Kaasajooksmine USA välispoliitiliste avantüüridega kahandab Eesti võimalusi kodule lähemal.
Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
Tee kahest kaneelipurgist iganädalaste sõbralike kohtumisteni
Leila Pärtelpoeg on pälvinud kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia kui ajalooliste interjööride parim asjatundja.
Kui Mare Vint ka enam ühtegi pilti rohkem teha ei võta, on ta juba meile kinkinud küllusliku ja erakordselt hõrgu kunstiterviku.
Teadusarenduse mõttes on Delta hoone rajamine kesklinna ainuõige: sellega on astutud dialoogi üle jõe asuva ülikooli ajaloolise ansambliga ning tõusnud piirkonna ruumikvaliteet.
Ursel Tilk ja Steffi Pähn on mõlemad ägedad etendajad ning lavastus „Between Dreams And Drowning“ paneb ootama nende järgmisi töid, ka autoritena.
Saan aru kuraatorite taotlusest keskenduda sõnale, sest sõna ühendab kõiki inimesi, kas või seaduste ja õigusemõistmise kaudu, aga oleksin tahtnud saada rohkem tajukogemusi.
„Jooksu“ Emil on malbe ja usaldav, kummatigi suisa haiglasliku tahtejõuga jooksuveidrik, kellest sai järjest punetavama võimuladviku propagandainstrument.
Kuigi ülemaailmsete tendentsidega on suudetud haakuda ning keskkonnateemadel meelt avaldada, on Eesti noorte kaasarääkimine poliitdebattides harv nähtus.
Rahvusvahelisusega seotud probleemide üks lahendusi on keskenduda muusikategemisele piirkonniti ja riigiti, rõhuga õppimise ja osalemise integreeritusele.
EDGAR KAROFELD
J.-P. Valkeapää: „Tahtsin vältida BDSM-maailma näitamist lahendamata probleemide sümptomina.“
Ühe auhinnaõhtu põhjal on vara öelda, kas „Parasiidi“ võit oli ühekordne üllatus või murrangu esimene märk. Arvestades preemiate üldise jaotuse ootuspärasust tundub optimism ennatlikuna.
Una Corda oma kolme liikmega kõlaski sel väikesel teaduste akadeemia saali laval justkui keelpilliorkester, pakkudes vähemalt sama mitmekesist kõlavärvi.
Pärnu fotofestivalil võib taas sedastada, et fotokunst on kujunenud konservatiivsest meediumist üüratute võimalustega silmapiiri taha ulatuvate fraktaalsete piiridega universumiks.
Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.
Vita on rõõmusõnum tudengitele ja õppejõududele, kuid paneb küsima, kas ülikool on ka töökeskkond või ei peagi ülikooli töötaja peale mõtlema.
Helen Vinogradov: „Usun, et „Koerad ei kanna pükse“ on film, mis avardab mõttemaailma.“
Teater ei pea pakkuma midagi, mida kõik inimesed tema arvates ühtmoodi vajavad, ei pea väitma, et ta tunneb ja teab meid kõiki ning oskab meid kokku panna.
„Jaan Krossi roigasaedade vahel“, Johanna Ross vestleb tõlkijate Frans van Nesi ja Jesse Niemeijeriga
Tiina Ann Kirss, „Meenutades Jaan Krossi“
Eero Epner, „Karin ja Marko“
Thorwald-Eirik Kaljo, „Pensionipoliitika kui riigi sotsiaalajaloo peegelpilt“
Andrei Liimets, „Kellele on vaja Oscareid?“
Tartu ülikooli Delta keskus
Pärnu Fotofest 2020 „Viga süsteemis“
Kontsert „Naabrist parem“
Jean Echenozi „Jooks“