2019-11 (3733)
Ma süüdistan teid, vanad!
Parteid võivad veel küll haududa noortelt tuleviku röövimise plaani, kuid on vaid aja küsimus, mil vanadele ja aegunutele valimistel üks väga süsihappegaasirohke koht kätte näidatakse.
Eetilise arhitektuuri võimalus
Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse võidutöö pikendab Kalamaja tänavavõrku mereni ja loob inimmõõtu ruumi, kus hooned ümbritsevad meretuulte eest varjatud sisehoovi.
Uued majad vanas linnas 2. Mõtteid Tartu vanalinnast
Enamjaolt sobib viimastel aastatel ehitatu vanalinna mustrisse: arhitektuurivõistluse võidutööd üldjuhul rikastavad keskkonda ega rõhu vastandamisele.
Disaini puudutuseta RMK
Nõudlikkust avaliku ruumi suhtes võiksid ilmutada ka meie metsamaastike kuningad ja kunded. Diletantlike harrastustööde asemel on aeg tuua loodusesse nüüdisaegne disain.
Norilski teatrijuht: „Valega ei saa elada!“
Narva Vaba Lava kutsus Eestisse lavastaja Anna Babanova, kes on löönud Venemaal laineid doklavastusega NKVD agitatsioonibrigaadidest Gulagis.
Ühiskonna poliitilised mõõtmed. Vasak- ja parempoolsus
Just väärtuste mõõde on muutunud viimasel ajal väga oluliseks ja kirgi kütvaks. Et ühiskondlik debatt edasi viiks, on vaja, et debatis osalejad mõistaksid, kuidas teised osalised seda mõõdet konstrueerivad.
Kellele on vaja tõlkekriitikat?
Muidugi vajab kodumaine kirjandus toetust…
Ellerlased, edasi!
Helilooja 132. sünniaastapäeval välja kuulutatud Heino Elleri Sihtasutus hakkab koordineerima kogu Ellerisse puutuvat materjali.
Tants mammuti ümber
3. rahvusvähemuste filmikultuuripäevadel linastub mõtlemapanev mammuti- ja kloonimisdokk „Genesis 2.0“.
21. – 24. märtsini toimuvad Artise kinos 3. kevadised rahvusvähemuste filmikultuuripäevad. Usbekistani, Burjaatia,…
Keha on lahinguväli
Feministlik keskkonnateadlane Stacy Alaimo: „Transkorporeaalsus tähendab, et maailmas on inimene lahutamatult seotud materiaalsete ainete vooluga.“
Noppeid Londoni raamatumessilt
Väikese rahva kirjandusele tõlkijate ja väliskirjastajate otsimine tähendab ennekõike pikaajalist tööd ja kontaktide loomist.
Pisaratega puhtaks pestud vihmaussid
Tallinna Linnateatri uuslavastuse „Vihmausside elust“ perekonnapildil 1856. aastast on Heibergide abielupaar stiilne, suisa dekoratiivne.
Fotosüüdistus eikellegimaalt
Silvia Pärmanni näitus „Ilma jäetud“ ja Liisa Kaljula kuraatoriprojekt „Sots art ja mood“ tõstatavad tõsiseid küsimusi, kuid ei sunni võtma surmtõsiselt maailma, mida ei saa muuta.
Varakevadine võileib värskes õhus
Kalju Kruusa luules on kõik tavaline, lihtne, argine, aeg muudkui möödub ja midagi ei juhtu, aga kokku saab sellest mineviku ime.
Anneli Porri
kunstiteadlane ja kuraator
Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See on mõttetuim klišee, mis paljudel on kunstiga seoses tähendusrikkal ilmel varnast võtta. Ilmselt selle pärast, et tal tegelikult ei ole seda tuhandet sõna, mida pilt tegelikult ütleb. Ja millised tuhat sõna täpselt? Millises järjekorras ja millises seoses? Kas ütleb…
Karismaatiline rahvusvaheline mees Okwui Enwezor
Nigeeriast pärit Enwezor nimetati 1998. aastal lääne kunstiilma üllatuseks Kasseli XI „Documenta“ kunstiliseks juhiks. Ka 1997. aasta kümnes, XX sajandi kunsti kokku võttev „documenta“ suutis üllatada vähemalt tollal veel Euroopa valge mehe…
Ecce homo ehk Meie ajastu põhiküsimus
„Posthumanitaaria“ viitab esmajoones nendele humanitaarteaduslikele suundumustele, kus püütakse ületada senist inimkeskset mõtteviisi.
Küsimus inimesest on tõusnud meie ajastu põhiküsimuseks. Mitte ainult küsimus inimese olemusest, vaid ennekõike küsimus inimese suhtest mitte-inimestesse – inimese piiridest ja vastutusest. Üha suurem hulk geolooge ja teisi teadlasi kinnitab, et me elame…
Filmi sisse minek – Rikkuse ja ilu olemuslik tühisus
„Möödunud aastal Marienbadis“ on dekoratsioon, avangardse filmikunsti tippteos, millest ei tasu tegijate sõnul sisu üldse otsidagi.
Spirituaalsus on osa inimesest, osa tema identiteedist
Olga Schihalejev: „Mida me saame teha, et eri maailmavaate esindajad, olgu nad etnilised eestlased või mitte-etnilised eestlased, tunnetaksid, et Eesti, kus nad elavad, ongi nende kodu?“
In memoriam Tanel Moora
30. IV 1938 – 18. III 2019
Paar päeva enne kevade saabumist lahkus meie hulgast 81. eluaastal arheoloog Tanel Moora. Kevadeootus oli tal alati hinges. Haneparvede ülelend Võrtsjärvest andis märku, et saabumas on välitööde aeg, aeg rännata ja vaadelda, uurida ja juurelda looduse mõistatuste üle. Muinas- ja rahvateadlaste peres…
In memoriam Märt Saarma
21. XII 1935 – 15. III 2019
Lahkunud on Tartu ülikooli emeriitprofessor Märt Saarma, kes pälvis kolleegide lugupidamise innuka õppejõu ja kõrgelt kvalifitseeritud psühhiaatrina.
Märt Saarma sündis Tallinnas ja õppis seal 20. keskkoolis, mille lõpetas 1954. aastal.
Järgides perekonnatraditsioone astus Märt Saarma TÜ arstiteaduskonna raviosakonda, mille lõpetamise järgselt 1960. aastal asus…
Kolhoosid ja „Euroopa“
Hasso Krull ei püüa luua fikseeritud kultuurilis-poliitilist maailmapilti, vaid uurib eurooplase identiteeti kogu selle keerukuses.
Asjadest tagasi mateeria juurde
Kati Saarits ja Nora Mertes viivad külastaja tagasi asjade juurde, mis ei ole sotsiokultuuriliselt konstrueeritud, vaid neid tuleb käsitleda tähendusloomelise mateeriana.
Näitusega „Jutukas mateeria“ süüvitakse asjade väljendusvõimesse ning eksperimenteeritakse inimeste ja mateeria suhetega. Millisel…
Kolm meest kraavis, naistest rääkimata
Mängufilm „Mehed“ (Apollo, Zolba, Eesti 2019, 95 min), režissöör-stsenarist Gerda Kordemets, operaator Hans Ulman, helilooja Markus Robam. Osades Tiit Sukk, Margus Prangel, Veikko Täär, Piret Laurimaa jt.
Tuha(t)kunstnik – Kross ja Hamburgi kaart
Igal ajaloost huvitatud kirjanikul tuleb ette hetki, mil faktimaterjalist jääb väheks.
Aina kaalukam
Õppetöös on „Ceciliana“ algusest peale tähendanud hädavajalikku võimalust kohtuda nimekate õppejõudude ja muusikutega, et laiendada õpilaste ja tegevmuusikute silmaringi.
Miška magushapud ja valikulised pisarad
„Olümpias“ on kaks paralleelset lugu: ühes muutub riik ja ühiskond ning teises jälgitakse selle mõju ühe perekonna liikmetele ja lahatakse mingil määral nende eraelu.
Rahvustundest köetud varakevad
Vanad pillilood on eelkõige tantsumuusika, tänapäeva tantsumuusika aga elektrooniline.
Rõlgelt rahulolev puusanõks
„Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse“ on praegu vaata et poliitilisim näidend Eesti teatris ja selle üle võib vaid heameelt tunda.
Ära lase mul minna ehk Unistused uuest inimesest
Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.
Kunstiharidus – Kas üks õppekava, üks teema, üks käsitlus, üks hindamismudel?
Hargmaine paradiisi poliitika
Kuraator Taru Elfvingi värsked, isegi ootamatud valikud toovad välja Liina Siibi loomingu temaatilise järjepidevuse ja väljendusvahendite rikkuse.
Liina Siibi isikunäitus „Paradiisi poliitika“ Tallinna Kunstihoones paneb punkti „EV 100“ kunstiprogrammile, viies…
Kaarel Tarand, „Ma süüdistan teid, vanad!“
Marek Tamm, „Ecce homo ehk Meie ajastu põhiküsimus“
Margus Ott, „Ühiskonna poliitilised mõõtmed. Vasak- ja parempoolsus“
„Valega pole võimalik elada!“, intervjuu Norilski teatrijuhi Anna Babanovaga
Kaur Riismaa, „Kross ja Hamburgi kaart“
Kati Saaritsa ja Nora Mertese „Jutukas mateeria“
Vanamuusikafestival „Ceciliana“
