2018-46 (3717)
Üks roll
Seesugused küsimused kerkivad ikka…
Minu elu eestilätlasena
Lätlastelgi on laulupidu, maailma parim must leib ja õlu. Nad käivad seenel, teatris ja saunas.
„Kalevdēlsi“-ülikool
Eesti eepose tõlkimiseks tuli Guntars Godiņšil läbi lugeda mitme ülikoolihariduse jagu raamatuid ning uuendada läti luulekeelt.
Läti anamnees. Teatriproov aastast 2018
Lõunanaabrite teatritegijad on julgenud ületada eurotsentristliku vaatepunkti ning ette võtnud omadramaturgia selle kõige otsesemas tähenduses.
Viis aastat pidu ja pillerkaari
Läti kultuuriministeerium oleks võinud usaldada kunstiinstitutsioone ja anda neile lisaraha, selle asemel et avaliku võistlusega pressida läbi nõrku projekte.
Dokumentalist, kes naudib teatraalseid trikke
Valters Sīlis: „Mõtlesin pingsalt, kuidas tähistada Läti riigi 100. aastapäeva ja kasutada selleks nüüdisteatri kriitilisi väljendusvahendeid.“
Millega köita läti lugejaid?
„Ühe lati romaani“ sarja põhiteene on lugemisharjumuse alalhoidmine: kui tahetakse, et kirjasõna elaks, siis tuleb lugemist edendada igal võimalikul kujul.
Valimised – tapeedivahetus, mõtestatud protest või hirmujutt
Nende valimiste peamine küsimus on see, kas saadakse töövõimeline valitsus. Vaadates Euroopas ringi, näeme, kui raskelt käib valitsuskoalitsioonide moodustamine Saksamaal, Rootsis või Lätis.
Süümemõnu – 18 rada ahermaad
Ehkki golfi ümbritseb pahelisuse aura, on tegemist väga ausa mänguga – sest golfis on lihtne valetada.
Krüptodetektiiv jahib nõiaraamatut
Nõiaraamatud mitte ainult ei sisaldanud loitse ja rituaalide kirjeldusi, vaid nad ise olid samuti maagilised objektid.
Achilleuse kannatus
Sellist taset ei ole mitte kunagi saavutatud. Alates 2002. aastast on koostatud kolm strateegiat,1 kus on sätestatud teaduse rahastamise…
Georg Lurich, spioonide hirm
„Lurichi sõjas“ liigub maailmameister spioonide, poolilmadaamide, kahtlaste ärimeeste ja korrumpeerunud ohvitseride glamuurses maailmas nagu kala vees, käe all väike trupp nuhke ja usaldusmehi.
Suurte projektide aeg võib Eestis möödas olla
Ilmar Raag: „Enne Rail Balticut ei tehtud pea kümme aastat midagi. Puudub selge arusaam suurte protsesside rutiinist, neid ei osata ühiskonna tasemel juhtida.“
Novikovi noomitus
Novikovi rütmitunnetus on laitmatu ning ka tema tundlik fraasikäsitlus tuli kontserdil kõlanud romantilistes teostes selgelt esile.
KIWA
on multiväljundiga metakunstnik, kuraator ja eksperimentaalkirjastaja. Ta on astunud üles rohkem kui 400 näitusel üle maailma. Tema looming funktsioneerib intertekstuaalse uuringuna sotsiosümboolse tähendusloome ja kultuurikoodide mitmetel tasanditel.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Õnnestumine on kultuurivaldkonna rahastamine riigi eelarvest ja mitte erafondidest, nagu on USAs. Euroopas on see aga üsna…
Läbi nõelasilma
VI Artishoki biennaalist õhkus tüünet rahu, mis annab lootust, et rahvuslikkuse teemal saab sõna võtta ka analüütiliselt, kainelt ja kaalutletult.
Pitsid ja satsid Mustpeade majas
„Goyescas“ kuulub klaverirepertuaari tippteoste hulka, aga ei kõla kontsertidel just tihti, sest eeldab sobilikku esteetilist ja intiimset keskkonda.
Age Juurikas on pianist, kelle kontserte oodatakse mitte ainult…
Kollase allveelaeva kiiluvees
Biitlite animafilm „Kollane allveelaev“ mõjutas märgatavalt popkultuuri siin- ja sealpool raudset eesriiet.
Polański, Hitchcock, Lynch ja Kafka
Pinguta palju tahad, tavapärasest suuremat meediakajastust rahvusvaheliselt nimeka kunstniku Eestisse toomisega ei kaasne.
Kus on tõde ja kellel on õigus?
Tartu planeerimiskonverentsil arutati, miks jääb planeeringuvaidlustes sageli kokkulepe saavutamata, sest just ruumis avalduvad konfliktid eriti reljeefselt.
Marginaalsuse ballaad
Oma üheksanda mängufilmiga „Dogman“ jätkab Matteo Garrone Itaalia perifeeria uurimist. „Dogman“ on tema kolmas Campagna piirkonda, eelkõige Napoli suurlinna äärealasid…
Kus ku*at on mu kosmoselaev?!
U: suutis täita kõik soovid ja unelmad, mis saavad ühel audiofiilil ja helinautijal naturaalsete pillidega esitatud uue muusika kontserdi suhtes üldse olla.
Inimlik ruumimõõde
Caroline Voet: „Arvan, et ajaloo vastu on jälle huvi tärganud, sest tuntakse igatsust inimliku arhitektuuri järele. Meiegi üritame oma identiteeti leida.“
