2018-37 (3708)
Üks roll
Nemadki on enamjaolt kõrgharidusega eestikeelsed naised vanuses 15–44. Suure tõenäosusega elavad nad Tallinna ja Tartu piirkonnas ning neil on keskmisest kõrgem sissetulek.
Selline on vastavalt raamatukogude ja muuseumikülastajate portree sel nädalal kultuuriministeeriumis…
Tarbimine tappis su kultuuri
Eestist alguse saanud maailmakoristuspäevaga on ebakõla valitsuse toetatud ülemaailmse initsiatiivi ning kodus toimuva vahel rabav.
Suurüritused keskkonnasäästlikumaks – kuidas?
Suurüritused ja festivalid on loogiline valik suunamaks inimesi keskkonnahoidlikuma käitumismustri poole.
Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus
Tarbimine on loodusseadus. Ainus, millele apelleerida, on mõistlikum tarbimine.
Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim
Kaks aastat väitlusi Eesti metsade tuleviku üle on pannud pettuma need pealtvaatajad, kes ootasid tõe võidukäiku, kiireid poliitilisi lahendusi, ajakirjanduse jahtumist või osalejate leebumist.
Rõõm olla välismaalane kodumaal
Praegune Moskva on Euroopa originaalide hiiglaslik burleskne, groteskne koopia.
Ka kõige halvem rahu on parem kui sõda
Ahto Lobjakas ja Andrei Hvostov: Süürias läheb kahtlemata elu edasi, nii nagu mis tahes oludes – kummalisel kombel elavad inimesed kuidagimoodi ka Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Liibüas.
Suurnäituse väljakutse
Greta Koppel: „Oli viimane aeg Michel Sittowi näituse korraldamiseks, viimase kümnendi jooksul on tema kui silmapaistva portretisti või rändava kunstniku vastu huvi kasvanud.“
Sildistades sildistamist
Filmis esitatakse küll ideoloogilises plaanis teravaid küsimusi, kuid lugu, mille kaudu seda tehakse, ei paku üllatusi ega mugavustsoonist välja juhatavaid provokatsioone.
Ekraanita enam läbi ei saa
„Ekraani arheoloogia“ on oluline kõigile neile, keda huvitavad rahvusvaheline koostöö, audiovisuaalse kunsti eksport ja põlvkondade kultuurimälu sidusus.
Elu paradokse
Looduse krooni paradoks: inimese suhe keskkonnaga on viinud ökoloogilise katastroofi lävele. Kroon, mis kiiskab keset prügimäge.
Disain parandab ja arendab
Elmet Treier: „Ökoloogiline jalajälg ei ole jalajälg, vaid suur must auk ning senise tarbimis- ja disainifilosoofia toel kaevame seda auku aina sügavamaks.“
Iljo Toming 27. III 1967 – 7. IX 2018
Armeenlane nutab, Jumal naerab
„Nutulaulude raamat“ ei ole ainult hardalt usklike armeenlaste raamat, see on kogu armeenia kultuuri tüvitekst, milletaolist teist ei ole.
Karen Jagodin
on arhitektuuriteadlane, mitme arhitektuuriraamatu autor ja toimetaja ning näituste kuraator, kes teeb igapäevatööd meremuuseumis Lennusadama näituste ja Paksu Margareeta püsiekspositsiooni projektijuhina.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Suuremahuline kõikehõlmav kultuuripoliitika või strateegiad tekitavad alati kõigepealt küsimuse, kellele need on mõeldud. Kelle tööriistaks need saavad ja kelleni peab tulemus…
Esimene Poeetiline punane raamat
Lisaks raamatu väljaandmisele ja luule lugemisele, sisaldab programm, mis algab kell 15:30 ja…
Süümemõnu – Mis meelel, see keelel. Mis keelel, see veebis
Tean hästi, millised eestikeelsed veebipäevikud on praegu kõige populaarsemad. Leidub blogisid, mille juurde pöördun süüdlasliku ilmega üha tagasi.
Austusavaldus stiiliülesele legendile
Kiirelt lennanud austuskontsert jääb tõenäoliselt viimaseks, kus Collage’i pärand sel kujul ette võetakse.
Eesti vineerilegend tegi ilma
Lutheri vabrik, Venesta ja Isokon – kõik vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali eest väljas oma aja uuenduslikud ettevõtted.
Metsik meri kui väljakutse Valdur Mikitale
„Kihnu Jõnni“ lava on üllatuslik, selge ja efektselt eesmärgipärane. Ka siin on, nagu merelgi, oluline teema vastupanu. Materjali vastupanu.
Hajamärkmeid „Pimedast öökullist“
Tänapäeva pärsia kirjandusklassikasse kuuluva sünge jutustuse esteetilisuse tagab morbiidne kõrgstiil.
Milles seisneb lihtsa inimese õnn?
Taarka pärimusteatri „Vanahunt“ tõestab, et vana head situatsioonikomöödiat on võimalik väheste vahenditega värskelt ja üllatuslikult huvitavaks mängida.
Avarduvad ringid
Südikad säravad ja andekad noored muusikud kandsid juubelihooaja avamise vastutuse auga välja ning pakkusid kuulajatele laetud kontserdiõhtu.
Eestlane, venelane ja saksad lähevad kloostrisse …
Priit Pius vajab ja väärib lähiajal rolli, mis oleks paras pähkel pureda, sest on esimese armastaja või humoorika kõrvaltegelase ampluaast välja kasvanud.
Paul Emmet, „Tarbimine tappis su kultuuri“
Vahur Afanasjev, „Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus“
Asko Lõhmus, „Metsapoleemika teine aasta: rägastiku võim“
„Disain parandab ja arendab“, intervjuu disainer Elmet Treieriga
Michel Sittowi suurprojekt Kumus
Mihhail Trunin ja Moskva absurd
