Üks roll
Selles, et kaht ülikooli juhtinud ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane Alar Karis (ETISes on tal üle kolmekümne 1.1 klassi ehk teaduse püha lehma staatusega artiklit) ka ERMi juhtimisega hakkama saab, pole põhjust kahelda. Kui molekulaargeneetik ja arengubioloog…
Armastuse fenomen teadlase pilguga
Tõelise armastuse puhul pole terane mõtlemine võimalik. Armastus teeb sõna otseses mõttes rumalaks.
Märkmeid armastusest
Armastus, mis ei väljendu tegudes, muutub iseenda vastandiks ja muudab sind kumisevaks vasknõuks.
Mäletades anarhiat
Hüpe Helsingi filmifestivalile „Armastus & anarhia“, mis sai just 30aastaseks ja millele kingiti sel puhul ajalooline uurimus.
Armasta oma keha ja avasta ruum
Tartu kunstimuuseumi näitusel leiab kaduva tantsukunsti vahendusel tõestamist, kui elav keskkond on muuseum, seda külastaja kohalolu ja näituseobjektidega suhtlemise mõttes.
„Ja minu arust peab näidendis kindlasti armastus olema …“*
Oleme teatrirahvas, sest meie igatsus armastuse järele on nii võimas, et seda ei kõiguta ükski pettumine. Kuna tõelisimat armastust saab ainult teatrist, siis teed sinna ei rohtu ei ees- ega tagauste kaudu.
Väike Eesti on suur teatrimaa, seda teab meil iga lehelugeja. Lihtsal…
Pärandi laiendamine
Pärandina võiks vaadata kogu Eesti ruumilist struktuuri, mis hõlmab asustust ja taristut.
Meie kõikide Koidula
Malle Salupere on kirjutanud Lydia Koidulast sisuka ja kõikehõlmava käsitluse.
Kuid igal ajal on meie suured surnud olnud meie tähelepanu keskmes eri viisil. Johann Voldemar Jannseni tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson,…
Hea, et niigi läks
„Sirgu Eesti“ koosneb kolmest küllaltki harali komponendist: rännakust läbi rahvusraamatukogu maja, näitusest fuajees ning etendusest suures saalis.
Armastus maali vastu
Kristi Kongi pälvis meie tänavuse maalikunsti tähtsaima, Konrad Mäe preemia.
Loomulikult armastavad kõik kunstnikud oma elukutset, muidu nad ei tegeleks…
Pidurijälg globaliseerumise kiirteel
Miguel Llansó: „Me ei grupeeru enam rahvuse alusel, vaid teisiti: kogunetakse pungi lipu alla, free-jazz’i, autorifilmi vms kommuuni.“
Filmilik proosa armastusest
Grigori Skulski suudab oma parimates tekstides nõukogude kirjanduse levinud võtted tagurpidi pöörata.
Raamatusse koondatud tekstid on pühendatud armastusele, mis, nagu kinnitatakse…
Keerdkäigud ja jäneseurud
Renate Keerd on kohati brutaalselt aus: uuslavastuse pealkiri on „uuslavastus“. Saan sellest täiesti aru, mõnele luuletusele ei ole ka pealkirja vaja, sisu räägib enda…
Näitusel uitaja hajamõtteid
Kumu järjekordse suurnäituse esitusviisi on hõlbus kritiseerida, kuid paremat on raske välja pakkuda: materjal on mitmepalgeline ja mõttesuunda näitavate pealkirjadega alajaotused on ainumõeldav juhis.
Poolid, koorid ja pidused algoritmid
Kolmandal „Üle heli“ festivalil jätkati kontserdisarjadele „Hea uus heli“ ja „Kumu öö“ iseloomulikku vaimule värskendavat hargnevatel radadel kulgemist.
Aivar Tõnso kureeritud žanri- ja distsipliiniülene „Üle heli“ festival oli järjekorras kolmas, kuid jätkas mõtteliselt auväärseid festivale ja kontserdisarju „Hea uus heli“, „1ÖÖ%“,…
Edukas talendipoliitika kui vahend üldise heaolu kasvuks
Paul Evans: „Eesti ning teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide puhul näeme palju talendikadu, kus kesktaseme oskustöölised, nagu elektrikud, lähevad jõukamatesse naaberriikidesse, kus neil on suurem sissetulek.“
Viljo Anslan 6. IV 1937 – 28. X 2017
Viljo Anslani kutsus meri: aastakümneid sõitis ta merd pootsmanina kala- ja kaubalaevadel. Meri ja meresõidud on ka Viljo Anslani romaanide, reisikirjade ja kirjutiste sisuks. Tema tekste hakati avaldama alates 1960ndate alguses ja sellest ajast kirjutas ta pidevalt, läbi aastakümnete. Ilmunud on ligi…
Kultuurikorraldaja määratlematu identiteet
Kas kultuurikorralduse tudengid peaksid spetsialiseeruma muusikamänedžmendile või pigem pirnivahetusele?
Kõik pole nii, nagu paistab
Sepideh Rahaa: „Teistsugusega suhtlemisel selgub sageli, et me polegi nii erinevad: loeme ühesuguseid raamatuid, kuulame ühesugust muusikat ja oleme feministid. Islami naine võib olla väga radikaalne feminist.“
Sa tulid
Kuldar Singi loomingu esitamine ei peaks olema ainult juubelihõnguline.
„Muusika kirjutamine on saanud loomulikuks…
Detektiivse dendrokronoloogia diskursus
Sarnasuse alusel kohakuti asetatud aastarõngaread võivad ulatuda kaugele, isegi tuhandeid aastaid, üle üksikpuude eluea.
Võlud ja valud talentidega
Paljusid talendikeskusi, mille põhielanikkond on välismaalased, iseloomustab suur elanikkonna voolavus ning vähene huvi siduda end kohaliku kogukonnaga.
Rääkimata lugu
Kui palju räägime sellest vägivallast, mille all kannatasid lapsena praegu 40ndates eluaastates täiskasvanud?
Et selle raamatu lugu kuidagi alata, laenan ühe mõtte Kätlin Kaldmaa lasteraamatust „Halb tüdruk on jumala hea olla“. Eelviimasel lehel tõmbab autor raamatule joone alla sõnadega, et ei saa iga kord kohe kirjutada, nii kui midagi on. Elada on ka vaja.…
Murdes eelarvamusi ja ehitades sildu
Botticelli lüüriline maal, Stravinski, aga ka nüüdisheliloojate rütmid ning teatritudengite kaasakiskuv väljenduslaad annavad Lutsu tegelastele, eeskätt Arno ja Teele suhetele rikastava ajaloolise perspektiivi.
Vee kohal kulgejad
Pärast poolt remondiaastat taasavati oktoobris liikluseks Tartu kaarsild. Kas sai ikka hästi tehtud? Mis tähtsust sel üldse on?
Aarne-Mati Üksküla 21. IX 1937 – 29. X 2017
Filmid, kus inimese ebaõnnes ei süüdistata keskkonda
Uued arhitektuuri lühifilmid tekitavad huvi hoolimata sellest, et kokkupuude arhitektuuriga on kohati vaid põgus. Neis on algusest peale rõhku pandud atmosfäärile ja keskkonnas tekkivale tunnetusele.
Ka jumalasulane on inimene
NELE VOLBRÜCK
