2019-40 (3762)
Kõige paremini tasakaalustavad presidendid riigielu, kui eksisteerivad vaid kunstilises vormis. Karin Pihliku vilditud presidendid.
Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/Scanpix
Presidendi meisterdamise töötuba
Riigipea olemasolu on risk, mille saab maandada vaid põhiseaduse muutmisega.
„Häbi, lihtsalt häbi reeturite pärast!“ Nii kuulutas Jaak Madison jaanuaris 2017, kui keskerakondlased võtsid tagasi oma allkirja seaduseelnõult, mille koos EKRE liikmetega olid riigikogule esitanud, et muuta Eestis president otsevalitavaks. Keskerakond taganes sellega oma pikaaegsest lubadusest teos, aga mitte sõnas. Viimaste…
„Häbi, lihtsalt häbi reeturite pärast!“ Nii kuulutas Jaak Madison jaanuaris 2017, kui keskerakondlased võtsid tagasi oma allkirja seaduseelnõult, mille koos EKRE liikmetega olid riigikogule esitanud, et muuta Eestis president otsevalitavaks. Keskerakond taganes sellega oma pikaaegsest lubadusest teos, aga mitte sõnas. Viimaste…
5 minutit
Kuvatõmmis Pöial on jala Alaska Instagrami kontolt.
Põgene, vaba laps
On tuvastatud korrelatsioon sotsiaalmeedias veedetud aja ja madala enesehinnangu, ebarahuldava seksuaalelu, traumakogemuste võimendamise ja isegi suitsiidiriski vahel.
Meil pole eriti kombeks tehnikat kritiseerida. Meil, tähendab Eestis, ja tehnikat laiemas mõttes kui mingid üksikvidinad. Vidinaid ikka arvustatakse ja reastatakse edetabeleisse, aga enamasti me ei tiku küsima tehnika kui sellise järele. Ei kipu…
Meil pole eriti kombeks tehnikat kritiseerida. Meil, tähendab Eestis, ja tehnikat laiemas mõttes kui mingid üksikvidinad. Vidinaid ikka arvustatakse ja reastatakse edetabeleisse, aga enamasti me ei tiku küsima tehnika kui sellise järele. Ei kipu…
9 minutit
Masinapurustamine kriminaliseeriti Inglismaal juba aastal 1721, karistuseks asumisele saatmine. Hävitustöö aga jätkus ja 1812. aastast alates võis ludiidi juba ka surma mõista.
Wikimedia Commons
Robot võtab töö, robot annab töö
Valitsuste valik: kihistumise jätkumine ja progressi pidurdumine või jõuline varanduslik võrdsustamine koos tehnoloogilise kiirarenguga.
Inimeste suhtumise tehnoloogilistesse revolutsioonidesse määrab see, kuidas mõjutavad muutused nende sissetulekut eeskätt lühikese aja jooksul. Arvutite saabumisega alanud kolmas tööstusrevolutsioon on nüüdseks kaasa toonud mõne traditsioonilise tegevusala kadumise, paljude puhul on inimtööd asendavad robotid juba silmapiiril. Kuid…
Inimeste suhtumise tehnoloogilistesse revolutsioonidesse määrab see, kuidas mõjutavad muutused nende sissetulekut eeskätt lühikese aja jooksul. Arvutite saabumisega alanud kolmas tööstusrevolutsioon on nüüdseks kaasa toonud mõne traditsioonilise tegevusala kadumise, paljude puhul on inimtööd asendavad robotid juba silmapiiril. Kuid…
8 minutit
„Steampunkis“ võib näha arhitektuuris pea nelikümmend aastat viljeletud vabavormiliste hoonete ehituse ja laevaehitajate toore peitmata materjali eksponeerimise kombinatsiooni.
Tõnu Tunnel
Kas protoarhitektuur või nikerdatud mööblitükk?
Arhitektuurimuuseumi esine installatsioon kõnetab ilu nautijat mitmel viisil, aga küsimuseks jääb, mil viisil puudutab installatsioon ehituskunsti.
Tallinna arhitektuuribiennaali installatsiooniprogrammi võistluse „Hütid ja elukeskkond“ võidutöö „Steampunk“ arhitektuurimuuseumi ees. Autorid Gwyllim Jahn, Cameron Newnham (Fologram, Austraalia), Soomeen Hahm Design ja Igor Pantic (Suurbritannia).
Neli aastat tagasi disainisime kolleegiga oma arhitektuuribüroos PART esimese omalaadse installatsiooni…
Tallinna arhitektuuribiennaali installatsiooniprogrammi võistluse „Hütid ja elukeskkond“ võidutöö „Steampunk“ arhitektuurimuuseumi ees. Autorid Gwyllim Jahn, Cameron Newnham (Fologram, Austraalia), Soomeen Hahm Design ja Igor Pantic (Suurbritannia).
Neli aastat tagasi disainisime kolleegiga oma arhitektuuribüroos PART esimese omalaadse installatsiooni…
6 minutit
Sou Fujimoto: „Parem elukeskkond ei pea olema futuristlik – uudne pole alati parem. Lähtun loomingus alati inimelu, -keha ja -suhtluse põhialustest.“
Tallinna arhitektuuribiennaal
Vahealal kohalolemise kunst
Sou Fujimoto: „Arhitektuur ei tohiks meie elu piirata. Vastupidi, arhitektuur peaks laiendama elamise ja olemise võimalusi.“
Sou Fujimoto (sünd 1971) on üks silmapaistvamaid Jaapani arhitekte. Tema mõttelaadis ja arhitektuurikäsitluses on rohkesti värskust ja lennukust, mille mõte on üks – tagada parem elu.
Fujimoto oli sellesügisese Tallinna arhitektuuribiennaali sümpoosioni „Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“ üks…
Sou Fujimoto (sünd 1971) on üks silmapaistvamaid Jaapani arhitekte. Tema mõttelaadis ja arhitektuurikäsitluses on rohkesti värskust ja lennukust, mille mõte on üks – tagada parem elu.
Fujimoto oli sellesügisese Tallinna arhitektuuribiennaali sümpoosioni „Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“ üks…
8 minutit
Kultuurkapitali kullapada
Kultuuriminister Tõnis Lukas teeb valitsusele ettepaneku, et Tallinna linnahallis võiks lisaks konverentsikeskusele tegutseda ka ooperiteater ja kaua kasutuseta seisnud linnahalli renoveerimist võiks toetada kultuurkapital. Kokku läheks rahvusooperi ja ERSO linnahalli paigutamine hinnanguliselt maksma 160–170 miljonit eurot. See uudis tõstatab teravalt mitu küsimust. Miks peaks kabinetivaikuses, ilma laiapõhjalise aruteluta otsustama, et…
2 minutit
Võitlus viitsimise vastu
Eelmisest nädalast jäi meelde lugu sellest, kuidas tuttav koolilaps läks sõbra juurde sünnipäevale, aga saadeti sealt koju tagasi, sest selgus, et ta oli midagi sassi ajanud. Sünnipäevale kutsuti küll, aga mitte kohale, vaid pidu oli virtuaalne ja sünnipäeva sisuks kahetunnine ühine Minecrafti sessioon üle võrgu.
Ilmselt on nii, et mida vanem…
Ilmselt on nii, et mida vanem…
2 minutit
Handi ja metsaneenetsi ohvritaiad
Ohverdamine on osa argirutiinist ja rituaalsest elust, aga ka poliitiliseks võitluseks valitud vahend.
Ohverdusrituaalid on head põlisrahva üldise maailmataju mõistmiseks. Ohverdamise ajal jälgitakse paljusid üksikasju, mis kõik on tähenduslikud ja see on vana aja tarkuse tunnetamiseks hea võimalus. Põhjapõtrade annetamine jumalatele on harilik ja tingimata vajalik ohverdamise laad. Tavalisust näitab see,…
Ohverdusrituaalid on head põlisrahva üldise maailmataju mõistmiseks. Ohverdamise ajal jälgitakse paljusid üksikasju, mis kõik on tähenduslikud ja see on vana aja tarkuse tunnetamiseks hea võimalus. Põhjapõtrade annetamine jumalatele on harilik ja tingimata vajalik ohverdamise laad. Tavalisust näitab see,…
4 minutit
Kaader Rammsteini muusikavideost „Ameerika“.
Youtube
Kaunis vaade hääbumisele
Ameerikastumine on vältimatu, tõdeb Tõnu Õnnepalu. „Aakriga“ on jäädvustatud ühe ilusa, kuid iganenud maailma hääbumise hetk.
5 minutit
Kaupo (Nero Urke) tegevusmotiivide positiivse tõlgendamise kõrval on Sarvesaare näidendis senisele ajaloomüüdile vastupidine ka Lembitu (Kristo Viiding) hõimu siseelu kujutamine jõhkra orjapidamisena.
Gabriela Liivamägi
Tule, uus Maa, tule, uus Taevas!
Lavastus „Kaupo ja Lembitu“ on näide meie viimase poolsajandi suurima teatrireformaatori kindlast käekirjast ja püsivast maailmavaatest.
Toomteatri ja ERMi „Kaupo ja Lembitu“, autor Rein Sarvesaare, autor ja lavastaja Jaan Tooming, lava-, kostüümi- ja helikujundajad Jaan Tooming ja Anne Türnpu. Mängivad Nero Urke, Kristo Viiding, Rein Annuk, Kristjan Sarv, Tõnis Mägi, Margus…
Toomteatri ja ERMi „Kaupo ja Lembitu“, autor Rein Sarvesaare, autor ja lavastaja Jaan Tooming, lava-, kostüümi- ja helikujundajad Jaan Tooming ja Anne Türnpu. Mängivad Nero Urke, Kristo Viiding, Rein Annuk, Kristjan Sarv, Tõnis Mägi, Margus…
6 minutit
Paavo Järvi sobib hästi Tonhalle psüühega
Nüüd, mil Paavo Järvi on peadirigendina ohjad haaranud, algab Zürichi Tonhalle orkestril põhjendatult uus peatükk.
Paavo Järvi esimene kontsert Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendi ja muusikajuhina 2. X Tonhalle Maagi kontserdisaalis. Johanna Rusanen (sopran), Ville Rusanen (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor, Zürichi Sing-Akademie, Zürichi Tonhalle orkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Arvo Pärdi ja Jean…
Paavo Järvi esimene kontsert Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendi ja muusikajuhina 2. X Tonhalle Maagi kontserdisaalis. Johanna Rusanen (sopran), Ville Rusanen (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor, Zürichi Sing-Akademie, Zürichi Tonhalle orkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Arvo Pärdi ja Jean…
4 minutit
Väljas kosmoses on külm
James Gray „Tähtede poole“ kosmoseuuring on selle kümnendi konkurentidega võrreldes huvitavam, mõtestatum ja kõnekam.
Mängufilm „Tähtede poole“ („Ad astra“, USA 2019, 123 min), režissöör James Gray, stsenaristid James Gray ja Ethan Gross, operaator Hoyte van Hoytema, helilooja Max Richter. Osades Brad Pitt, Tommy Lee Jones, Donald Sutherland, Liv Tyler jt.
„Kosmos, meie tunnetuse viimne…
Mängufilm „Tähtede poole“ („Ad astra“, USA 2019, 123 min), režissöör James Gray, stsenaristid James Gray ja Ethan Gross, operaator Hoyte van Hoytema, helilooja Max Richter. Osades Brad Pitt, Tommy Lee Jones, Donald Sutherland, Liv Tyler jt.
„Kosmos, meie tunnetuse viimne…
8 minutit
„Tilt“ – sõõm improvisatsiooni värsket õhku
Improvisatsioonilise teatri eripära on kohalolek. Sündmustik, sellele vastav tegevus ja vastutegevus sünnib siin ja praegu.
VII rahvusvaheline improteatrite festival „Tilt“ 19. – 21. IX Tallinnas Katariina kirikus.
Varasemaga võrreldes ei leia teatrifestivalide ülevaated enam kuigi tugevat kõlapinda – maailm on valla ja inimesed saavad käia oma silmaga uudistamas teatrite tegemisi. Sellest hoolimata…
VII rahvusvaheline improteatrite festival „Tilt“ 19. – 21. IX Tallinnas Katariina kirikus.
Varasemaga võrreldes ei leia teatrifestivalide ülevaated enam kuigi tugevat kõlapinda – maailm on valla ja inimesed saavad käia oma silmaga uudistamas teatrite tegemisi. Sellest hoolimata…
4 minutit
Nagu vee peal
Inimestevahelises reaalsuses pole maad, pole tektoonilisi laamu, kindlat toetuspunkti, on ainult põhjatu vesi, olgu see siis parasjagu peegelsile või mitte.
Rakvere teatri „Nagu peeglis“, autor Ingmar Bergman, dramatiseerija Jenny Worton, tõlkija Triin Tael, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Grete…
6 minutit
Martin Parr. Tallinn. Kaupluse kassiir Lasnamäel. 1992.
Toona Jeruusalemmas
Nostalgia on imelik haigus. Martin Parr küll tõsise dokumentalistina selle all ei kannata, kuigi on end intervjuudes kirjeldanud lootusetu romantikuna.
Martin Parri näitus „Toona. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuajastul“ (kuraator Peeter Linnap) ja Gustavo Sagorsky näitus „Sonja“ (kuraator Diana Tamane) Nooruse galeriis kuni 19. X.
Kunstiteadlane ja kuraator, Pallase pärandi asjatundja…
Martin Parri näitus „Toona. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuajastul“ (kuraator Peeter Linnap) ja Gustavo Sagorsky näitus „Sonja“ (kuraator Diana Tamane) Nooruse galeriis kuni 19. X.
Kunstiteadlane ja kuraator, Pallase pärandi asjatundja…
5 minutit
Lammas Shauni ja tema karjaga liitub „Farmigedonis“ beebitulnukas nimega Lu-La.
Kaader filmist
Kolmanda astme karvane lähikontakt
Lammas Shauni uue filmiga jätkab Aardmani animastuudio meeldejäävate ja vaimukate lugude jutustamist, aga mõne detailiga on ka mööda pandud.
Täispikk nukuanimatsioon „Lammas Shaun. Farmigedon“ („A Shaun the Sheep Movie: Farmigeddon“, Suurbritannia-Prantsusmaa-USA 2019), režissöörid Will Becher ja Richard Phelan, stsenaristid Jon Brown ja Mark Burton, operaator Charles Copping, helilooja Tom Howe.
Ma võin…
Täispikk nukuanimatsioon „Lammas Shaun. Farmigedon“ („A Shaun the Sheep Movie: Farmigeddon“, Suurbritannia-Prantsusmaa-USA 2019), režissöörid Will Becher ja Richard Phelan, stsenaristid Jon Brown ja Mark Burton, operaator Charles Copping, helilooja Tom Howe.
Ma võin…
5 minutit
Aga talle ei meeldi ju käesuudlused
Art Allmäele meeldib propaganda: ta võtab midagi õhust ja viib selle mingi piirini ellu. Ta teeb seda nii täiusliku tehnilise võimekusega, et see peaaegu sulab reaalsusega ühte.
Art Allmäe näitus „Tulge suudelge tulevase presidendi kätt“ Draakoni galeriis kuni 12. X.
Olen Putinit päris palju unes näinud. Kord istusin ühes rahvast pungil restoranis.…
Art Allmäe näitus „Tulge suudelge tulevase presidendi kätt“ Draakoni galeriis kuni 12. X.
Olen Putinit päris palju unes näinud. Kord istusin ühes rahvast pungil restoranis.…
6 minutit
Kärt Hellerma luulemissal Niguliste kirikus.
Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Pausid kui jõukogumispunktid hirmu ja julguse vahealal
Kärt Hellerma juhatab artiklikogumikus „Medusa juuksed“ lugeja põhitähtsate ja vahel ebamugavate küsimuste juurde, olles sealjuures tähelepanelik ja täpne vaatleja.
„Pause on mitmesuguseid. On mõttepausid, milles käib intensiivne sõnavalimistöö. On tähendusrikkad pausid, on kultuuriliselt sissetöötatud pausid, on isiklikumat laadi pausid. Jah, pausil on psühholoogia, millel on nii isiklik kui ühiskondlik mõõde“ (lk 549).
2018.…
„Pause on mitmesuguseid. On mõttepausid, milles käib intensiivne sõnavalimistöö. On tähendusrikkad pausid, on kultuuriliselt sissetöötatud pausid, on isiklikumat laadi pausid. Jah, pausil on psühholoogia, millel on nii isiklik kui ühiskondlik mõõde“ (lk 549).
2018.…
5 minutit
Nimitegelane Vanamees, soliidses eas lugupeetavas talumehe seisuses meesterahvas, on Eesti n-ö komberuumis hallidest aegadest olnud autoriteedi võrdkuju. Seda Vanamees enda arvates ilmselgelt ongi.
Kaader filmist
Vanamees ja lüps
„Vanamehe film“ on pastišš kohaliku põllumajanduse ning laia ilma kommertsfilmipärandi grotesksemaks krutitud stampide teemal.
Täispikk nukuanimatsioon „Vanamehe film“ (Eesti 2019, 88 min), režissöörid-stsenaristid Mikk Mägi, Peeter Ritso ja Oskar Lehemaa, operaator Urmas Jõemees.
Alustan algusest: „Vanamehe filmi“ ei oleks ilma „Vanamehe multika“ jaburate, rohmakate netiklippideta, mis autorite kunagise iseloomustuse kohaselt balansseerib „väga halva…
Täispikk nukuanimatsioon „Vanamehe film“ (Eesti 2019, 88 min), režissöörid-stsenaristid Mikk Mägi, Peeter Ritso ja Oskar Lehemaa, operaator Urmas Jõemees.
Alustan algusest: „Vanamehe filmi“ ei oleks ilma „Vanamehe multika“ jaburate, rohmakate netiklippideta, mis autorite kunagise iseloomustuse kohaselt balansseerib „väga halva…
4 minutit
Terviku kiituseks
Kood ei ole Tüüri teoses struktuuri kõiki aspekte ainusünnitav entiteet, vaid pigem kui geneetiline materjal, millega helilooja vitaalsus saab astuda viljakasse interaktsiooni.
ERSO sarja „Resonants“ I kontsert „Mythos. Erkki-Sven Tüür 60“ 4. X Estonia kontserdisaalis. Vincent Cortvrint (pikoloflööt), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Erkki-Sven Tüüri „Phantasma“ (esiettekanne), „Solastalgia“ (Eesti esiettekanne)…
ERSO sarja „Resonants“ I kontsert „Mythos. Erkki-Sven Tüür 60“ 4. X Estonia kontserdisaalis. Vincent Cortvrint (pikoloflööt), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Erkki-Sven Tüüri „Phantasma“ (esiettekanne), „Solastalgia“ (Eesti esiettekanne)…
6 minutit
Ela oma elu julge hooga
Berit Petolai luulekogu on vitamiin pimedatel aegadel: sealt leiab õrnust, looduse hällitusi ja unistamise julgust.
Maaelu romantika ei ole meile just vana teema. Regilauludes võib taevas kyll tantsida ja maa myriseda ja laulik võib mere maaks laulda, kuid looduse ilu kujutamine pole veel omaette eesmärk. See mõte tuli ikka alles saksa…
Maaelu romantika ei ole meile just vana teema. Regilauludes võib taevas kyll tantsida ja maa myriseda ja laulik võib mere maaks laulda, kuid looduse ilu kujutamine pole veel omaette eesmärk. See mõte tuli ikka alles saksa…
4 minutit
Tähtpäevafermaadid ja stardikiirendused septembris – sajast nullini
EMTA juubeliks ajastatud uue maja avaüritused kestsid mitu päeva ning publikust puudu ei tulnud.
September on tavapäraselt muusikaasutuste ja -üksuste hooaja avakontsertide kuu. Tallinna selle kuu muusikaellu mahtus ka hulk sünni- ja aastapäeva- ning mälestuskontserte. Septembri lõpu tegid eriliseks Eesti muusika- ja teatriakadeemia uue kontserdi- ja teatrimaja avapidustused.
100+0.…
100+0.…
5 minutit
MAALE ELAMA! @vanamehejuures
Lameda kännuööbiku rööked
pröökvel
ühiskondlikult
elundlikus kõneviisis,
laudalõhnalises
vändavänges murrakus
on IN!
Kusagil kauguses ununeb
Luscinia luscinia,
hommikune kaste niidul.
Kusagil kaugusse hääbub
mesilaste sumin @tiliacordata,
linnuparvede kiirelt hääbuv ränd
üle tühjendatud
monokultuuripõldude.
Õhtutundide ehapunane lumm
sirelitesse kasvanud
sinise terrassi
mälestusel,
Matricaria discoidea
ja Heliotropium arborescens
on umbrohtu uppunud,
külateid tallavad peagi
vaid Alnus incana
juured.
Kusagil kauguste bussipeatustes
ootab valget laeva
Arctium tomentosum,
Arno sõidab isaga
(vabandust, vanemaga)
igal hommikul
50 km
lähimasse linna koolimajja.
Kusagil saetakse hiisi
mustaks läikivaks BMW-ks
või krõbisevateks kupüürideks.
Kõik…
pröökvel
ühiskondlikult
elundlikus kõneviisis,
laudalõhnalises
vändavänges murrakus
on IN!
Kusagil kauguses ununeb
Luscinia luscinia,
hommikune kaste niidul.
Kusagil kaugusse hääbub
mesilaste sumin @tiliacordata,
linnuparvede kiirelt hääbuv ränd
üle tühjendatud
monokultuuripõldude.
Õhtutundide ehapunane lumm
sirelitesse kasvanud
sinise terrassi
mälestusel,
Matricaria discoidea
ja Heliotropium arborescens
on umbrohtu uppunud,
külateid tallavad peagi
vaid Alnus incana
juured.
Kusagil kauguste bussipeatustes
ootab valget laeva
Arctium tomentosum,
Arno sõidab isaga
(vabandust, vanemaga)
igal hommikul
50 km
lähimasse linna koolimajja.
Kusagil saetakse hiisi
mustaks läikivaks BMW-ks
või krõbisevateks kupüürideks.
Kõik…
1 minut
Joonisel on võrreldud, milliseid motiive peavad OI seisukohalt silmas Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevõtted.
OI! Miks innovatsioon ebaõnnestub?
See, kuidas ja milliste võtetega ettevõtet juhitakse, määrab peaaegu kolmandiku selle tootlikkusest.
Innovatsioon on kujunenud populaarseks moeteemaks, seda seostatakse kiire ja tõhusa arengu lootusega. Kui öeldakse „innovatsioon“, siis tavapäraselt peetakse silmas uuenduslikku toodet või teenust ning pikka aega on innovatsiooni käsitlemisel domineerinud tehnoloogilise parendamise vaatenurk.1 Ometigi, püüded toote- ja tehnoloogilist innovatsiooni…
Innovatsioon on kujunenud populaarseks moeteemaks, seda seostatakse kiire ja tõhusa arengu lootusega. Kui öeldakse „innovatsioon“, siis tavapäraselt peetakse silmas uuenduslikku toodet või teenust ning pikka aega on innovatsiooni käsitlemisel domineerinud tehnoloogilise parendamise vaatenurk.1 Ometigi, püüded toote- ja tehnoloogilist innovatsiooni…
5 minutit
Paradoks ei ole kompromiss
Kate Lyddoni ja Angela Maasalu ühisnäitus ei ole traditsiooniline feministlik väljaastumine ega ka kunstimetropolile omane kontseptuaalne sõnavõtt. Kuid see on aus ja tark väljapanek.
Kate Lyddoni ja Angela Maasalu näitus „Throbwerk“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. X, kuraator Tamara Luuk.
Kate Lyddoni ja Angela Maasalu ühisnäituse peamine teema ja aines on naisekeha,…
Kate Lyddoni ja Angela Maasalu näitus „Throbwerk“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. X, kuraator Tamara Luuk.
Kate Lyddoni ja Angela Maasalu ühisnäituse peamine teema ja aines on naisekeha,…
4 minutit
Eesti tulevik ja säästlik mineraalikasutus
Eestist võiks saada Euroopa liider linnakaevandamises ning jäätmetest strateegiliste ja muude pöördelise tähtsusega ainete eraldamises.
Astume esimesi julgeid samme järgmisesse sajandisse – sajandisse, mida iseloomustavad ühiskonna, keskkonna ja majanduse proovikivid, mis jätkuvalt määratlevad ja eristavad eestlasi maailmas kui tehnoloogiliste avastuste ja tehnoloogilise arengu juhte ja uuendajaid.
Üha enam sõltub see tulevik, millest…
Astume esimesi julgeid samme järgmisesse sajandisse – sajandisse, mida iseloomustavad ühiskonna, keskkonna ja majanduse proovikivid, mis jätkuvalt määratlevad ja eristavad eestlasi maailmas kui tehnoloogiliste avastuste ja tehnoloogilise arengu juhte ja uuendajaid.
Üha enam sõltub see tulevik, millest…
9 minutit
Värvilistesse lehtedesse kadunud „Sügisfest“
Mis on EMTA „Sügisfesti“ nišš? Ning kuidas saab Eesti ainsa muusikakõrgkooli sügisfestival linnaruumis täiesti märkamatuks jääda?
Eesti muusika- ja teatriakadeemia „Sügisfest“ 28. IX – 2. X.
28. IX – 2. X avas Eesti muusika- ja teatriakadeemia huvilistele oma uue hoone uksed. Sajandivanuseks saanud haridusasutus tähistas oma aastapäeva „Sügisfestiga“, kus pakuti ülevaadet akadeemia…
Eesti muusika- ja teatriakadeemia „Sügisfest“ 28. IX – 2. X.
28. IX – 2. X avas Eesti muusika- ja teatriakadeemia huvilistele oma uue hoone uksed. Sajandivanuseks saanud haridusasutus tähistas oma aastapäeva „Sügisfestiga“, kus pakuti ülevaadet akadeemia…
5 minutit
Kaarel Tarand, „Presidendi meisterdamise töötuba“
Intervjuu Jaapani arhitekti Sou Fujimotoga
Marje Ingel, „Tähtpäevafermaadid ja stardikiirendused septembris – sajast nullini“
Michael Hitch, „Eesti tulevik ja säästlik mineraalikasutus“
Art Leete, „Handi ja metsaneenetsi ohvritaiad“
Jaron Lanieri „Kümme põhjust, miks otsekohe kustutada kõik oma sotsiaalmeediakontod“
Paavo Järvi esimene kontsert Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina
