2019-44 (3766)
Umbusalda ja ära kontrolli
Lihtsad nipid igale riigiperenaisele Eesti maine kahjustamiseks rahvaloenduse abil
Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?
Kui inimkonnal on tulevik, siis ikkagi hargneb see lahti täiesti teistsuguses, inimese tahte järgi ümber kujundatud maailmas, kus inimesi on liiga palju ja kõike muud liiga vähe.
Kõige tähtsam on energia
Süsihappegaasi hulk atmosfääris on industriaalajastul kasvanud üle 40%. Nii kiiret kasvu pole teadaolevalt olnud viimase 66 miljoni aasta kestel.
Üks halb päev ja mitu lugu
Ei ole inimest ilma loota. Empaatiat on väärt needki, kelle lugusid me ei tea. Ometi ei ütle „Jokker“ selleski küsimuses midagi jahmatavalt uut.
Kas kirjandusauhinna võib anda poliitilisele idioodile?
Poleemika Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Peter Handke ümber ei näi Rootsis vaibuvat veel niipea.
Lauri Lagle ralliva väikebussi roolis
Üksi tangot ei tantsi
Alternatiivse kunstihariduse rajaja Tõnis Vint
Tõnis Vindi õpetused olid infopaketid, mis aegamööda ja õigeaegselt avanesid, tuues nähtavale midagi, mida maailm vajab ning mis tema õpilasi edasi liikuma innustas.
Väestamata vägevad mehed
Paraku ei suuda teater aeg-ajalt hoiduda kiusatusest hakata filosoofiatekste tõlkima allapoole vööd suunatud pudikeelde.
Luulesalv
trükin google otsingumootorisse „miks ma“
miks ma elan
miks ma pean tulumaksu juurde maksma
miks ma sind armastan
miks ma…
Tänavamekk – Esimesed sammud kergliikleja eelistamisel
Tartu Vanemuise ja Ülikooli tänav näitavad, et euroopalik jala ja jalgrattaga liikumine on ka siinmail võimalik.
Ikka hull ja rõõmus
Festival „Hullunud Tartu“ on tänavu pühendatud konfliktile kui maailmakorda sisse kirjutatud loovale algele ja purustavale lõppsõnale.
Eestlase skisofreeniline minapilt
Sajandeid on tutvutud kaugete maadega peamiselt vahendatud allikate kaudu. Tänapäeval on piinlik, et teisi rahvaid on kujutatud eurooplastest olemuslikult erinevana.
Kaarel Tarand
Oktoobrikuu värvid ja detailid
Värvikirevas ja institutsiooniderohkes kontserdielus tõusid oktoobrikuus esile hõrk festival „Afekt“ ja Erkki-Sven Tüüri sünnipäeva tähistamine, eredate leidudega rõõmustasid kõrva väiketegijad.
Jah kunstile, ei õpiökonoomiale
Jan van Boeckel: „Kunst peaks olema reaalainete õpetamise lahutamatu osa, mitte vaid tordikaunistus, sest kunsti varal saab ebakindlast maailmast avarama ja täielikuma pildi.“
Tapeet nimega Elu
Kivastiku romaani „Taevatrepp“ lugemine on nagu koos jutuka onuga fotoalbumi lehitsemine – tolmukihi alla mattunu ärkab vürtsikate detailide toel hetkeks ellu.
Sa ei kuku, ma püüan su kinni
Delikaatsete, tundlike teemade avalikkuse ette toomisega kaasneb suur vastutus. Jyri Pitkänen ja Eveliina Talvitie on sellega väga hästi hakkama saanud.
Pragmaatiline planeerimine Eesti moodi
Loov, stsenaariumipõhine mõtlemine peab olema planeerimisõppe alus ja tagama ruumilise planeerimise elujõu.
Eili Neuhausi kindlameelne teekond
Eks armastus ja elu mõtte otsimine (või armastuses elu mõtte otsimine), millest Tšehhov kõigis oma näidendites kirjutab, ongi inimesele igavesed ja ajatud probleemid.
Üksildane rännak teatri rabamaastikul
Kinoteatri palgaline teatrivaataja Alissija nägi mullu ära 224 etendust ehk enam-vähem kõik uuslavastused, mida Eesti vohaval teatripildil oli pakkuda.
Kolm venda ja armastus
Kui diplomaadil on tunded, siis ikka kõrgeimast lõhna-, maitse- ja stiiliklassist. Keskmine kodanik-maksumaksja ei mõista välissuhtluse parketikunsti ülevat peenust ning mõõdab seda kui poodnik vorsti.
Finlandia auhinna kandidaadid 2019
Ilukirjandus
Ilukirjanduse Finlandia antakse parima soome- või rootsikeelse romaani eest.
Pajtim Statovci, „Bolla“ (Otava)
Monika Fagerholm, „Vem dödade bambi?“ ehk „Kes tappis bambi?“ (Förlaget M.)
Johanna Venho, „Ensimmäinen nainen“ ehk „Esimene leedi“ (WSOY)
Anna-Riikka Kuisma, „Kerrostalo“ ehk „Korrusmaja“ (Like)
Juha-Pekka Koskinen, „Tulisiipi“ ehk „Tulitiib“ (Like)
Mikko…
Kui ükski heli pole välistatud
„Afekt“ ei piirdunud traditsiooniliste kontserdipaikadega. Iga külastatud saal rääkis festivali keeles ning see polnud juhus, vaid läbimõeldus.
Viimane kangelane suurel ekraanil
Rašid Nugmanov: „Viktor Tsoi ütles, et ta ei oska ega taha filmis mängida. Mina kinnitasin, et ta ei pea näitlema, vaid olema tema ise.“
Toote-, teenuse- ja kasutajakogemuse disainereid on üha rohkem vaja
Keelespetsialistiks õppijaid on aga märkimisväärselt enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda.
Topeltmoraaliga ühiskonna tunnismärk
Kuidas jõuda arusaamisele, et Valgeranna puhkekompleksi unikaalse ruumilise keskkonna säilimine ja koha minevik ei ole takistus, vaid lisaväärtus?
Teatrit ja trenni, fotot ja mittefotot
Kontseptuaalne fotokunst on ka meil jõudnud päevakajaliste märksõnadeni, kuid nende sõnade taga peituv mõte väärib rohkem vaeva kui(heina)pallide veeretamine kõlava jutu kattevarjus.
Rokkar Woland ja koristaja Ješua
Paistab, et Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo tundsid end Viini Burgtheateris kammitsetuna, nende „Meister ja Margarita“ on hillitsetud ja liiga kinni romaani sündmustiku lavale panemises.
Ülo Mattheus, „Kooreüraskite õnnevalem ehk Kas inimkonnal on lootust?“
Andres Kuusk, „Kõige tähtsam on energia“
Eimar Rahumaa, „Kas kirjandusauhinna võib anda poliitilisele idioodile?“
Pille Metspalu, „Pragmaatiline planeerimine Eesti moodi“
Intervjuu režissöör Rašid Nugmanoviga
Jaak Jõerüüdi „Poliitiline daamikinnas“
Nüüdismuusika festival „Afekt“
