$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2018-32 (3703)

Üks roll

Terry Pratchetti raamatus „Mort“ saab nimitegelasest Surma õpiposs. Kettamaailmas läheb põnevaks, kui Surm võtab puhkuse ja Mort peab peremehe liivakellade eest hoolitsemisele lisaks tema ülesanded üle võtma. Surm otsib samal ajal uusi kogemusi ja püüab inimese kombel elu nautida. Ta veedab aega näiteks kõrtsis sõrmkübarasuurustest klaasidest ähmakest mekkides, tantsides ja hasartmänge katsetades.
Hiljuti pälvis teravat vastukaja Viljandis korraldatud matusepidu, kus…
Maria Mölder
3 minutit

Kodu korrastamine võiks alata endast

Edmund Burke’i selts on võtnud enda peale tänuväärse ülesande selgitada eesti konservatiividele, millised on nende poliitilised vaated. Oluliseks tähiseks sellel teel võib lugeda Roger Scrutoni raamatu „Kuidas olla konservatiiv“ (edaspidi KOK) avaldamist. Sama autori teise, samaaegselt ilmunud teose „Tolad, petised ja tülinorijad“ (edaspidi TPT) kohta seda paraku öelda ei saa, selle raamatu näol…
Rein Raud
10 minutit
Pastelne spliin-muusikal
Viktor Tsoi (Teo Yoo, vasakul), kes on kirjutanud laulud nagu „Alumiiniumkurgid“, „Vasja armastab diskot, diskot ja viinereid“ ja „Vahetus“, on selles filmis natuke liiga isikupäratu mömm.
Kaader filmist

Pastelne spliin-muusikal

Kirill Serebrennikovi „Suve“ vaatamine tekitab küsimusi, milliseid ei peaks õnnestunud filmi korral tekkima.

Tauno Vahter
7 minutit
Pole sõnu – see oli Kino

Pole sõnu – see oli Kino

Kalgini raamat jätab vastuseta küsimused, mida Kino liikmed lääne muusikast kuulasid ning missugused olid tingimused, kus nad oma loomingulisi impulsse said arendada.

fs
8 minutit
Üks festival – Tour de Paide
Tour d’ÖÖ Paides 2014. aasta arvamusfestivalil.
Tauno Tõhk

Üks festival – Tour de Paide

Hästi läbi mõeldud küsimus saalist võib rohkemgi meelde jääda kui võistlus kutsutud kaasarutlejatega mikrofoni kättesaamise eest.

Ott Karulin
5 minutit
Triennaal kui katalüsaator
Balti XIII triennaali peakuraator Vincent Honoré kunstnik Merike Estna ja kaaskuraator Dina Ahmadejevaga.
Aime Estna

Triennaal kui katalüsaator

Vincent Honoré: „Sellest, et biennaale on liiga palju, räägivad ainult kunstiprofessionaalid, kel on luksus pidevalt ringi reisida.“

Kaarin Kivirähk
4 minutit
Unusta buum, keskendu kunstile!
XIII Balti triennaali Tallinna väljapanek toimib kuraator Vincent Honoré poeetilise jutustusena. Paul Mahake video „Nagu vesi meeles peab“ (2017-18) Tallinna Kunstihoone suures saalis.
Karel Koplimets

Unusta buum, keskendu kunstile!

Kuidas teha kunstinäitust, millel on esteetiline väärtus ka Marsi peal ja mille abil saab sügavuti mõtestada spetsiifilist kultuuriruumi?

Rebeka Põldsam, Reet Varblane
10 minutit
Poliitilise tulisuse alttuul ja jahutus
Dineo Sheshee Bopape Lõuna-Aafrika naiste vastast vägivalda ja neile omistatud hüperseksuaalsust käsitlev installatsioon (2016–18) on väljas KW kaasaegse kunsti instituudis.
Pressifoto / Timo Ohler

Poliitilise tulisuse alttuul ja jahutus

Berliini biennaalil näidatakse ebavõrdsuse igapäevasust, kus kunst võib olla pelgupaik ja vahend, mille abil brutaalseid nähtusi analüüsida.

Rebeka Põldsam
3 minutit
Reis Pranglile, reis ajalukku
Egon Nuteri mängitava vana kalamehe Jakobi merekäre hääl kannab randlase stoilist elutunnetust.
Eva Kalbus

Reis Pranglile, reis ajalukku

Ajaloole osutamine on nüüdisaegse raamistikuga „Eestiranna“ lavastuse kandvamaid külgi ja tänuväärselt tuuakse välja ka kohalik eluviis.

Eva-Liisa Linder
3 minutit
Ich liba dich, mein Herz

Ich liba dich, mein Herz

Tõnis Vilu ja Andrus Kasemaa mõjusad luuletused sobivad tõhustama ID-kaardi turvalisust.

Pille-Riin Larm
4 minutit
Tühi
Kendrick Lamaril on räpimehe uhkust, aga sellesse sekkub väga huvitaval moel kristlik alandlikkus- ja süütunne. Pildil Lamar esinemas „DAMN.“-tuuri raames Bostonis USAs 2017. aasta juulis.
Kenny Sun / Wikimedia Commons

Tühi

Tundub, et praegune keskkond ei talu tühjustunnet. On aeg valida pooli ja ilma valimata ei saa enam läbi.

Tõnis Vilu
5 minutit

Enn Mellikov 1. IV 1945 – 23. VII 2018

Enn Mellikov sündis 1. aprillil 1945, lõpetas Pärnu 4. keskkooli 1963. aastal ja Tallinna tehnikaülikooli cum laude 1968. Kogu tema teaduselu möödus Tallinna tehnikaülikoolis. Ta alustas seal vaneminsenerina 1968, tõusis vanemteaduriks 1972, töötas pooljuhtmaterjalide tehnoloogia aseprofessori ja professorina 1992–2016 ning oli vastutav materjaliteaduse instituudi eest selle direktorina 2003–2014.
Koos rühmakaaslastega pani Enn Mellikov…
2 minutit
Koriluskoridor on linna jääke taaskasutav aineringlusvõrgustik
Reoveest ressursse ammutavates kasvuhoonetes toodetakse aasta ringi värsket aedvilja.
2 × Liisa Valdmann

Koriluskoridor on linna jääke taaskasutav aineringlusvõrgustik

Intensiivpõllumajanduse alternatiivina võiks linnas rajada võrgustikud, kus on segunenud arhailine loodust hoidev mõtteviis ja tulevikuideed.

Liisa Valdmann
5 minutit

Liiga suur Eesti

Peeter Tammearu mängitav Päts on talupoeglik, lihtsat elu ihkav, ajaloost väsinud mees, kes valitseb oma riiki nii nagu vastutustundlik, ent podagrahaige talunik.

R.A.A.A.Mi „Kostja ja hiiglane“, autor Mart Kivastik, lavastaja Aleksandr Ogarev, kunstnik Ervin Õunapuu, videokunstnik Argo Valdmaa, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Renee Nõmmik. Mängivad Peeter Tammearu, Raimo Pass,…
Meelis Oidsalu
4 minutit

Vivat Julius!

Erinevalt mõnest elulise sodi sisse uppuvast brikolöörist on Flo Kasearu omaeluline kunst vägevalt üldistusjõuline.

Temnikova ja Kasela Lastekodu tänava galeriis lõppes just Flo Kasearu isikunäitus „Aia auk“, kus eksponeeriti Kasearu paari vanemat projekti – „(de)fence“ (2014) ja „Korea aed“ (2016) ning selle­aastasi keraamilisi kartuleid (projekti „Basic pride“ jätk).
Jalgrattaga Kasela ja Temnikova galeriisse sõites…
Meelis Oidsalu
5 minutit

Linnaruum ja rohevõrgustik

Võib-olla on looduse vaatenurk võimalus taas linnaplaneerimises mõelda suurelt, käsitleda linna kui metsikut loodust oma äärmuslikeimas vormis.

Linnaplaneerimisest mõtlemise ja kõnelemise viis, mis 1990. aastatel oli arhitektide hulgas (ilmselt lootusrikka vastureaktsioonina kauboikapitalismile) pigem suurt mõõtkava ja visionäärlikkust rõhutav („üle majade lendav“), on viimastel kümnenditel järjest pragmaatilisem ja inimmõõtmelisem, keskendudes elulistele vajadustele…
Katrin Koov
5 minutit

Hämaruse rahvad – Kasakate kolm kuju

Kasakad on etnostevaheline etnos, rahvas, kes on põimunud läbi teiste rahvaste.

Kasakaid mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1444. aastal. Nad kujunesid Vene ja Leedu piirialadele elama asunud vabade talupoegade poolsõjaväelistest kogukondadest, kelle kohustuseks oli kaitsta riigipiiri.1 XVIII sajandi alguses vallutas Peeter I Doni kasakate alad ja sestsaati seostuvad kasakad eeskätt Venemaaga.…
Art Leete
3 minutit

Hiiglase peale pole mõtet haukuda

Aleksandr Ogarevi lavastus „Kostja ja hiiglane“ kahjuks ei pehmenda, vaid pigem võimendab Mart Kivastiku näidendist lähtuvaid nõrkusi.

R.A.A.A.Mi „Kostja ja hiiglane“, autor Mart Kivastik, lavastaja Aleksandr Ogarev, kunstnik Ervin Õunapuu, videokunstnik Argo Valdmaa, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Renee Nõmmik. Mängivad Peeter Tammearu, Raimo Pass, Sulev…
Jaak Allik
5 minutit
Kiindumuspoliitika konstruktiivne neomats seisab ilmaliku riigikorralduse eest
Totalitaarne kiusatus ei ole kuhugi kadunud. Suurbritannia Kommunistliku partei liikmed Stalini pildiga maiparaadil 2008. aastal.
Wikimedia Commons

Kiindumuspoliitika konstruktiivne neomats seisab ilmaliku riigikorralduse eest

Roger Scruton on haruldane talent: ta on konstruktiivsuses veenvam ja tugevam kui kriitikuna.

Mihkel Kunnus
13 minutit
Pühendumus ja (vaimu)toit
Marco Gandini
Liina Viru

Pühendumus ja (vaimu)toit

Marco Gandini: „Olgu lauljad algajad või kogenud, ma suunan nad proovis alati teksti sügavuti lugema. Nimetan seda klaveriga lugemiseks.“

Auri Jürna
10 minutit

Tallinn Euroopa kooripealinnaks

Suurele osale koorilauljatest piisabki omakeskis üritustest ja laulupeost, rahvusvahelise õpi- ja arenemishuviga maailmavaate avardajaid napib.

Rahvusvaheline koorifestival „Europa cantat“ alapealkirjaga „Miljon viisi laulmiseks“ 28. VII – 5. VIII Tallinnas.
Kujutlegem üht suurt kommikarpi, kus igas reas asetseb kümneid eri maitsega maiuseid. Karbi sisu on küll korraga kättesaadav, kuid iga päev tohib kindlast reast proovida vaid…
Mariell Aren
4 minutit

Rebeka Põldsam ja Reet Varblane, „Unusta buum, keskendu kunstile!“

Intervjuud: Balti triennaali peakuraator Vincent Honoré

Ott Karulin, „Tour de Paide“

Tõnis Vilu essee „Tühi“

Hämaruse rahvad

Roger Scrutoni „Kuidas olla konservatiiv“ ning „Tolad, petised ja tülinorijad: uusvasakpoolsed mõtlejad“

Vitali Kalgini „Täht nimega Viktor Tsoi“

Rahvusvaheline koorifestival „Europa cantat“

R.A.A.A.Mi „Kostja ja hiiglane“

Sirp