2018-48 (3719)
Üks roll
„Üheksa kuud aastas me lihtsalt külmetame“
Noortega avalikus ruumis, nende igapäevastel radadel jalutades on antropoloogi soov lihtne: „Näidake mulle oma linna.“
Lasnamäe noored ja ruumiharidus
Kui elukohaga seotud hoiakud on pigem negatiivsed, on abi ruumiharidusest, see on töötubadest, kus õpetatakse oma elukeskkonda hoidma ja hindama.
Kes aias, kes väljas
Mary-Ann Talvistu: „Koordineeritud ja rahastatud tegevusel on laiem kandepind, Eestis on noortega tegutsemine killustatud või siis tegelikust elust liiga lahus.“
Teekond kaasava ja kestliku ühiskonna poole
Muutunud ühiskond ja inimvajaduste mitmekesisus pakuvad innovatsioonivõimalusi. Universaaldisain ei ole takistus ega seaduse sund, vaid kõiki kaasav looming.
Lapsik klassika
Kõigile on selge, et visuaalkultuur ja virtuaalsuhtlus murendavad aktiivselt lugemiskultuuri, aga ühtlasi toodab see lapsikut suhtumist nii kirjandusse kui ka kõigesse muusse.
Nutivaesus ja -vaegus praktiku silme läbi
Lastel on küll kogu inimkonna tarkus taskus või peopesal, kuid nad ei oska selleni jõuda, kui lapsevanemad ja kool ei õpeta nutiseadmeid kasutama.
Miks vaikus mõnikord karjub?
Mõni muusika nõuab vaikset karjumist: hing röögib, süda on lõhkemas, helide keeles väljendutakse aga hoopis kõige pehmemate ning vaiksemate nootide abil.
Kustunud on ere täht Eesti pedagoogika- ja kirjandustaevas
In memoriam PhD Priit Kruus (3. XII 1981 – 25. XI 2018)
Alverlikkus ja muud -likkused
Proosaautoreid huvitavad jätkuvalt kaasaja ühiskondlikud probleemid, seevastu kui luule on naasmas traditsioonilisema lüürilise luulekeele juurde.
Kui paberi asemel hakati säilitama bitte
Läbi ajaloo võib täheldada korduva järjekindlusega ilmuvat tõsiasja: info loomisel ei mõelda selle säilitamisele.
Tehasest sirguski teatrimaja
Narva endises Baltijetsi tehases avatakse kolme mitmeotstarbelise saaliga Vaba Lava teatrikeskus.
Roostes õuntelt peegeldub tolmune meri
Triin Paja luulekogu „Nõges“ on hästi toimetatud tugev debüüt. Raamatu ühtaegu nii tugevus kui ka nõrkus on kujundite kordumine.
Kaur Riismaa
on eesti kirjanik. Ta on üks Numu ehk nutimuuseumi idee autoritest ja peamine loominguline arendaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim ebaõnnestumine või läbikukkumine?
Suurim ja olulisim saab olla ainult üks. Sõnastades küsimuse ümber „milline on Eesti kultuuripoliitika ainus õnnestumine või läbikukkumine?“, jään hätta, kuna ma tõesti ei tea, mis meil kultuuri(poliitika)s…
Plastist pudru ja kapsad
Ülemaailmselt edukad muusikalid on tihtipeale nagu tehases toodetud mänguasi: läikiv plast on ilus ja värviline, aga kätte võttes tundub see oodatust alati väiksem ja kergem.
Film kui revolutsiooni akt
Filmikunst jaguneb kaheks: filmid, mis on tehtud enne või pärast Jean-Luc Godardi debüüti „Viimsel hingetõmbel“.
Monsanto dokumendid II
Kas glüfosaat põhjustab vähki?
Õhulossist rõhulossi ja ehk tagasigi
õhuLossi kunstnikud on kahekümne aasta jooksul loonud oma esteetilise utoopia, mütoloogilise paiga. Nüüd on nad jõudnud tundmatusse vahetsooni.
Hämaruse rahvad – Kerekkide etteaste
Venemaa allutas kerekid XVIII sajandi lõpuks, ent ametnike haldussuutmatuse tõttu ei seganud see asjaolu kerekkide elu veel pikka aega.
Lilian Kirepe 25. XII 1927 – 20. XI 2018
Lavakunsti ajalikkusele vaatamata on alati inimesi, kes püüavad jäädvustada kaduvat ja jäädvustamatut. Lilian Kirepe oli teatri- ja muusikamuuseumis teadusliku töötajana ametis 1952. aastast peale ning aastatel 1969–1994 sealsamas teatriosakonna juhataja.
Tema koostatud ja kommenteeritud on kogumik „Kui päikest…
Suri Helena Anhava
Helena Anhava liikus traditsioonilise luule ja modernismi vahemaadel. Ta kirjutas ka novelle, näidendeid, miniatuure. Mitmeid aastaid töötas ta kirjastuses WSOY toimetajana. Helena Anhava on tõlkinud peamiselt rootsi keelest nii proosat kui ka luulet, näiteks Bo Carpelani, Solveig…
Testosterooni ilutulestik
EMLSi mees- ja noormeestekooride konkursiga kaardistati üsna üheselt praegune meeskoorimuusika seis kõigi selle võlude ja hädadega.
Gerard Unger 22. I 1942 – 23. XI 2018
Gerard Unger on oluline persoon tüpograafia arenguloos just praegusaegse digitüpograafia väljakujundajana. Unger oli üks esimesi maailmas, kes läks üle kirjatüüpide loomisele arvutis. Tema varaseim digitaalne kiri Demos valmis juba 1976. aastal. Oma tegevusega näitas ta…
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid
Piret Karro, „Laku v…u, Nihilist“ (kogumik „Nihilist.FM. Final Cut“, Vikerkaar 2018, nr 1-2)
Maarja Helena Meriste, „Üks maailmalõpp, palun! Seni kirjutan, kaevan kraavi“ (Tõnu Õnnepalu „Valede kataloog. Inglise aed“, Värske Rõhk, nr 53 / kevad 2018)
Elle-Mari Talivee, „Serafima ja Hariton“ (Vahur…
Made in China ehk Märkmeid Hiinamaalt
Kui seni on Aasia praegune tarbekunst Euroopa kollektsionääridele olnud eksootiline ja põnev, siis nüüd võetakse seal meeleldi vabatahtlikult omaks lääne kunsti kaanonid ja stambid.
Martüürium Endlas
Poole võitu, mis pidavat lavastamisel seisnema õiges osade jaotamises, on Ervin Õunapuu osanud tasku panna.
Kaur Riismaa, „Nutivaesus ja -vaegus praktiku silme läbi“
Helelyn Tammsaar, „Üheksa kuud aastas me lihtsalt külmetame“
Arne Merilai, „Lapsik klassika“
Urmas Lüüs, „Made in China ehk Märkmeid Hiinamaalt“
Tambet Kaugema, „Tehasest sirguski teatrimaja“
Olev Remsu, „Film kui revolutsiooni akt“
