Parteid võivad veel küll haududa noortelt tuleviku röövimise plaani, kuid on vaid aja küsimus, mil vanadele ja aegunutele valimistel üks väga süsihappegaasirohke koht kätte näidatakse.
Keskkonnamaja arhitektuurivõistluse võidutöö pikendab Kalamaja tänavavõrku mereni ja loob inimmõõtu ruumi, kus hooned ümbritsevad meretuulte eest varjatud sisehoovi.
Enamjaolt sobib viimastel aastatel ehitatu vanalinna mustrisse: arhitektuurivõistluse võidutööd üldjuhul rikastavad keskkonda ega rõhu vastandamisele.
Nõudlikkust avaliku ruumi suhtes võiksid ilmutada ka meie metsamaastike kuningad ja kunded. Diletantlike harrastustööde asemel on aeg tuua loodusesse nüüdisaegne disain.
Narva Vaba Lava kutsus Eestisse lavastaja Anna Babanova, kes on löönud Venemaal laineid doklavastusega NKVD agitatsioonibrigaadidest Gulagis.
Just väärtuste mõõde on muutunud viimasel ajal väga oluliseks ja kirgi kütvaks. Et ühiskondlik debatt edasi viiks, on vaja, et debatis osalejad mõistaksid, kuidas teised osalised seda mõõdet konstrueerivad.
Helilooja 132. sünniaastapäeval välja kuulutatud Heino Elleri Sihtasutus hakkab koordineerima kogu Ellerisse puutuvat materjali.
3. rahvusvähemuste filmikultuuripäevadel linastub mõtlemapanev mammuti- ja kloonimisdokk „Genesis 2.0“.
Feministlik keskkonnateadlane Stacy Alaimo: „Transkorporeaalsus tähendab, et maailmas on inimene lahutamatult seotud materiaalsete ainete vooluga.“
Väikese rahva kirjandusele tõlkijate ja väliskirjastajate otsimine tähendab ennekõike pikaajalist tööd ja kontaktide loomist.
Tallinna Linnateatri uuslavastuse „Vihmausside elust“ perekonnapildil 1856. aastast on Heibergide abielupaar stiilne, suisa dekoratiivne.
Silvia Pärmanni näitus „Ilma jäetud“ ja Liisa Kaljula kuraatoriprojekt „Sots art ja mood“ tõstatavad tõsiseid küsimusi, kuid ei sunni võtma surmtõsiselt maailma, mida ei saa muuta.
Kalju Kruusa luules on kõik tavaline, lihtne, argine, aeg muudkui möödub ja midagi ei juhtu, aga kokku saab sellest mineviku ime.
„Posthumanitaaria“ viitab esmajoones nendele humanitaarteaduslikele suundumustele, kus püütakse ületada senist inimkeskset mõtteviisi.
„Möödunud aastal Marienbadis“ on dekoratsioon, avangardse filmikunsti tippteos, millest ei tasu tegijate sõnul sisu üldse otsidagi.
Olga Schihalejev: „Mida me saame teha, et eri maailmavaate esindajad, olgu nad etnilised eestlased või mitte-etnilised eestlased, tunnetaksid, et Eesti, kus nad elavad, ongi nende kodu?“
Hasso Krull ei püüa luua fikseeritud kultuurilis-poliitilist maailmapilti, vaid uurib eurooplase identiteeti kogu selle keerukuses.
Kati Saarits ja Nora Mertes viivad külastaja tagasi asjade juurde, mis ei ole sotsiokultuuriliselt konstrueeritud, vaid neid tuleb käsitleda tähendusloomelise mateeriana.
Mängufilm „Mehed“ (Apollo, Zolba, Eesti 2019, 95 min), režissöör-stsenarist Gerda Kordemets, operaator Hans Ulman, helilooja Markus Robam. Osades Tiit Sukk, Margus Prangel, Veikko Täär, Piret Laurimaa jt.
Igal ajaloost huvitatud kirjanikul tuleb ette hetki, mil faktimaterjalist jääb väheks.
Õppetöös on „Ceciliana“ algusest peale tähendanud hädavajalikku võimalust kohtuda nimekate õppejõudude ja muusikutega, et laiendada õpilaste ja tegevmuusikute silmaringi.
„Olümpias“ on kaks paralleelset lugu: ühes muutub riik ja ühiskond ning teises jälgitakse selle mõju ühe perekonna liikmetele ja lahatakse mingil määral nende eraelu.
Vanad pillilood on eelkõige tantsumuusika, tänapäeva tantsumuusika aga elektrooniline.
„Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse“ on praegu vaata et poliitilisim näidend Eesti teatris ja selle üle võib vaid heameelt tunda.
Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.
Kuraator Taru Elfvingi värsked, isegi ootamatud valikud toovad välja Liina Siibi loomingu temaatilise järjepidevuse ja väljendusvahendite rikkuse.
Kaarel Tarand, „Ma süüdistan teid, vanad!“
Marek Tamm, „Ecce homo ehk Meie ajastu põhiküsimus“
Margus Ott, „Ühiskonna poliitilised mõõtmed. Vasak- ja parempoolsus“
„Valega pole võimalik elada!“, intervjuu Norilski teatrijuhi Anna Babanovaga
Kaur Riismaa, „Kross ja Hamburgi kaart“
Kati Saaritsa ja Nora Mertese „Jutukas mateeria“
Vanamuusikafestival „Ceciliana“