2018-20 (3691)

Üks roll

Kord olla külateel maakonnaliinibussi astunud üks veider, lapsepõlves nii üld- kui ka logopeedilisest haridusest ilma jäänud tohletanud mees. Kaas­reisijate küsimuse peale, kes oled ja mis sul mõttes mõlgub, vastanud kreatuur: olen ettetuulutaja, reageerin kutsetele minevittu ja tulevittu. Tänaseni ma ei uskunud seda lugu ega niisuguse tuulutaja olemasolu, pidasin seda lihtsalt rahvajutuks.
Ma…

See pole meie oma tuba

Võib-olla ainus loomulik vastus nägemisel baseeruva virtuaalelu hüpertroofiale ongi keha juurde naasmine: näpistamine ja päikesekiirte soojus nahal kui mäss.

Pole päris selge, millal taipasime, et ühismeedias olemine tähendab olla ära märgitud/märgatud/äratuntav kohas, mille taristu kuulub eraettevõtetele, kes teenivad meie pealt raha, kuigi meie kasutame…
Arvutimängust armulauani
Aegridu analüüsides on muu hulgas abiks arvukad montaaživead, mida aegridade korrektorid oma meelelises piiratuses ise paratamatult sooritavad (meenutagem „Matrixi“ kassi kahe reaalsuse kleepekohalt).
Kaader filmist

Arvutimängust armulauani

Väikeriigile võiks sobida stiil, kus tõde keerdub valega pidevalt ja lootusetult nagu DNA-spiraali harud või Möbiuse lint, et vastane energeetiliselt/arvutuslikult välja kurnata.

Tiigrihüppe taassünni arhitektid

E-riik on saavutanud teatud küpsuse, sellist plahvatuslikku kiiret arengut ja teenuseid, nagu toodi turule aastatel 2000–2010, lähiajal tulekul ei paista.

Üks läbi aastakümnete olulist mõju Eesti infotehnoloogia kuvandile avaldanud ettevõte on aktsiaselts Cybernetica. Pöördelistel ja kapitalivaestel eelmise sajandi 90ndatel oli Cybernetica väidetavalt ainuke eraettevõte terves Eestis, kellel olid palgal…

Mis on ülikool?

Ka kõige tehnilisema eriala inimene peab olema refleksioonivõimeline mõtestamaks oma kohta ja mõju ühiskonnas.

„Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi,“ kinnitas 10. jaanuaril riigikogu ees peaminister Jüri Ratas.1 Kuigi Ratas pidas silmas ka teatud kogutulu, mida arvude keeles väljendada ei saa,…

Andmekaitse üldmäärus on ELi aluslepingutega vastuolus

Euroopa seadusandluses kipuvad määrused asendama direktiive ja paisuma seadusteks. Nii loobuvad liikmesriigid suveräänsusest suuremal määral, kui aluslepingutega kokku lepitud.

25. mail, kaks nädalat pärast Euroopa päeva, hakkab kehtima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (ingliskeelse lühendina tuntud GDPR). Selle eesmärkidest ja nõuetest on räägitud palju. Sisuliselt on üldmäärus…

Isikuandmete kaitse erandid

Tuleks lähtuda reeglist, et sisuline ebaõiglus tuleb likvideerida, kuid seda ka teise osapoole õigusi põhjendamatult kahjustamata.

25. mail jõustub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel. Tegemist on otsekohalduva regulatsiooniga, mis isikuandmete kaitse küsimustes asendab suures osas seni kehtinud riigisisest õigust. Sealjuures ei…

Ruumijäätmed

Kes vastutab ülejäägi eest ruumis? Kas volitame kellegi asustusjäätmetega tegelema või peab igaüks ise mõne asula ümbertöötamisega alustama? Mille alusel üldse eristada jäätmeid?

Pool aastat tagasi kirjutasin 1 võimalusest määratleda kogu Eesti asustus­struktuur pärandina. Pakun välja ka teise äärmusliku viisi kasutuseta jäänud hoonete…
Roosa toss on kõikjal, mitte ainult väljas
Ruumi täitva roosa tossu nagu ka heliinstallatsiooni ülesanne on siduda horisontaalne ja vertikaalne tasand.
Killu Sukmit

Roosa toss on kõikjal, mitte ainult väljas

Killu Sukmit ja Minna Hint on väga hästi tabanud Anna-Stina Treumundi ja tema loomingu ambivalentsuse ja üksteist toetava, aga ka välistava mitmekihilisuse.

Mele Pesti

Mele Pesti

Mele Pesti
on Ladina-Ameerika kultuuri ja poliitika spetsialist, kes peab loenguid, tõlgib ilukirjandust, kirjutab artikleid, toimetab raamatuid ja vaatleb valimisi. Õppinud ajakirjandust (BA), kirjandusteadust (MA), romanistikat (PhD). Viimase aasta jooksul on tõmmanud käima Kuressaare Edukontori nimelise vabakontori.
 
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Eestis luuakse palju suurepärast kultuuri. On see nüüd…
Tartu esiprõmmija teada
„TarSlämmi“ hooaja võitjaks tuli Silver Sepp.
Ruudu Rahumaru

Tartu esiprõmmija teada

„TarSlämmi“ hooaja võitjaks tuli Silver Sepp.

„Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda“
Daniel Galera romaan „Verest nõretav habe“ näitab nii Brasiilia ühiskonna päikese- kui ka varjupoolt.
Daniel Galera / Wikimedia Commons

„Ainus võimalus on lasta katastroofil juhtuda“

Kirjanduse ja üldse kunsti ülesanne on siseneda elu nurgatagustesse, mida oleks teiste vahenditega raske avameelselt käsitleda.

Hüpe üle eituse

„Tants(U)gala“ ehk TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastused Ugala teatris 29. IV.
Esmakohtumise põhjal pole muidugi mõistlik kaugeleulatuvaid järeldusi teha, aga põnevad on need sellegi­poolest. Järgnev on seega aruanne kohtumisest nelja noore koreograafiga, kes saavad sellel kevadel Viljandi kultuuriakadeemiast diplomi kätte. Loetagu neid lühiarvustustena, kus pole püütudki ühisjooni leida.
Millal sa nägid viimati…

Mõistujutud eksootilises värvingus

Triin Soometsa peetakse eesti kirjanduses üheks sõnatundlikumaks luuletajaks. „Sõnatundlikkus“ on sobiv märksõna ka Soometsa proosa puhul. Kui aga „Hea ja kurja juttude“ (2015) sihtgrupp oli lapsed, siis „Targa ja rumala jutud“ on suurematele lugejatele.
„Targa ja rumala juttudes“ on muinas- ja mõistujutulaadsed lood nagu varasemaski kogus. Neis ei ole küll palju…

Otsoga vikerkaarel

Helsingist tuli kurb sõnum, et 11. mail suri ootamatult Soome üks juhtivaid kunstikriitikuid ja -ajaloolasi Otso Kantokorpi (1957–2018).
Otso Kantokorpi tuli soome kunstikriitikasse 1980ndate keskpaigas, aastatel 1998–2005 oli ta kunstiajakirja Taide peatoimetaja, 2006–2010 toimetas Soome kriitikaliidu ajakirja Kritiikin Uutiset. Polnud aga vist ühtegi Soome arvestatavat väljaannet, kuhu ta poleks kirjutanud. 2009.…

Vaakum ei jää täitmata

Julia Maria Künnap: „Praegune kõik-on-juba-tehtud-tõdemus paneb endasse vaatama ja vanu rohtunud radu uuesti otsima. Tehnika võib olla vana, kuid esteetikas on oma aja jooni.“

„Schmuck“ on 1959. aastal alguse saanud Müncheni iga-aastane ehtekunsti näitus. Kasvanud ajapikku Euroopa ehtekunsti kõige tähtsamaks kõrgel tasemel ürituseks, hakkas selle ümber…

Ebaühtlased, ent olulised juured

Dokumentaalfilm „Juured“ (Silmviburlane, Eesti 2018, 102 min), režissöörid Nora Särak, Aljona Suržikova, Kersti Uibo, Moonika Siimets, Anna Hints, Heilika Pikkov, heliloojad Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv.
Mai alguses kinoekraanile jõudnud lühifilmikogumik „Juured“ on märgiline vähemalt kahel põhjusel. Esiteks toob ta tähelepanu korraga mitmele filmivormile, mis kodumaises kultuuriruumis seda vääriliselt ei ole…

Eller, Kapp ja vastupanu õppimisele

Selgepiiriliste koolkondade puudumine sõna kõige rangemas ja piiravamas tähenduses on vahest just parim, mida võib muusikale soovida.

Sarja „Heli ja keel“ kontsert „Õpetajad“ 13. V Tallinna Õpetajate Majas. Leonora Palu (flööt), Heli Ernits (oboe), Toomas Vavilov (klarnet), Olga Voronova (viiul), Yana Mägila (viiul), Laur Eensalu (vioola),…

Kes vajab tõde?

Gorki „Põhjas“ on näidend, kus süžee peaaegu puudub, küll aga on hulk eredaid tegelaskujusid ja see annab ideaalse võimaluse näitlejameisterlikkuse tõestamiseks.

Tallinna Linnateatri „Põhjas“, autor Maksim Gorki, tõlkija Ernst Raudsepp, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Martin Mikson, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskujundaja Emil Kallas. Mängivad…

Kõrvaklappidest varjatud kaamerani

Enamik ettekandeid puudutas idabloki riikide külma sõja aja populaarmuusikat ja nõnda pakuti huvitavaid vaatenurki lähiajaloo muusikaelule.

Rahvusvaheline seminar „Populaarmuusika uurimine ja allikad Põhja- ja Baltimaade piirkonnas“ 26. – 27. aprillil Tallinna ülikoolis ja Maarjamäe lossis. Esinesid Pekka Gronow, Aimar Ventsel, Egge Kulbok-Lattik, Berk Vaher, Dario Martinelli,…

Auhind, mis pole kivist

Tanja Muravskaja: „Võistluse formaat paneb palju rohkem tööd tegema: enesetsensuur tuleb siduda enesemõistmisega, et saavutada tase, millega ise rahul oled.“

Näitus „Köler Prize 2018“ EKKMis kuni 20. V.
Möödunud neljapäeval kuulutati EKKMis välja meie kaasaegse kunsti ühe mainekaima auhinna Köler Prize’i tänavused võitjad Anna Škodenko ja Tanja Muravskaja. Peapreemia…
Armastuse valem
Renee Zellweger ja Hugh Grant filmis „Bridget Jonesi päevik“.
Kaader filmist

Armastuse valem

Romantilised komöödiad pakuvad põnevuse asemel turvatunnet: kaks inimest kohtuvad, nägelevad, armuvad, komistavad mingi probleemi otsa, aga – oi! – probleem laheneb.

Piirijutud

Nürnbergi Linnateatri XIII näidendivõistlus „Talking About Borders“ ehk „Piirijutud“. Žüriisse kuulusid Lauris Gundars (Läti), Marius Ivaškevičius (Leedu), Ott Karulin (Eesti) ning Andreas Frane, Stefan Herfurth (Christian Katzschmanni esindaja), Klaus Kusenberg, Christian Papke (kõik Saksamaa).
Kui panna eestlane, lätlane, leedulane ja neli sakslast ühte tuppa, siis võib kindel olla, et nalja ei…

Trafo traktaadid armastusest

Leszek Kołakowski (1927–2009) raamat „Naeruvääristatud Jeesus“ koosneb ajavahemikul 1965–2002 loodud esseedest, mis on kogumikku koondatud kronoloogilises järjekorras, kuid põimuvad temaatiliselt nimiessee ümber, mis on (mustandina sahtlisse) kirjutatud 1980ndate keskpaiku. Mitmes tekstis käsitleb autor ka kurjuse ja saatana teemat, kuid siinkohal keskendun üksnes tema arutlustele Jeesus Kristuse isiku, tema õpetuse tuuma…

Kas elab tormi üle?

Helilooja võiks iga pilli parimad omadused välja tuua nii, et interpreet tunneks – pilliõpingud on end ära tasunud.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia uudisloomingu kontsert 9. V Tallinna metodisti kirikus. EMTA sümfooniaorkester, dirigent Toomas Vavilov. Kavas Anne-Mai Runno „Murmuration of Starlings“ ehk „Tuhanded kuldnokad“, Tauno Makke „Subtraceable“, Anni Avi „Tulesilm“,…

Asutati Ene Mihkelsoni Selts

12. mail asutati Tartus MTÜ Ene Mihkelsoni Selts. Seltsi eesmärk on kirjanik Ene Mihkelsoni vaimse pärandi ning tema ideede ja väärtuste elavana hoidmine ja edasikandmine.
Selts soovib koostöös Tartu kultuurkapitaliga hakata välja andma stipendiumi kirjandusuurijatele, aga ka õpetajatele, kes tutvustavad Ene Mihkelsoni loomingut. Selleks luuakse Tartu kultuurkapitali juurde Ene Mihkelsoni fond.…
Sirp