2019-26 (3748)

Bruce Jackson kummitab jälle

Ühel sombusel septembrihommikul kuuleme raadiost, et Eesti koos liitlastega on Iraanile sõja kuulutanud.

Sisemaise suve poliitikavaikust kompenseerib tänavu välispoliitiline hoogtöö, mille on ette kirjutanud Euroopa kalender.
Euroopa mitmesugustes organites astutud samme ühekaupa lähemalt vaadates ei saa Eestit tulemuslikkuse eest just kiita. Demonstratiivne rapsimine Euroopa Nõukogus ja selle parlamentaarses assamblees (ENPA), rääkimata sellele järgnenud kodumaistest avaldustest,…

Seletatud laulupeomärgid

Ivar Saki tõlgendus mõjub ääretult värskendavalt traditsioonide põlistamise, „autentsete“ rõivaste tagaajamise, popmuusika järgi „eheda“ tantsu löömise kriitikavabal ajastul.

Näitus „Laulupidu 1869–2019. Kommenteeritud märgid“ tarbekunsti- ja disainimuuseumi galeriis kuni 15. IX, kuraator ja kujundaja Ivar Sakk.
Meie graafilise disaini tuntuim mõtestaja Ivar Sakk on tarbekunsti- ja disainimuuseumis teinud midagi uskumatut:…
Mesipuu esimene lend
Vaike Uibopuu tunneb dirigendipuldis ära peakatte järgi, mida ta ise nimetab taldrikuks. Foto on tehtud Tartu laulupeo ajastukontserdil „1969“ Tartu ülikooli staadionil.
Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Mesipuu esimene lend

Vaike Uibopuu: „Öeldakse, et meie esimesed heliloojad ei olnud professionaalsed. Tõsi, aga see tugev tunne, mis nende laule lauldes haarab, tuleb ürgsest olemusest, seda ei saa sõnadesse panna.“

Tõde on üle hinnatud

Kui võitlus on põhimõtteline, ei mahu sinna mõistagi ükski kompromiss, ent ilma kompromissideta on demokraatlik poliitika võimatu.

Inimesi ei huvita tõde, vaid omakasu. Inimesed tahavad küll tõde teada, aga omakasu huvides on üllatavalt paljud valmis nahaalselt valetama. Kujutage ette ühismeedia sõdalast, kes levitab pidevalt mustanahaliste kohta rassistlikke artikleid ja meeme. Tema…
Võitlus tähenduse pärast

Võitlus tähenduse pärast

Mida teha, kui tahame, et maailm oleks parem? Kuidas stereotüpiseerivad, ebaõiglaseid ja ühekülgseid representatsioone muuta?

Kuhu liigub kirjastus Lugemik lähikümnendil?

Kirjastuse Lugemik eestvedajad on jätnud seni kasutamata kõik võimalused selgemate tulevikuplaanide visandamiseks ja kirjastamispõhimõtete seadmiseks.

Näitus „Väljaandja Lugemik. Trükiseid aastatest 2010–2019“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 1. IX. Näituse idee autorid Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, kujundaja Kaisa Sööt, Indrek Sirkli ja Ott Kagovere graafiline disain.
Näitus „Väljaandja…

Maara väärib täpset pilti

Kui mitte liiga faktivalvas olla, on Andrei Hvostovi järjekordset enesepaljastuslikku raamatut lõbus lugeda, eriti minusugustel, kes ajastu kaasa elanud. Pealegi lunastab Hvostov endale raamatut sisse juhatades ka vabaduskirja, kui hoiatab, et ta jutt pole puhas kuld, ja kaitseb end võimalike „nurkasurujate“ eest ennetava nõustumisega, et kõik võis olla ka teisti.
Kuni tegu on tõlgenduste ja vaadetega,…

Ajalugu kui tekst ehk Kirjandus post-post-ajastul

Kui Jelena Skulskaja käsitleb tõsist kirjandusklassikat lõbusas võtmes, siis Nikolai Karajevi tahtel on paroodilisest algtekstist saanud rõhutatult tõsine kirjatöö.

Кола, пшш, шум берез, в моде рэп и менуэты,
Сартр – это не всерьез. Модернизма больше нету.
Не наврали про невроз этикетки сигарет, и
Я такая пост-пост, я такая мета-мета . . . .1
Lisa…
„Paljunege, persevestid, pungumise ja kloonimise teel!“
Andrei Hvostovi raamatu „Kirjad Maarale“ kaks telge on naised ja piibel.
Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

„Paljunege, persevestid, pungumise ja kloonimise teel!“

Andrei Hvostovi „Kirjad Maarale“ on feministlikult relvastatud raamat, mille põhiteema on õnn ja elu mõte.

Väikekirjastajate kohtumine

Lugemiku kirjastuse näitusega seotud sümpoosionil jäi kõlama küsimus, kuidas jõuda kompromisse tegemata laiema lugejaskonnani.

Sümpoosion ja raamatumess „Kirjastamine ja kogukond. Erialane kontekst“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis 7. ja 8. VI. Sümpoosion oli näituse „Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019“ publikuprogrammi osa.
Osalesid kirjastused After 8 Books (Prantsusmaa), BAZAR Art Book Fair…

„Hard Rock Halleluuja“

Eesti raskema muusika suvine festivalielu kulgeks ilma selle vajaliku, väga konkreetset vajadust täitva festivalita ilmselgelt vaid väljaspool Eestit.

Festival „Hard rock laager“ 28. – 29. VI Vana-Vigalas.
„Tii-tii tihane, vaa-vaa . . . .
„Varblane!“
„Jessöör!“
Zahir vs. üksik hääl publikust
Tänavu XVIII korda Vana-Vigalas toimunud Eesti juhtiv raskemuusikafestival „Hard rock laager“ (HRL) on välismaiste tippesinejate kõrval alati andnud rohkelt…

Kurmo Konsa

Kurmo Konsa,
kõrgema kunstikooli Pallas professor
Mulle tundub, et ma olen keele kasutaja. Peamiselt mõtlen eesti keeles, järelikult olen monoglott. Vahel mõtlen ka mõnes teises keeles, aga hulga harvemini. Muidugi võib ka kõik olla teisiti ja meemiteooria pooldajate vaadete kohaselt kasutab keel hoopis mind, et ajada oma asju, mis peamiselt seotud levimisega.
Kasutajana peaksin teadma, milleks keelt on vaja, milleks…

Kust tuli helilooja?

Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame.
Laulupeo juubeliaastal on põhjust meelde tuletada kultuuritegelasi, kes on jäänud Eesti ajalukku seoses rahvusliku liikumise ja ärkamisajaga XIX sajandi lõpukolmandikul. Tolle aja kultuuri­tegelased ei olnud ühe eriala spetsialistid,…

Pikk õudusfilm pikast päevast

„Jaanipäev“ pakub kauni kunstilise loo paganlikust kogukonnast polaarjoonetaguses Rootsis, aga jääb toonilt mõõdetuks ja liiga pikaks, et hirmu nahka ajada.

Mängufilm „Jaanipäev“ („Midsommar“, USA 2019, 140 min), režissöör-stsenarist Ari Aster, operaator Paweł Pogorzelski, helilooja The Haxan Cloak. Osades Florence Pugh, Jack Reynor, Will Poulter jt.
Ari Asteri teine film „Jaanipäev“ on välja…
Krüptodetektiiv ja Zosimose saladus.  Lugu alkeemia algusest
Mamorbüst III sajandist, millel kreekakeelne kiri Zosimos.
Wikimedia Commons

Krüptodetektiiv ja Zosimose saladus. Lugu alkeemia algusest

Zosimos elas suurte muutuste lävel ja teda võib isegi pidada nende ettekuulutajaks.

Berliinis jäi seekord puudu üksnes skandaalist

„Theatertreffeni“ korraldajad on otsustatud: järgmisel kahel festivalil lasub nõue, et kümnest väljavalitud lavastusest vähemalt viis oleksid naislavastajate tööd.

Teatrifestival „Theatertreffen“ 3. – 20. V Berliinis.
Taas Berliin ja taas „Theatertreffen“ – saksakeelse teatrimaailma tähtsaim festival, mille tarvis oli 418 valikus olnud lavastusest välja selekteeritud kümme märkimisväärsemat.…

Nõukogude lapsepõlve mälupaigad

Kodu prisma võimaldab nõukogude aja kultuuris näha moodsa elulaadi võidukäiku ja traumaatilisi murranguid, aga ka kultuurilist stabiilsust ja järjepidevust hoidvaid mustreid.

Lapsepõlvemälestusi on viimastel aastatel ilmunud hulgi. „Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s“ on aga eriline: kirjandus- ja kultuuriuurijate (sündinud 1937–1980) esseistlike meenutuste kaudu avaneb kodust ja lapsepõlvest kaleidoskoopiline…
Väärtustes peegelduvad ühiskonna kogemused
Joonis. Maadevahelised erinevused väärtusdimensioonides. Allikas: Hofstede, Hofstede ja Minkov (2010).

Väärtustes peegelduvad ühiskonna kogemused

Eestlaste unikaalses väärtusmaailmas lõikuvad Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopa kultuuriruumide mõjud.

Dementsus elu suurenduspeeglina
Vanemuise „Teravmeelse hidalgo …“ esietendus oli nimiosalist kehastava Aivar Kallaste 60. sünnipäeval.
Maris Savik

Dementsus elu suurenduspeeglina

Aivar Kallaste don Quijote paneb koos lavastajate Janek Savolaineni ja Katrin Pärnaga vaataja ette dementsuse peegli, kus igaüks võib näha võimendatuna oma iseloomujooni.

Hädavajalik järjepidevus

Tänavune „Mägede hääl“ oli selgelt kuraatorifestival, mille külastamise pooltargument oli eelkõige usaldus Raul Saaremetsa maitse ja valikute vastu.

Festival „Mägede hääl“ 29. – 30. VI Eesti kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel.
Mulle meeldis, kuidas Narva mull kärgatas kultuuride kokkupõrkes kildudeks. Ida-Virumaa venekeelse võimuladviku uute tuulte trots saatis Eesti Vabariigi tema enda territooriumil sirgelt seenele.…

Kirjastamise korratu ajalugu

Liz Allan: „Me ei lase endale enam pähe istuda. Selline tugev seisukohavõtt on ajendatud praegusest poliitilisest olukorrast.“

Maryam Fanni (MMS), Matilda Flodmark (MMS), Sara Kaaman (MMS / Girls Like Us) ja Liz Allan (Tender Center / AtCS) osalesid Lugemiku sümpoosionil „Kirjastamine ja kogukond: erialased kontekstid“, kus rääkisid oma kogemustest kirjastaja ja graafilise disainerina…
Sirp