Vaataja kõnnib valvurite käskluste saatel vahialusena mööda endist Murru vanglat, kuulates kõrvaklappidest lugusid tollel territooriumil aset leidnust.
Ainus viis vähendada vägivaldsust on minimeerida tegureid, mis suurendavad vägivaldse käitumise tõenäosust, nende teadvustamine eeldab aga võimalust neist rääkida.
Koguteose ühiskondlik mõõde jääb domineerima, kuigi heliloojad ei lähtunud otseselt Hiroshima-Nagasaki teemast.
Lähisuhtes ei pea elama nagu sõjaolukorras, alati lahingu- ja kaitsevalmis.
Karel Och: „Põnev on avastada midagi uut, mis sunnib riskima– aeg-ajalt see õigustab end.“
Moskva kontseptualistid on rahvusvahelise kontseptualistliku kunsti osa. Kas nad on just leidnud tarkade kivi, mille abil muuta kunstiks ükskõik mida, kuid nende kogemus on muutnud kunsti teooriat ja praktikat.
Karlovy Vary filmifestivalil jäid hindajatele ennekõike silma ida pool tehtud filmid.
Väikese ja piiratud majanduslike võimalustega riigi puhul peab teadlaskarjääri süsteem olema piisavalt paindlik, et võimaldada operatiivsete konkurentsivõimeliste pakkumiste tegemist tippteadlastele.
Selge see, et provintslikkust kui tragikoomilist hingeseisundit ei saa mängida provintslikult, vaid targa, õhkõrna distantsitunnetusega.
Eesti teadlaste karjääriredeli teeb kummaliseks see, et keeruline ei ole niivõrd süsteemi sisenemine, vaid selle süsteemi sees eluspüsimine.
Arutelu käib selle üle, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.
Pärast pikka teekonda kaevus Andrzej Wajda oma viimase filmiga taas noorusaega.
Laulupidu on saanud vabaduse nõrkuseks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks, et panna eestlased valima eestimeelsuse kasuks.
Kiievis asutati aasta algul Ukraina Friedebert Tuglase nimeline Kirjandusselts.
Oliver Orro ujub vastuvoolu jaburale teadussüsteemile ja on avaldanud koos kolleegidega teadusartikli asemel monograafia mõõtu raamatu.
Markus Robam: „Mind on köitnud igasugune visuaalne jutustus, millele saab muusika kaudu emotsionaalset mõju avaldada.“
Tallinna arenguplaani ei oska sõnastada ei linnapea, linnaarhitekt, linnaplaneerijad ega arendajad, veel vähem on oskusi selles mõõtkavas mõelda linnaelanikel.
Indrek Reimand, „Eesti Euroopa Liidu teaduse eestkõnelejana“
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed, „Kuhu viib teadlaste karjääriredel?“
Johan Tali, „Planeerimise kiirkursus“
Karlovy Vary: „Lood kuningas Karli vannitoast“
Aija Sakova, „Ka vaimset vägivalda saab märgata“
Kukruse polaarmõisa „Provintsitraagikud“