Tõelise armastuse puhul pole terane mõtlemine võimalik. Armastus teeb sõna otseses mõttes rumalaks.
Armastus, mis ei väljendu tegudes, muutub iseenda vastandiks ja muudab sind kumisevaks vasknõuks.
Hüpe Helsingi filmifestivalile „Armastus & anarhia“, mis sai just 30aastaseks ja millele kingiti sel puhul ajalooline uurimus.
Tartu kunstimuuseumi näitusel leiab kaduva tantsukunsti vahendusel tõestamist, kui elav keskkond on muuseum, seda külastaja kohalolu ja näituseobjektidega suhtlemise mõttes.
Oleme teatrirahvas, sest meie igatsus armastuse järele on nii võimas, et seda ei kõiguta ükski pettumine. Kuna tõelisimat armastust saab ainult teatrist, siis teed sinna ei rohtu ei ees- ega tagauste kaudu.
Pärandina võiks vaadata kogu Eesti ruumilist struktuuri, mis hõlmab asustust ja taristut.
Malle Salupere on kirjutanud Lydia Koidulast sisuka ja kõikehõlmava käsitluse.
„Sirgu Eesti“ koosneb kolmest küllaltki harali komponendist: rännakust läbi rahvusraamatukogu maja, näitusest fuajees ning etendusest suures saalis.
Kristi Kongi pälvis meie tänavuse maalikunsti tähtsaima, Konrad Mäe preemia.
Miguel Llansó: „Me ei grupeeru enam rahvuse alusel, vaid teisiti: kogunetakse pungi lipu alla, free-jazz’i, autorifilmi vms kommuuni.“
Grigori Skulski suudab oma parimates tekstides nõukogude kirjanduse levinud võtted tagurpidi pöörata.
Kumu järjekordse suurnäituse esitusviisi on hõlbus kritiseerida, kuid paremat on raske välja pakkuda: materjal on mitmepalgeline ja mõttesuunda näitavate pealkirjadega alajaotused on ainumõeldav juhis.
Kolmandal „Üle heli“ festivalil jätkati kontserdisarjadele „Hea uus heli“ ja „Kumu öö“ iseloomulikku vaimule värskendavat hargnevatel radadel kulgemist.
Paul Evans: „Eesti ning teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul näeme palju talendikadu, kus kesktaseme oskustöölised, nagu elektrikud, lähevad jõukamatesse naaberriikidesse, kus neil on suurem sissetulek.“
Kas kultuurikorralduse tudengid peaksid spetsialiseeruma muusikamänedžmendile või pigem pirnivahetusele?
Sepideh Rahaa: „Teistsugusega suhtlemisel selgub sageli, et me polegi nii erinevad: loeme ühesuguseid raamatuid, kuulame ühesugust muusikat ja oleme feministid. Islami naine võib olla väga radikaalne feminist.“
Kuldar Singi loomingu esitamine ei peaks olema ainult juubelihõnguline.
Sarnasuse alusel kohakuti asetatud aastarõngaread võivad ulatuda kaugele, isegi tuhandeid aastaid, üle üksikpuude eluea.
Paljusid talendikeskusi, mille põhielanikkond on välismaalased, iseloomustab suur elanikkonna voolavus ning vähene huvi siduda end kohaliku kogukonnaga.
Kui palju räägime sellest vägivallast, mille all kannatasid lapsena praegu 40ndates eluaastates täiskasvanud?
Botticelli lüüriline maal, Stravinski, aga ka nüüdisheliloojate rütmid ning teatritudengite kaasakiskuv väljenduslaad annavad Lutsu tegelastele, eeskätt Arno ja Teele suhetele rikastava ajaloolise perspektiivi.
Pärast poolt remondiaastat taasavati oktoobris liikluseks Tartu kaarsild. Kas sai ikka hästi tehtud? Mis tähtsust sel üldse on?
Uued arhitektuuri lühifilmid tekitavad huvi hoolimata sellest, et kokkupuude arhitektuuriga on kohati vaid põgus. Neis on algusest peale rõhku pandud atmosfäärile ja keskkonnas tekkivale tunnetusele.
NELE VOLBRÜCK
Filmilik proosa armastusest
Armastus maali vastu
Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa „Kaks armastuslugu“
Merli Antsmaa, „Kultuurikorraldaja määratlematu identiteet“
Võlud ja valud talentidega
Meie kõikide Koidula
Mängufilm „Pihtimus“
Tartu kaarsild
Ugala teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia koostöölavastus „Primavera Paunveres“,
Festival „Üle heli“
Detektiivse dendrokronoloogia diskursus