2018-51 (3722)
Üks aasta
Ta tegi seda jälle. Nii võib öelda,…
Arvo Pärdi ja pominaräpi aasta
Helena Tulve: „Arvo Pärdi keskuse avamine on kindlasti üks neist sündmustest, mille tegelik tähendus meile alles avaneb.“
Disainitud rahuldus
2018. aasta ehituskunst kutsub vanglasse, kohtusse, palverännakule. Disainlahendusena valminud keskkond jätab nuditud mulje ja liiga vähe ruumi vabale loovusele.
Leinameeleoluks pole põhjust
Kriitik Meelis Oidsalu: „Teatri vohada laskmine on teadlik kultuuripoliitiline otsus ja ma usun, et ükskord hakkab see meid tagumikust näpistama.“
Teadlased ärkasid suveunest ja on kole näljased
Riigi püsima jäämise seisukohalt on haridus ja teadus, loodus ja keskkond vähemalt sama tähtsad kui kaitsevägi ja piirivalve.
Eetiline enesehävitus kuulub lähiaja ajakirjanduse olemusse
Tiit Hennoste, Tarmo Jüristo ja Mikael Raihhelgauz tõdevad, et kui meedia järjepidevalt saeb ärilistel põhjustel iseseisvuse ja ajakirjandusliku professionalismi oksa, siis läheb aina raskemaks sellel istuda.
Läbi aegade
Sisemise rahu nimel, mõtte ja tahtega eesti kultuuri juures
Kohe, kui talle…
Igavesti märjad kõrvatagused
Lennuk on Lutsu motiive võtnud siit ja sealt, neid edasi arendanud ja pea peale pööranud, ent märkimisväärset keskendatust ja pinget lavastuses ei ole.
Head maastikud
Roheline revolutsioon ja põllumajanduse intensiivistamine ei ole looduskeskkonnale kaasa toonud märkimisväärselt rohkem ruumi, pigem vastupidi.
Kiire aja alamakstud kunst
Noor või vana? Üks viimaseid kunstinäitusi, mida külastasin, on Ingel Vaikla „Sinust on saanud see ruum“ EKKMis. Ruumiinstallatsioonist ja videotest koosnev poeetiline mõtisklus arhitektuuri olemuse…
Mida lähemalt vaatad, seda kaugemale näed
Rein Põdra „Maailm on imeline“ on ühtaegu mälestusteraamat, ajalooline romaan ja ühe ajastu dokument.
Tänavu on eesti keelest tõlgitud ligi sada kirjandusteost
Kerti Tergem: „Nii nagu veini kohta võib öelda hea aasta, saab öelda ka Eesti kirjanduse ekspordi kohta, et Eesti Vabariigi juubeliaasta oli suisa suurepärane.“
Uus muinsuskaitseseadus – parem kui varem
Uus muinsuskaitseseadus ei paranda kõiki kitsaskohti rahvastiku kahanemisest linnaplaneerimisvigadeni, aga teeb nii mõnegi toimingu lihtsamaks ja suurendab toetusi.
Filosoofiatiigis pole madalat vett
„Sissejuhatus filosoofiasse“ juhatab sisse küll, aga just nimelt filosoofiasse kui teadusdistsipliini, mitte filosofeerimisse laiemas rahvalikumas mõttes.
Komissarovi ja Jürgensi benefiss
Ugala „Meistrite liigat“ on siiani saatnud edu, saalid on täis ja etendused soojalt vastu võetud. Milleks siis norida kunstilise taseme kallal?
Tuiksoonel
„Jõulujazzi“ parimad nopped olid koosseisud, kes kindlalt teadsid, mis neil on öelda ja milliste vahenditega saab ütlemine kõige mõjusam.
„Jõulujazz“ ilmutas külalislahkust ning kutsus kokku külalisi kaugelt ja lähedalt, seda nii geograafilises kui ka kuuldud koosseisude laia žanrispektri mõttes.…
Che Guevara ja Visconti panevad laimi püksi!
Läbilõige eelmisel aastal ilmunud eesti autorite lühiproosast kinnitab, et novelli nimetuse alla saab sokutada väga eriilmelisi kirjutisi.
Sääskede paarituslend
Nii nagu vana jutu uuesti rääkimise puhul on nauditav eelkõige jutuvestja esitus, interpretatsiooni peenus, elegantne „kuidas“,…
Mis saab karust?
Tekst kui kunst, kunst kui muusika
Raul Meel on ainus Eesti kunstnik, kes on järjekindlalt käsitlenud rahvuslust, kuuluvust ja identiteeti – „EV 100“ kunstiprogramm poleks tema suure väljapanekuta täielik.
Viimase aasta jooksul on Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud kui mitte sadu, siis kümneid näitusi ja kunstiprojekte.…
Nii nad tapsidki meie raamatukogu!
Vaikimisi on riigi kultuuripoliitika eesmärgiks eriti viimasest finantskriisist saadik olnud ülemaalise raamatukoguvõrgu väljasuretamine.
Jänes teab ise, mida tahab
Töötades koos väikemuuseumidega, tuleks neid rohkem kuulata ja nende soovidega arvestada.
Kuidas liigub kultuuriäri raha?
Eesti kultuuriäris on raha hakanud levima uutmoodi ning on näha ülekuumenemise märke. Ajalehekontsern võib hakata filme tegema ja telekanal teatrietendust või raamatuid.
Võitjate üle kohut ei mõisteta
Peeter Sarapuu: „Võitjad on kõik, kes konkursil osalesid, kaotajad need, kes ei üritanudki.“
Kas Kalevipoeg oli rassist?
Ühelt poolt EKRE esindatav radikaalne, selge ja sirgjooneline rahvuslus küll kaitseb neid väärtusi, millel Eesti riik on seni püsinud, kuid teiselt poolt avab ka võimaluse neid õõnestada.
Kildkondlikkus, ettevaatlikkus, aga ka palju kunstielamusi
Eesti filmitegijad on tihedas rahvusvahelises konkurentsis aru saanud, et Eesti ajalugu ja selle dramaatika kõnetab teisigi. Kujutavas kunstis üritatakse aga väliskuraatorit püüda nii-öelda võõraste sulgedega.
Tauno Vahter, „Kuidas liigub kultuuriäri raha?“
Ülo Mattheus, „Kas Kalevipoeg oli rassist?“
Triin Talk, „Uus muinsuskaitseseadus – parem kui varem“
Mis saab karust?
Nii nad tapsidki meie raamatukogu!
Aveliina Helm, „Head maastikud“
Bruno Möldri, Roomet Jakapi, Marek Voldi „Sissejuhatus filosoofiasse“
Kiire aja alamakstud kunst
Rein Põdra „Maailm on imeline“
Ugala „Meistrite liiga“
Maarin Ektermanni ja Mary-Ann Talvistu kureeritud „EV 100“ kunstiprogrammi projekt „Kunstnikud kogudes“
festival „Jõulujazz“
Järgmine Sirp ilmub 11. jaanuaril.
