Nihilism, vaesus ja olelusvõitlus on toonud Venemaa ellu vastuvõetamatult ja eemaletõukavalt ohtralt brutaalset loomalikku toorust.
Ennetav allumine on totalitarismi üks õõvastavamaid õppetunde, sest pugejad ise näitasid võimule kätte, kui kaugele see võib minna.
On uuritud vabatahtlikult juutide mõrvamises osalenud mitme Saksa reservpolitseipataljoni liikmeid. Üldjuhul oli tegu tublide tööliste, väikekodanlaste ja korralike pereisadega.
Supergraafikast kujunes Tallinna linnaruumis kunstinähtus.
Venemaal pole kunagi olnud ajaloos olukorda, nagu on enamikul Lääne-Euroopa riikidel, kus öeldakse, et „näe, seal piiri taga elavad meie igavesed sõbrad“. Momendil on naabritest lemmikvaenlaseks Ukraina.
Sõjakas retoorika, vürtsitatuna rahvalike väljenditega on üks Venemaa praeguse võimu brände.
Raadiotoimetajad otsivad EBU folgifestivalilt algupärandilist eripära, kosmost ja konksu.
Wagneri „Lohengrin“ sobis ooperitelgi tingimustesse üllatavalt hästi ja tekitas idealistliku küsimuse, kas Saaremaa ooperifestivali üheks dominandiks ei võikski edaspidi saada Wagner.
Tasmaanias uuritakse kukkurkuradeid ohustavat haruldast nakkavat vähivormi – kukkurkuradi näokasvajahaigust.
Jüri Kolgi „Roheline suits“ ei ole (mosaiik)romaan. Tegu on meie ühe isikupärasema kirjaniku teravmeelse raamjutustusega.
Tiina Abeli kuraatoriprojekt on värske lähenemine Tartu kunstimuuseumi kogudele, leitud on huvitavaid teoseid muuseumi väikesest ja juhuslikust Vene ja Lääne-Euroopa kollektsioonist.
Patoloogilist naisteviha Bergman ei ilmuta, tema analüüsib mehe-naise suhet, kus mõlemal oma süü ja süüdimatus. Talle pole naine saatanast nagu Strindbergil.
Võib kahelda, kas „Tolmu“ teema „Võõras“ mõtted jõuavad inimesteni, kellele see oleks hädavajalik.
Indrek Kofi loomingut läbiv joon on autori ilmumise ja kadumise, säramise ja varjul olemise dihhotoomia.
Olav Maran: „Kui mingi ideoloogia, olgu siis või religioon, hakkab individuaalset eripära nivelleerima, siis on see kurjast.“
Lavastuse mängumaailm, milles on kõrvuti ja segiläbi madal ja kõrgstiil, jumalad ja orjad, antiik ja kaasaeg, on igapidi üle võlli.
Aparaaditehase taskupargi rajamisega on Tartu liikunud sammu lähemale vaimses mõttes suurlinlikule ruumile.
Mihhail Trunin, „Retoorika fantastika piiril“
Anna-Liiza Izbaš, „Värvikirev linnakujunduskunst Nõukogude Tallinnas“
Triin Tekko, „Kuradi elu on võidujooks ajaga“
R.A.A.A.Mi „Praegu pole aeg armastamiseks“
Näitus „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“
Timothy Snyderi „Must muld: holokaust kui ajalugu ja hoiatus“