2020-13/14 (3785/6)

Häda hüüab tulles

Iga uus lahendus lisab mitu järgmist enneolematut probleemi, mis omakorda lahendusi nõuavad – see on (majandus)kasvu põhjendus ja ühiskonna arengumootor, progressi tegelik sisu.

Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, et meil Eestis…

Lasta uppuda või päästa?

Kas on õige, et paljud saavad palju (majanduslikku) kahju selle nimel, et üksikud ellu jääksid? Selliseid küsimusi on ajakirjanduses korduvalt esitatud.

Tavapärane arusaam kahju tekitamisest on see, et üks inimene võib teisele kahju tekitada mingisuguse konkreetse teo läbi. Samamoodi võivad ühed ühiskonnarühmad teatud tegudega teistele rühmadele halba teha, näiteks negatiivsete stereotüüpide loomise ja…

Koroonaaja meedia väljakutsed

Miski ei ennusta inimeste käitumist paremini ette kui senine käitumine: kui on olnud sõdu, laevahukke, börsikrahhe ja haiguslaineid, siis on neid ka tulevikus.

Kriisiperioodide meediapildis on tavaline, et põhirõhk langeb jooksvatele uudistele ning pikemad taustalood ilmuvad pigem hiljem, kui on juba võimalik rohkem infot töödelda ja järeldusi teha. Iga kriisi…

Muusikaõpetajad kaugõppevälja vallutamas

Aet Mikli: „Vahest on muusikaõpetajad karantiini tõttu leidnud üles selle, mis on digimaailmas head ja kasulikku, ega ole nõus sellest kergekäeliselt loobuma.“

Hariduses on praegu digirevolutsioon. Kui üldainete õpetajatel on õpilasi distantsilt suhteliselt kerge õpetada, siis kuidas on lahendanud olukorra muusikaõpetajad? On ju otsene suunamine muusikaõppe õnnestumiseks eriti…

Kuidas (au)hinnata teatrit?

Mulluse teatriaasta parimate tunnustamine sattus raskele ajale, ent laabus ometi. Rõõmustas, et Eesti Draamateatri ülekuldamise kõrval tõsteti esile mitmeid, kes on pigem provintsis aastaid suurepärast tööd teinud, kuid üksjagu märkamatuks jäänud, nagu Anneli Rahkema, Liina Olmaru, Elina Reinold, Eduard Salmistu, Indrek Taalma, Taago Tubin, Priit Loog, Martin Milli, aga ka Mari Lill, Kersti Heinloo ning…

Huvi e-raamatute vastu ei saa raisku lasta

Oh kui kulunud ja siiski haljas on Winston Churchilli ütlus, et head kriisi ei saa raisku lasta. Nüüd, muuseas digikultuuri aastal, on saanud ilmseks, kui alahinnatud on Eestis olnud e-raamat.
Ilmselt on paljud kroonviiruse pandeemia ajal üllatusega avastanud, kui palju on Eestis õigupoolest kultuuri-e-ressursse, sh tasuta kasutamiseks (vt nt nimekirja kultuuriministeeriumi kodulehel). Kirjarahvas…

Pealelend – Maike Lond Malmborg,e⁻lektroni üks eestvedajaid

3. aprillil avab loominguline platvorm e⁻lektron oma esimese tegutsemisaasta Kõheda Vastasmõju festivaliga, mis kestab mitmesuunalises voogedastuskeskkonnas (http://elektron.live/) 5. aprillini. Festivalil esinevad Mette Edvardsen, Elina Masing, Liisbeth Horn, Iggy Malmborg, Henri Hütt, Veiko Tubin, Hiroaki Umeda, Microbiome Orchestra ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel EMA. 4. aprillil peetakse…

Kirjutada = kujundada

James Langdon: „Olen huvitatud kirjutamisest kui uurimisviisist. Kirjutamine on loominguline võimalus midagi teada saada, millegagi suhestuda.“

James Langdon on vabakutseline graafiline disainer, kirjutaja ja kuraator, kes elab ja tegutseb peamiselt Berliinis. Ta õpetab ka Karlsruhe disainikõrgkoolis kommunikatsioonidisaini ning annab külalisõppejõuna loenguid, juhendab seminare ja töötubasid mitmetes kunstikõrgkoolides, nagu näiteks Arnhemi Werkplaats Typografie, Maastrichti Jan van…
Tuli Jumal arsti juurde
Psühhoterapeut Ingel (Harriet Toompere) võtab kiht-kihilt lahti kõik jõuetuks jäänud Jumala (Ain Lutsepp) kompleksid.
Heikki Leis

Tuli Jumal arsti juurde

Lavastaja Mehis Pihlal on läinud korda taas tõestada vana teatritõde, et õige rollijaotus kindlustab lavastuse õnnestumisest poole.

Märts – Olge terved!

Märtsikuu tihe ja külluslik kontserdikava on vaid virvendav mälestus millestki, mida enam ei ole.

Küll tahaks seda artiklit kirjutada nii, et võiks koroonaviiruse teemast mööda minna, aga ilmselgelt ei ole see olukorda arvestades võimalik. Üleöö oleks justkui tekkinud kaks erinevat elu: enne ja pärast. Praegu tundub helesinise unenäona see päev, kui mul paluti…

Palgamõrvarid ja marjakook

Nagu Pinteril ikka, on „Tumm teener“ küsilausete poolest rikas näidend. Vastused on vahelduvalt adekvaatsed, ebaadekvaatsed ja arusaamatud. Või puuduvad üldse.

VAT-teatri ja EMTA lavakunstikooli „Tumm teener“, autor Harold Pinter, tõlkijad Anu Lamp ja Andreas Aadel, lavastaja Andreas Aadel, juhendaja Anu Lamp, kunstnik Grete Rahi, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Sander Aleks Paavo. Mängivad…
Sõber muuseum
Vaimutoidu kohvik Kalamaja muuseumi õuel 2019. aasta Kalamaja päevade ajal.
Meeli Küttim

Sõber muuseum

Muuseumide väljapoole suunatud tegevus peab lähtuma külastajate, mitte muuseumitöötajate soovidest ja vajadustest.

Mis neil küll arus oli?!

Nüüd, koduvangistuses, võib just olla õige aeg hakata avastama suurimaid fiaskosid, mida kinolinal nähtud.

Mingis mõttes olen ma „Kassidele“1 tänulik. Mitte sellepärast, et see on hea film ja nüüd saadaval ka voogedastuses – nagu meil selleta veel vähe muresid oleks. Nimelt seetõttu, et harva esinevas üksmeeles peetakse Tom Hooperi muusikalfilmi, mis põhineb…
Mu kallis karantiin
Enrico Vannucci: „Jätkame festivaliga seni, kuni pandeemia läbi saab. See võib võtta kuid. Seni on meile pakutud üle 250 filmi, nii et võime rahulikult sisustada veel 35–36 nädalat.“
Erakogu

Mu kallis karantiin

Enrico Vannucci: „Lähitulevikus võime näha võrgupõhiste ja füüsiliselt toimuvate ürituste segunemist ja suuremat interaktiivsust.“

Raudne betoon

Sisekaitseakadeemia hoone on poeetiline tunnustus betoonile. See pole lihtsalt kauakestev kest. Betooni kui mõtestatud materjali kasutamine on eesmärgipärane ka aatelises mõttes.

Aasta betoonehitise auhinda on Eesti Betooniühing välja andnud juba 20 aastat. Konkursi idee algataja oli Kundas asuv tsemenditehas, kelle soov oli äratada avalikkuse huvi ja laiendada teadmisi betooni kui mitmekülgse materjali võimalustest, muuta…

Kured läinud, kurjad ilmad

Tuline kahju, et tugevate esinejatega festival „Tuhat kurge“ jäi eriolukorra tõttu paljudel nägemata ja viimased etendused tuli üldse ära jätta.

Aasia sõnatu teatri festival „Tuhat kurge“ 5. – 17. III Tallinnas ja Tartus.
Märtsis algas napilt enne eriolukorra väljakuulutamist Tallinnas ja Tartus Aasia etenduskunstide festival „Tuhat kurge“, mis hõlmas peamiselt tantsulavastusi, sekka ka ooperit ja…
Pühapaikade eluring
Aribaši pühakoht juunis 2015.

Pühapaikade eluring

Pühakohad Kama-taguste udmurtide juures. Tähelepanekuid Baškiiriast

Kuidas läheb planeedi tähtsaimal putukal meemesilasel?

Mesilasperede hukkumise sagenemise algusest on möödas juba 15 aastat, kuid probleemile ei ole lahendust leitud.

Putuktolmlemine on paljudele looduslikele ja põllumajanduslikult kasvatatavatele taimedele hädavajalik. Putuktolmeldamise koguväärtust maailmamajandusele on 2005. aastal hinnatud koguni 152,9 miljardile eurole.1 Ilmselt on üha kasvavast rahvastikust tulenev suurenenud toiduvajadus suurendanud tolmeldamise rahalist väärtust veelgi. Meemesilased…
Muusika kuulamise mõju kliimale

Muusika kuulamise mõju kliimale

Üks mu lemmikajakirju on BBC Music, kust loen erilise huviga muusikakriitiku ja kolumnisti Richard Morrisoni kirjutisi. Eelmise aasta oktoobrikuu numbris oli ta võtnud teemaks muusikute „panuse“ kliimamuutusse. Praegu, mil…
„Kui palju sõpruskondi, kui palju aateid,  kui palju luhtunud võimalusi …“
Mudlum ja tema inimesed
Madli Lippur

„Kui palju sõpruskondi, kui palju aateid, kui palju luhtunud võimalusi …“

Mudlumi romaan „Poola poisid“ on võrsunud arusaamisest, et ZA/UMi juhtum on üsna universaalne.

Brunsist, kahjuks minevikus
Dmitri Bruns, arhitekt ja arhitektuuriteadlane, kes muu hulgas valmistas Tallinna linnaarhitektina linna ette olümpiaregatiks. Dmitri Bruns kesklinna eksperimentaalprojekti maketi juures.
Arhitektuurimuuseum

Brunsist, kahjuks minevikus

Dmitri Brunsi valikuid on lihtne hukka mõista, aga palju raskem mõista. Ta oli küll geniaalne kohaneja, kuid uskus, et olgu võim milline tahes, ausaks härrasmeheks peab ikka jääma.

Dmitri Bruns 11. I 1929 – 21. III 2020

Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist 1940 asus ema temaga püsivalt Tallinna elama 1942. aastal. Lõpetas 1946 Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli. Arhitekti…

Eneseanalüüs, kogukond ja klubistumine

Kunstnikuraamatute loojad ja väikekirjastajad peaksid tegema kõik, et hoiduda elitaarseks klubiks saamisest, mille vastu nende eelkäijad kompromissitult mässasid.

Kunstnikuraamatu1 ja väikekirjastamise kohta sõna võttes seisame silmitsi terminite virvarriga. Üldise konsensuse järgi algab kunstnikuraamatu definitsioon selliselt: kunstnikuraamat on kunstniku tehtud raamat. Ent sellele järgneb mõttemõlgutus. Kui suur peab raamatutegemisel…
Kuidas tunda täpsemini, peenemalt, huvitavamalt?

Kuidas tunda täpsemini, peenemalt, huvitavamalt?

Tõnis Vilu luulekogu „Tundekasvatus“ selgitab põlvkondlikku elutunnet ning ärgitab mõtlema inimelu kesksete väärtuste üle.

„Iga kordus on iga kord uus“

„Iga kordus on iga kord uus“

Kas Kris Mooril õnnestub luuletades üksluisest argipäevast välja murda ja üle loomekorduste karide hüpata?

Sirp