tundub olevat pealkirjale kohane: täiuslik ruum on…
Post-sõnastik LII  – Ajasilmus
„Matrjoška“ („Russian Doll“, USA 2019) sündmused olid silmustatud ühte õhtusse: peategelane (Natasha Lyonne) sureb ja ärkab korduvalt elule oma sünnipäevapeol.
Pressifoto

Post-sõnastik LII – Ajasilmus

Nüüdisaja tuntuim teadlane Stephen Hawking arutleb raamatus „Universum pähklikoores“ muuhulgas ajarändude võimalikkuse teemal. Kuigi nende tõenäosus on äärmiselt väike, üks jagatud arvuga, milles kümnele järgneb triljon viiendas astmes nulli,…
Plastimure
Arengusuunaks võiks seada fossiilsetel maavaradel põhinevate pakkematerjalide, tekstiilmaterjalide ja mitmete erirakendusteks mõeldud materjalide asendamise biopõhiste plastidega.
Aron Stern

Plastimure

Edumeelsetest materjali, sealhulgas bioplasti, tootmise ja kasutamise stsenaariumidest oleks palju kasu nii Eestis kui mujal ning plastimure saaks leevendust.

Perekond ja leibkond
Leibkondade jaotus liikmete arvu järgi 2011. aasta loenduse andmetel, absoluutarvud.

Perekond ja leibkond

Rahvaloenduse eel on vaja täpsust ja selgust ühiskonna tuumüksuste defineerimisel, sest eelmisel sajandil kasutatu ei kirjelda enam tegelikkust.

Lapsik kritseldus kvaliteetgrafiti asemel

Epistlit võib ju teatris lugeda, aga seda võiks teha veenvamalt kui teater Must Kast kapitalismikriitilises lavastuses „Sada sekundit südaööni“.

Musta Kasti „Sada sekundit südaööni“, lavastaja-dramaturg Kaija M. Kalvet, kunstnik Inga Vares, valguskujundaja Karl Marken, liikumisjuht Jaanika Tammaru. Mängivad Laura Niils, Jaanika Tammaru, Mariann Tammaru, Birgit Landberg, Karl Edgar…
Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
Mari Laaniste
Erakogu

Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik

Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too…

Toonid, kajad ja kahinad ehk

Kõik on omavahel seotud – astronoomia, muusika ja puud metsas

Kui juhuslikult inimeselt küsida muusika ja astronoomia seoste kohta, siis kaks tõenäolist vastust on „Kuupaiste sonaat“ ja sfääride muusika. Mõlema tüüpvastusega on aga seotud probleemid.
Beethoveni 14. klaverisonaat kannab tiitellehel pealkirja „Quasi una fantasia“ ja sellel pole astronoomiaga mingit pistmist. Isegi fantasia tähendab siin pigem improvisatsiooni…
Sirp