Toeta

2018-29 (3700)

Kuidas läheb läti raamatul?
Läti esinemisele Londoni raamatumessil eelnes aktiivne veebikampaania. Selle üks osa oli Anete Konste ja Reinis Pētersonsi koomiksisari „I. elu“ („The Life of I.“) introvertsest läti kirjanikust. Sari anti messi ajaks välja ka raamatuna.
Latvian Literature / Facebook

Kuidas läheb läti raamatul?

Väga menukas on Läti raamatupoodides ajalooromaanide sari, kuid sealne lugeja näib siiski eelistavat ennekõike praktilise suunitlusega teoseid.

Hannes Korjus
5 minutit

Kas juubel või pooljuubel?

Haapsallu on 25 aastat toodud maailmanimesid. Kindlasti on nad innustanud meie omi vanamuusikaharrastajaid, kelle tase on omakorda aastatega ainult tõusnud.

XXV Haapsalu vanamuusikafestival 4. – 8. VII. Kunstiline juht Toomas Siitan.
Kas pidada 25 aastat juubeliks või pooljuubeliks, on otsustamise küsimus. 25 järjestikuse vanamuusikafestivali korraldamist ei saa aga pidada küll muuks kui suursaavutuseks. Just nii mitu…
Äli-Ann Klooren
5 minutit

Etenduskunstnikust popmuusik

Ivo Dimchev: „Nüüdisteatris võib teha mida iganes. Kui on piisavalt aega ja kogemust, võib mille tahes toimima panna. Kõik on lubatud.“

Seekordse „Baltoscandali“ markantsemaid ülesastujaid oli eesti publikule juba tuttav bulgaaria päritolu etenduskunstnik ja koreograaf Ivo Dim­chev. Euroopa teatrites tegutseva artisti looming on äärmuseni värvikas segu performance’ist, tantsukunstist, teatrist, visuaalkunstist ja…
Marie Pullerits
6 minutit

Kuidas ühiskond on?

Absurdne on arvata, et võimaluse tekkimisel tormavad pikast tööpäevast väsinud Uberi autojuhid või Maxima müüjad miitingule suuri küsimusi arutama.

Üks tont käib ringi mööda Euroopat ja noored jooksevad tema peale tormi. See tont on kommunistlik intellektuaal, kes ei suuda küll kapitalismi kukutada, aga vähemalt lükkab ümber väite, et filosoofia…
Mikael Raihhelgauz
6 minutit

Ontoloogiline pühak

Vägi on Margus Oti süsteemis muundumise võime, loomisjõud, eristuste ja lõimimise masin.

Ilma suurema kärata on lõpule jõudnud eesti filosoofias enneolematu protsess: napi nelja aasta vältel on Margus Ott ilmutanud 6 köidet väekirju, mahult 2267 lk. Kvantitatiivselt on Ott selle vägitükiga minu teadmiste põhjal tõusnud kõigi aegade produktiivsemaks eesti keeles kirjutavaks…
Leo Luks
9 minutit
Maitsekas lisapala
Lava- ja kostüümikunstnik pole hakanud leiutama midagi uut, vaid on näidanud tegelasi nende enda loomingu kaudu. Frida välimus laval pärineb otseselt tema kahestunud autoportreelt: päris Frida on rõivastatud viktoriaanlikku kleiti, teine Frida kannab aga mehhiko rahvarõivaid.
Eesti Kontsert

Maitsekas lisapala

Arne Mikk on arvestanud Vene konservatiivse publikuga ning lavastus mõjub bolševistlikust groteskist ning revolutsionääridest ja sürrealistidest hoolimata filmilikult realistlikuna.

Anne Prommik
6 minutit
Päris festival
Jérôme Beli „Gala“ oli täis üllatusi, ehedaid ebaõnnestumisi ja ideaalilähedasi saavutusi. Lavalt hõõguv energia haaras publiku kaasa ja muutis selle festivali kõige rõõmsamaks lavastuseks.
Pressifoto

Päris festival

„Baltoscandali“ säravaimaks lavastuseks võib pidada Jérôme Beli tantsulavastust „Gala“, kus osales 20 Lääne-Virumaalt pärit inimest.

Katarina Tomps
5 minutit
Alalooga ja Singulaator
Erik Alalooga näitus on kujundatud ühtse ruumiinstallatsioonina, teostel puuduvad pealkirjad. Külastaja satub vastamisi vaenulike analoogtehnoloogiliste masinatega, mida käivitab ja peatab publiku tegevus. Interaktsioon objektidega on möödapääsmatu.
Taavi Piibemann

Alalooga ja Singulaator

Nii mahukat ja head Erik Alalooga loomingu ülevaadet pole varem eksponeeritud. Tundub, et nii kunstnik kui ka aeg on selleks valmis.

Urmas Lüüs
8 minutit

Kinoarmastaja kinoarmastajatele festivali korraldamas

Ehsan Khoshbakht: „Sellist publikut nagu Bolognas ei kohta üheski teises riigis ega ühelgi teisel festivalil.“

Ehsan Khoshbakht on 38aastane kinoarmastaja, filmitegija ja arhitekt. Ta on pärit pisikesest Kirde-Iraani külakesest, mille ainsas kinos näidati igal nädalal erinevat, enne 1979. aasta revolutsiooni tehtud rahvusvahelist filmi, kuna riigis kehtestatud tsensuur ei lubanud midagi…
Johannes Lõhmus
5 minutit
Enesetapu evolutsiooniline taust
Diivanil lebamine ja televiisori vaatamine ei anna paljudele meist võrreldavat rahulolutunnet kui pereliikmete eest hoolitsemine või kaaslaste aitamine.
Piia Ruber

Enesetapu evolutsiooniline taust

Enesetapp on inimliigile küllaltki ainuomane probleem ja põhjusi tulebki otsida meie eripärast võrreldes teiste loomaliikidega.

Tuul Sepp
8 minutit
„Unistus tervest, ilusast rahvast“
Kārlis Ulmanis oli aastatel 1936–1940 Läti Vabariigi president. Tema nimetamisel kasutati epiteete Juht, Suur Külvaja, Topeltgeenius, Läti Esimene Kodanik ja Maa Kohtumõistja.
www.lvportals.lv / www.krustaskola.lv

„Unistus tervest, ilusast rahvast“

Muinasjutt tüdrukust, kes pääseb sundsteriliseerimisest ja võib osutuda eugeenikute silmis väärtuslikuks kodanikuks

Pille-Riin Larm
4 minutit

Trio ja Tuul

Kuraatoritöö üks õilsamaid eesmärke on vabakunsti hüljata võivate andekate autorite pildilhoidmine.

Joanna Hoffmanni kureeritud Indrek Aaviku, Edgar Juhkovi ja Kaspar Tamsalu näitus „Olemise äär“ Tartu Kunstimaja suures saalis ning Alar Tuule näitus monumentaalgaleriis kuni 29. VII.
Kunstiajalooline üldistus, kuigi meelevaldne ja paratamatult sõnastaja autoriteetsust toitev, on end tõestanud kui suurepärane loo jutustamise tööriist, millest ma ei…
Indrek Grigor
5 minutit

Üks roll

„Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne! Nii kuum on tunne!“ Nii laulis 2 Quick Start juba kakskümmend aastat tagasi.
Leitsak murrab ka tugevamad meist nostalgiasängi, kuhu tahakski meritähe moodi harkis jäsemetega ristseliti lebama jääda ja teeselda, et ega…
Ott Karulin
3 minutit
Pigem kohv kui piim
Nora Ikstena (keskel) koos „Emapiima“ tõlkijate Contra ja Ilze Tālbergaga Tartus 8. mail 2018
Margus Ansu / Scanpix / Eesti Meedia

Pigem kohv kui piim

Nora Ikstena kirglik (nais)günekoloog, kes tunneb vastumeelsust sünnitamise ja imetamise vastu, on piisavalt kandev paradoks ükskõik missuguses ajas ja kohas.

Johanna Ross
7 minutit
Vajame enam solidaarsust

Vajame enam solidaarsust

Margus Ott: „Tuleb endalt küsida, kas eesmärk on lihtsalt ennast välja elada või siis ligimestega (sh vastasleeri omadega) lävida ning loota, et seekaudu asjad paremaks lähevad.“

Valle-Sten Maiste
15 minutit

Pildilt maas – Meie visuaalne emakeel

Mõnd mustrit või rahvarõivaid vaadates näeme värve ja märke, märkidest kokku pandud mustreid. Oleme kindlad, et teame täpselt, mida näeme: hindame ning mõtestame nähtut omaenda teadmiste, oskuste, emotsioonide ja väärtushinnangute valguses. Rahvariided, mustrid, geomeetriliste märkidega vaibad, puusse lõigatud või põletatud märgid õllekannudel ja veimevakkadel, puna-valge mustriga kirivööd, Kihnu naiste kootud kindapaarid muuseumis…
Kärt Summatavet
4 minutit

Renessansiajastu mõõtmetega arhitekt

Aleksandr Wladovsky looming kujutab endast arhitektuuri, maalikunsti, sisekujundaja, literaadi, publitsisti, kunstikriitiku, pedagoogi kirevat sulamit.

Oma kulu ja kirjadega üllitatud raamatu „Arhitekt-kunstnik Aleksandr Wladovsky“ autor on kultuuriteadlane Andrei Ponomarjov, keda spetsialistid tunnevad veel ühe Eestiga seotud uurimuse autorina. Nimelt ilmus 2014. aastal vene eksiilkirjanikule pühendatud raamat „Leonid Zurov. Artiklid ja kirjad“ („Л. Ф. Зуров. Статьи и…
Aurika Meimre, Irina Belobrovtseva
4 minutit

Kinokultuuri Meka on Bolognas

Festival koosneb minevikuinimeste, kadunud kohtade ja tundmata lugude kaudu tänast maailma peegeldavatest kogemustest.

Il Cinema Ritrovato tähendab tõlkes uuesti leitud või taasavastatud kino. Kinokunsti pärlite avastamisele ja taastamisele pühendunud samanimelist festivali on ajaloolises kultuurilinnas Bolognas korraldatud alates 1986. aastast ning selle aja jooksul on festivali haare kasvanud muljetavaldavalt laiaks.
32. korda toimunud ja üheksa…
Johannes Lõhmus
5 minutit
Üks festival – Ei ole pühendumist, ei ole midagi
Voronja galeriisse pääseb igaüks tasuta, kuid soovija võib jätta annetuse.

Üks festival – Ei ole pühendumist, ei ole midagi

Peipsi ääres Sibula tee päris lõpus viis aastat tegutsenud Voronja galerii on kogunud üha enam populaarsust.

Reet Varblane
6 minutit

Eesti Kultuurkapitali 2018. aasta II jaotuse eraldused

KULTUURKAPITALI NÕUKOGU ERALDUSED
Ago, Kristiina
Ela ja sära stipendium.
15 600
Grigor, Indrek
Ela ja sära stipendium
15 600
Härm, Anders
Ela ja sära stipendium
15 600
Kalkun, Mari
Ela ja sära stipendium
15 600
Kozlova-Johannes, Tatjana
Ela ja sära stipendium
15 600
Kreintaal, Karoliina
Ela ja sära stipendium
15 600
Kulles, Keiu
Ela ja sära stipendium
15 600
Laanoja, Vahur
Ela ja sära stipendium
15 600
Lindepuu, Hendrik
Ela ja sära stipendium
15 600
Paulus, Karin
Ela ja sära stipendium
15 600
Press, Gunnar
Ela ja sära stipendium
15 600
Saks, Karl
Ela ja…
55 minutit
Arhitektuuripõllu harimine Veneetsias
Austraalia paviljon „Rohtlate taastamine“ on suurejooneline näide looduse tuppatoomisest.
Merilin Kaup

Arhitektuuripõllu harimine Veneetsias

Biennaalil nähtu andis lootust, et üleüldiseks on saamas mõtteviis näha aega ja ruumi kui palimpsesti ning teadvustada eelmiste kihistuste olulisust.

Liina Soosaar, Merilin Kaup
7 minutit

Publik haarati klaveri embusse

Festivali kava oli kahe päeva peale jagatud targalt ja kuulajale pakuti head vaheldust. Kõikides kavades oli esindatud eesti muusika, sai kuulda ka esiettekandeid.

I klaverifestival „Klaveri embuses“ 7. – 8. Kadrioru lossis.
Selleks, et juttu teha äsja lõppenud klaverifestivalist, tuleks korraks vaadata 75 aastat tagasi. Miks? Et aru saada, kust sünnivad head ideed…
Leelo Kõlar
4 minutit

Valle-Sten Maiste intervjuu Margus Otiga

Reet Varblane, „Ei ole pühendumist, ei ole midagi“

Kuidas läheb läti raamatul?

Tuul Sepp, „Enesetapu evolutsiooniline taust“

Haapsalu vanamuusikafestival

näitus „Olemise äär“

Andrei Ponomarjovi „Arhitekt-kunstnik Aleksandr Wladovsky: materjale loomingulise biograafia juurde“

XVI Veneetsia arhitektuuribiennaal

Eesti Kultuurkapitali II jaotus 2018. aastal

Sirp