2017-26 (3646)

Keel kui kompass

Kui sattusin esimest korda Kihnusse, vapustas mind jäine tee üle mere, külm talvise saare meeleolu, kuid kõige rohkem üks väike detail Kihnu muuseumi seinal – kihnlaste ilmakaartega tuuleroos.
Seal oli maakaar ja vesikaar, lõuna, põhi, ida, lääs, edel ja loe olid Eesti tavapärase tuuleroosiga võrreldes nihkes. Mind hämmastas aga hoopis see, et…

Küsib/Vastab

Kas koos Brexitiga kaob Euroopa Liidu õigusest ka tülikas inglise keel?
Merike Ristikivi, Tartu ülikooli õiguse ajaloo (ladina keel ja Rooma õigus) dotsent: Euroopa Liidu institutsioonides on praegu kasutusel 24 ametlikku keelt ning nende üle otsustab Euroopa Liidu Nõukogu, kus on esindatud kõik liikmesriigid. Kõik ametlikke keeli puudutavad muudatused peavad…

Küsib/Vastab

Kui kiirelt täieneb EKI sugulaskeelte veebisõnaraamatute sari? Mida tasub oodata?
Tiina Laansalu, EKI eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonna juhataja: EKI väikeste sugulaskeelte sõnaraamatusari on hoo sisse saanud: 2015. aastal avaldati eesti-udmurdi sõnaraamat ja 2017. aasta alguses eesti-mari sõnaraamat. Praegu on koostamisel sarja kolmas, eesti-ersa sõnaraamat, mis valmib aastal…

Küsib/Vastab

Aili Künstler: Kuidas on aegade jooksul teisenenud lingvistide suhtumine kaduvasse keelde?
Heinike Heinsoo, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte dotsent: Suhtumine ohustatud keeltesse on muutunud viimase 25 aastaga: teadlased ei piirdu keele väljasuremise möönmisega, vaid on hakanud rääkima keelte elujõust ja selle taastamisest. On lingviste, kelle arvates 1) tuleb ohustatud keelt uurida, kirjeldada,…

Lüüdi on Aunuse karjala sanskrit

Miikul Pahomov: „Kõiki keeli tuleb kohelda võrdselt, sest iga keel on kultuurilooliselt tähtis. Kultuurilugu pole spordivõistlus.“

Lüüdid (enesenimetus lüüdilaižed) elavad põlisrahvana Karjala vabariigi Kondopoga, Prääsä ja Aunuse rajoonis ning lüüdi keele areaal ei ulata Karjala vabariigi piiridest välja. Lüüdi keelemees ja kirjanik Miikul Pahomov kaitses Helsingi…

Minaudier’ lugeja võrsub eheduse moest

Selle raamatu kirjutas hulga eesti kirjandust tõlkinud Minaudier prantsuse lugejale mõeldes, nii et tõlkides tuli rohkesti kultuurilisi viiteid ja sõnamänge eesti omadega asendada. Autor on raamatusse lisanud ka eesti keele grammatikal põhinevaid selgitusi ja näiteid.
Keeled on sinu suur kirg, nende uurimine aktiivse puhkuse eest, nagu oma raamatus ütled. Miks just…

Kas kaitsta või arendada?

Äsja valmis Eesti keeleseisundi uuring (https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0), mille eesmärk oli välja selgitada eesti keele ja võõrkeelte maine ja staatuse, uurimise ja arendamise ning õppe olukord. Uuringurühm analüüsis viimase viieteistkümne aasta kordaminekuid ja vajakajäämisi keelepoliitikas. Tulemusi ja soovitusi plaanib haridus- ja teadusministeerium kasutada Eesti keelestrateegia 2018–2027 koostamisel. Millised olid siis kõige kõnekamad…

Üks roll

Hollywoodi teab igaüks, ShondaLandi vähemalt esiti ilmselt vähesemad. Ometigi on produtsent ja stsenarist Shonda Rhimes, kelle produktsioonifirmaks seesama ShondaLand, Ameerika ja seeläbi poole maailma teleekraanide kuninganna juba kümmekond aastat. Tema loodud seriaalid nagu „Grey anatoomia“ (2005), „Skandaal“ (2012) ja „Kuidas mõrvast puhtalt pääseda“ (2014), kus peategelaseks naine, ei läbi küll…

Vägivaldsed mehed kui miljonikulu ühiskonnale

Vägivald on Eestis palju levinum nähtus, kui tahaksime uskuda.

Hea on rääkida, kui kulukas artikkel on naispensionär, kes elab kauem kui mees, koormab arste ja raviasutusi, ei jaksa oma väikse pensioniga kõiki kulusid katta. Keegi ei küsi, miks tema pension nii väike on. Kui räägitakse naistest, kerkib kohe…

Vägivaldse suhte anatoomia

Abivajav inimene on vägivaldses suhtes elades kaotanud kontakti enda ja oma vajadustega.

Naistevastasest vägivallast rääkides tundub mulle paslik kasutada tsitaati briti krimifilmist „Langus“, kus keskne tegelane on sarimõrvar. Uurija arutleb seal väga huvitavalt: „Miks kardavad mehed naisi? Sest nad kardavad naiste silmis naeruväärseks jääda. Miks aga kardavad naised mehi?…

Kas naistevastane vägivald on pseudoprobleem või karm tegelikkus?

Perekonnas aset leidvast vägivallast on kindlasti enamik kuulnud kas meedia sotsiaalvõrgustiku või tuttavate vahendusel. Osa on seda vägivalda ise kogenud, osa pealt näinud.
Kas naistevastasest vägivallast peaks üldse rääkima?
Naistevastase vägivalla teemal rääkides olen kuulnud mitmesuguseid reaktsioone. Mõni parastab ja mõnitad ohvreid („naisi tulebki õpetada“, „lolle tulebki karistada“), mõni naeruvääristab („mida te…

Argitraagika XI –Emake loodus

Üks tüütu argument, mis alatasa ühiskonnateemasid käsitlevatesse väitlustesse ilmub, on loodus. Kuu faaside järjekindlusega valgub avalikkuse ette mõne onkli – see paistab olevat soopõhine argument – sulest või suust manitsus: peame pidama meeles, et oleme osa loodusest. Ja siis õigustab see onkel mugavalt valitud paralleeli abil mingit vägivallailmingut. Näete, midagi pole teha,…

Haabersti paju ja Eesti tulevik

Olen siseemigrant. See on vastuoluline mõiste, sest emigrant tähendab pagulast, kellel on õnnestunud end uues elupaigas sisse seada, ilma et ta ennast siiski päris kodus tunneks. Siseemigrant on seevastu keegi, kes pole kuhugi põgenenud, aga tunneb end ikkagi pagulasena, sest poliitiline olukord on muutunud vastuvõetamatuks. Emigrant püüab sidet kodumaaga alles…

„documenta“ kogemusi

Gabriela Acha, ajakirja frieze kriitik: Suurima elamuse sain Kasseli „documental“ Kurt Schumacheri tänava väljapanekus: Vivian Suteri, Mounira Al Solhi, Georgia Sagri ja Otobong Nikanga installatsioonid on paigutatud alumise korruse tühjadesse poeruumidesse. Asukoht märgib rikkama ning kasinama, kuid kultuuriliselt mitmekesisema linnaosa mõttelist piiri. Liibanoni pagaritöökoja koopia ja Monira Al Solhi kohe-kohe…

Süüdi on süüdlane

Vägivald algab tükk maad enne vägistamise piiri, seetõttu on väga raske vägivalda ennetada.

Võim. Kontroll. Allutus. Need ajendid on seksuaalvägivallatseja käitumise taga. Selle taga, et mingis vormis seksuaalvägivalda on kogenud iga viies naine1 ja vägistatud on iga 13. naist.2 Sellele, kui palju on Eestis…
Kõik maailma tulevikud ja minevikud
Aboubakar Fofana installatsioon „Aafrika õnnistamine“ („Ka touba Farafina yé“, 2017, 56 lammast, indigovärv, inimesed) on eksponeeritud Ateena põllumajanduse ülikoolis.
Pressifoto

Kõik maailma tulevikud ja minevikud

Megalomaania ja pretensioonikus on vastuolus alandlikkusega, millele viitab „documenta 14“ alapealkiri „Õppida Ateenalt“ – selle näituse mõte on senine unustada ja avada vaim kõigele uuele.

Totakas naeratus

Luuleklubi Nartsiss „Totaka naeratus“ sulatas kokku naeru ja nutu, armetuse ja häbi, usu ja uskmatuse.

Luuleklubi Nartsiss „Totaka naeratus“, esitaja Taavi Eelmaa. Esietendus 29. V Von Krahli teatri pööningul.
Sattusin sinna pööningule juhuslikult. Nagu sattumise puhul ikka, on selles varjul rohkelt võimalusi ime tekkeks. Arvatavasti seepärast, et puuduvad eelnevalt välja…

„documenta“

Kunstil ja kunstnikel on vaja hingamisruumi
Mis mind „documenta“ juures kõige rohkem köitis? Arusaam, et poliitiliste võitluste ja teemade ning alterna­tiivse kunstiajaloo esitamiseks ei piisa muuseumivitriinidest, vanadest fotodest ning dokumentidest. Seda on aga „documental“ külluses väljas. „documenta“ silmapaistvamad teosed – enamasti filmid ja videoinstallatsioonid – kõnetasid julge montaaži ja huumoriga. Teisiti öeldes köitis…

Pealelend – Indrek Rünkla, kultuuriministeeriumi uus arhitektuurinõunik

Kultuuriministeeriumi veebilehel ilmunud intervjuus oled öelnud, et ilmselt sammud ajutiselt eemal oleva arhitektuurinõuniku Veronika Valk-Siska etteniidetud rada. Mis rada see on, missugust tegevust ja rõhuasetusi see tähendab?
Niidetud rada tähendab mitmes töölõigus juba ette valmistatud ülesandeid. Kuna minu nõu asendab lapsepuhkusel (või lapserakkes) Veronika Valk-Siska oma, on üks minu funktsioone…

Ain Angeri mõjuv ja ängistav Boriss

„Boriss Godunovi“ vähe mängitud algvariant tuli esimest korda lavale 1980. aastal Estonias, praegune Ain Angeriga lavastus Berliinis põhineb 2007. aasta kriitilisel väljaandel.

Modest Mussorgski ooperi „Boriss Godunov“ algvariant Berliini Saksa Ooperis (Deutsche Oper Berlin) 17. VI (esietendus 13. III 2016 Londoni Covent Gardenis). Dirigent Kirill Karabits, lavastaja Richard Jones, kunstnik Miriam…
Oht, mida adub muusika kaudu
Suurepärane jutuvestja ja suure nüüdismuusikapagasiga tšellist Aare Tammesalu oli näitusega kokku sobitanud fantastilise kontserdikava.
Signe Jürjendal

Oht, mida adub muusika kaudu

Isegi kui tänapäeva kunstis ja igapäevaelus ei ole globaalse kontrolli all olemise teema kõige värskem, tegi näituse kontekst nüüdismuusika omasemaks.

Armastada musträstast

Mängufilm „Una“ (Suurbritannia-USA-Kanada 2016, 94 min), režissöör Benedict Andrews, stsenarist David Harrower. Operaator Thimios Bakatakis, helilooja Jed Kurzel. Põhineb David Harroweri näidendil „Musträstas“ („Blackbird“). Osades Rooney Mara, Ben Mendelsohn, Riz Ahmed jt.
Kui Paul McCartneyl on palutud lahti seletada Biitlite loo „Blackbird“ tähendus, annab McCartney väga vastukäivaid vastuseid, viidates vahel mustanahalisele…

Feministlik haprus ja õdusus

Näitusekülastaja roll pole mitte kunstiteosed lahti muukida, vaid nautida sõitu kuraatori pakutud marsruudil.

Näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus“ Kumus kuni 6. VIII, kuraator Rebeka Põldsam. Kunstnikud Anu Põder, Katrin Koskaru, Ursula Mayer, Ana Mendieta, Alina Szapocznikow ja Iza Tarasewicz, kujundajad Maarja Kask, Neeme Külm ja Ralf Lõoke,…

Kooriloomingu olevik

Tärkavad kooriheliloojad pole orienteeritud millegi uue otsimisele, vaid pigem ürgse kultuuri meenutamisele ning selle esilekutsumisele.

Tärkava koorihelilooja programmi „Sahtlist saali“ galakontsert 27. V Eesti Rahva Muuseumis. Kavas 15 helilooja 21 teost. Programmi esitati kokku üle 100 koorilaulu.
Looming paneb inimese mõtisklema nii enda kui ka ümbritseva üle. See eristabki loomingut muust: looming…

Vägivallavastane poliitika kui paragrahviga signaali andmine

Vägivalla valdkonda puudutavas õigusloomes on viimastel kümnenditel suuri samme astutud, aga seaduste rakendamise toetamisel ja ohvrite abistamisel on arenguvajadus veel suur.

Eesti kriminaalpoliitikas võib vägivallavastase poliitikakujundamise esimeseks teetähiseks lugeda 1. juulit 2004, mil jõustus kriminaalmenetluse seadustik. Enne seda kehtinud kriminaalmenetluse koodeks tugines mõneti veel Nõukogude Liidu kriminaalõiguse põhimõtetele,…

Teadus ja autoriõigus

Teadlased kirjutavad ja retsenseerivad artikleid tasuta, kuid maksavad neile juurdepääsu eest ning riskivad kohtuga, kui omaenda kirjutisi tasuta levitavad.

Autoriõiguse eesmärk ja funktsioon on tagada ühiskonnas jätkuvalt loometegevus, millest ühiskond on eluliselt huvitatud, vähemalt niisugune on autori­õiguse ideoloogiline põhjendus. Loomingu hulka kuulub ka teadus. Teooria on ilus. Kuidas näeb…

Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist.

Lapse kehalist karistamist vanema või mõne teise täiskasvanu poolt on aastasadu peetud õigustatud distsiplineerimise viisiks. Lapselt oodati täielikku kuuletumist kodus ja koolis ning igasuguse (täiskasvanu meelest) eksimuse…

Roosa müts – Identiteediapaatia ambivalentsuse lõksus

Franco Berardi ehk Bifo, kes pidas eelmisel kevadel Tallinnas ettekande Donald Trumpi valimise ja Brexiti teemal, on kogu aasta mõelnud ja kirjutanud, miks nii on läinud. Ta kuulutas ette, et ees ootab veriseim kümnend, mida lähiajal nähtud. Päevauudised üldjoontes kinnitavad tema ennustust: pole enamust ega vähemust, keda poleks profileeritud ja…

Klassikalised teemad klassikalises Tartus

Autor on igati püüdnud lugejate ja arvajate tööd kergendada: kaaned on umbe täis pikitud nõuandeid, kellele raamat sobib, kuidas kirjapandust tuleb aru saada, misasja ülepea käes hoitakse ja kuidas peaks objekti suhtuma. Respektiga, selge see. Ja mõnusalt. Peaasjalikult on Lauri Räpp püüdnud ühendada kahte tegelikult kaunis kehvasti ühilduvat asja – nostalgiat…

Pealelend – Jaak-Adam Looveer, ruumiloome eksperdirühma juht

Mil määral on kauaoodatud ruumiloome eksperdirühm riigiarhitekti institutsiooni lahustunum versioon? Millega see rühm tegelema hakkab?
Ruumiloome eksperdirühm pole kindlasti riigiarhitekti institutsiooni beetaversioon ja selle juhti ei tohi pidada riigiarhitektiks. Ruumiloome eksperdirühm pole institutsioon, mis päevapoliitilistesse otsustesse sekkub, sellesse kuuluvad valdkonnaga seotud ministeeriumid ja erialaliidud. Esmajoones on ajutise töörühma ülesanne anda vastus,…

Nähtav nähtamatu

Miks teha lavastus just Balti jaama ootepaviljonis, kui sinna ehitatakse oma püramiid, selmet pidada dialoogi ruumi enda arhitektuuriga?

Von Krahli teatri „Forbidden Colors“ („Keelatud värvused“), idee autorid ja teostajad Jana Solom ja Ivo Reinok, video- ja valguskunstnik Emer Värk, heliloojad Raul Keller ja Artjom Astrov, kunstnik Nele Sooväli. Mängib…

Nähtamatud ohvrid

Õiguskaitseasutuste statistika järgi läheb menetlemisele ainult iga kümnes eaka vastu suunatud vägivallajuhtum.

Eakatevastane vägivald on ülemaailmne probleem, mis on seotud nii inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, perevägivalla kui ka elanikkonna vananemisega. Vananemise feminiseerumine ja selle tagajärjed on tekitavad muret peaasjalikult seetõttu, et eakate naiste puhul on tegemist sihtrühmaga,…

Tõlkija kaduma läinud

Reisimisel ja tõlkimisel on palju ühist, eriti kui võrrelda reisimist tundmatule maale reaaluse tõlkega. Valdamata keelt, on tõlkija käsutuses vaid toores reaalune, mille luustikule peab ta kasvatama luuleliha, tegema elutust kerest elava ja vaimuka indiviidi. Kuidas on see aga võimalik, kui teadmiste ja kogemuste pagasit üldse ei olegi? Selliseid küsimusi…
Surnud Gogoli vigurid Viljandis
Veenvalt (aga surnule sobivalt jahedal moel) jalutas läbi näitemängu Gogoli portreegrimmis Janek Vadi.
Gabriela Liivamägi

Surnud Gogoli vigurid Viljandis

Kui hakkad märkama iluvigu, siis tähendab, et on olemas ka ilu, milles mõni pisike viga sees.

Sirp