Üks roll
Tõenäosus, et tegemist on mehega, on kolm korda suurem, kui et tegu on naisega. Tema eesnimi algab ilmselt j-tähega, nagu Jan, Jaanus, Jaan või Jalmar. Perenimi on aga telefoniraamatus kõige sagedamini t-tähe all (olgu siis selleks Tali, Tulve või Tootsen), kuigi enam kui korra on jagunud aupaistet ka k, e, p ja v esindajatele.
Pool kõnealustest on seotud muusikaga. Ja…
Pool kõnealustest on seotud muusikaga. Ja…
3 minutit
Uus Prantsusmaa, uued tuuled
Hiljuti sai ametisse valitud uus Prantsusmaa president. Seekordsed valimised olid enneolematud: Prantsuse rahvas ja välismaised vaatlejad jälgisid kuude kaupa hinge kinni pidades ootamatuid pöördeid ja üllatusi pakkunud valimiskampaaniat. Pinge püsis kuni 7. maini, kui valimiste võitjaks kuulutati 39aastane Emmanuel Macron, kes pole kunagi olnud üheski valitud ametis ja kellel veel eelmise aasta esimesel poolel ei olnud…
7 minutit
Carl Gustav Jung: Kui ka terve maailm minuga ei nõustuks, oleks see mulle täiesti ükskõik. Mul on laitmatu töökoht Šveitsis, olen endaga rahul, ja kui minu raamatud ei meeldigi mitte kellelegi, siis mulle endale meeldivad need ikka.
Wikipedia
Töö arhetüüpse materjaliga on alati tour de force
Brittidele omase viisakusega ei kommenteerinud keegi loengutel Jungi viiteid Natsi-Saksamaale, selle asemel küsiti põhjalikult neuroosi ja aktiivse kujutlusvõime kohta.
9 minutit
Kas VIA Gra (pildil) liikmed on meeste kontrolli alt väljunud naised või on tegemist naiste ekspluateerimisega? Stephen Amico kirjutab raamatut, kus on keskmes naised vene popmuusikas.
Juri Jadrov / Wikimedia
Kas postsovetlik kultuurikontekst on veel moes?
Stephen Amico: „Võiksime vahelduse mõttes võtta vene teooriad ja kasutada neid lääne kultuuri uurimiseks.“
9 minutit
Kõige tuntumad ja krestomaatilisemad on Rirkrit Tiravanija tai köögi abil osadust genereerivad ruumid, hübriidsed installatsioon-performance’id, kus valmistatakse tasuta roogi ja tekitatakse niimoodi kunstikeskkonna külastajatele elava suhtlusega utoopiline heatahtlikkuse mikrosaareke.
wowhuh.com/
Postmodernsusest altermodernsuseni
Kas tugevama kunstikriitikadistsipliini huvides tuleb Bourriaud’ moodi taas universalismi poole püüelda ja kunstikultuur ühtseks represseerida? Aga millise argumendi jõuga?
7 minutit
Alvar Reisner. Lasnamäe II. Akrüül, õli lõuendil, 2016.
Alvar Reisner
Tallinna peatused
Püüdsin kirjutada oma kodulinnast. Seda saaks ju õigupoolest teha väga mitut moodi: teadlase moodi ja poeedi moodi, rääkida liiklussõlmedest või kanalisatsioonist (mis tundub mulle linnade juures üks müstilisemaid elemente – linn on ju…
8 minutit
Matthew Gandy: „Tallinn on väga põnev ebatavaliste marginaalsete kohtade ja nende kultuuriliste vormide tõttu.“
Londoni ülikooli kolledž
Linn kui looduse pelgupaik
Matthew Gandy: „Poliitikud pole just väga huvitatud linnalooduse huvitavusest või olulisusest, sest ka kõige huvitavamal linnaloodusel pole mingit rahalist väärtust.“
9 minutit
Alguses oli heli
Arvo Pärdi muusikat uurival konverentsil võeti luubi alla heli fenomen ja püüti mõtestada pühaduse kogemust.
Konverents „Arvo Pärt. Sounding the Sacred“ ehk „Arvo Pärt: Pühaduse kõla“ 1. – 4. V New Yorgi Fordhami ülikooli McNally auditooriumis.
Helilooja Sofia Gubaidulina on öelnud, et ühelgi teisel kunstivormil ei ole sellist materjali nagu muusikal. Tõepoolest, kuidas…
Helilooja Sofia Gubaidulina on öelnud, et ühelgi teisel kunstivormil ei ole sellist materjali nagu muusikal. Tõepoolest, kuidas…
5 minutit
Kuidas jääda inimeseks tuleviku Õismäel
Steven Vihalem romaani järgi ei haaranud ma mitte seetõttu, et oleksin suur ulmekirjanduse austaja, vaid sellepärast, et kui teda lugemas kuulsin, avaldasid mulle muljet autori sorav jutustamisstiil, kiiresti liikuv narratiiv, lugeja ootustega mängimine ning põnevad tegelased. Pilt aeglaselt ülespoole roomavast liftist on mul siiamaani silme ees. Siiamaani mäletan uste avanemist, viirukilõhna ja…
3 minutit
Tuntud ja tundmatu Undusk
Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.
Jaan Unduski tekstide lugemine on õpetlik väga mitmes mõttes. Esimesena torkab silma teatud graviteetne tasakaalukus ehk põhimõte, et hea kirjandusteadlane avab kirjutajad ning kirjutatu võimalikult laia diapasooniga: religioossest või pühakirjaga seotud interpretatsioonist kuni moodsate mõtlejateni või siis isiklikest kohtumistest…
5 minutit
Mida on siurulastel meile öelda?
17. mail täitus 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru loomisest. Rühmituse revolutsioonilisus seisnes mitte ainult esteetilise lipu tõstmises, vaid ka poliitilises eesmärgis: üles poliitilise ja kultuurilise iseseisvuse poole!
5 minutit
Autokeele-kultuurist ehk Miks pole reka ikka väga hea sõna
Mis te nüüd, mis kultuuri sealt leida on, küsib snoob. Tean’d, väga kõrge ta ju just praegu pole – kas või merekeelega võrreldes, aga üht-teist huvitavat tuleb vahel ette.
Ühtede keeleistjatsite kuluaarides kergitati soome laenu reka sisu ja staatuse küsimus, ilmselt kaheldes ÕSis. Seal on kirjas, et argikeeles ’poolhaagisega veduk’. Pole…
Ühtede keeleistjatsite kuluaarides kergitati soome laenu reka sisu ja staatuse küsimus, ilmselt kaheldes ÕSis. Seal on kirjas, et argikeeles ’poolhaagisega veduk’. Pole…
4 minutit
Läbitungiv uurimusteater
Saksa dokumentaalteatri silmapaistvaima tegija Hans-Werner Kroesingeri „Komistuskivid“ tuuakse Tallinna.
25. mail saab festivali „Saksa kevad“ raames vaadata Vabal Laval nüüdisteatri ühe tipptegija, saksa dokumentaalteatri olulisima esindaja Hans-Werner Kroesingeri loomingut. Tema lavastus „Komistuskivid“ („Stolpersteine Staatstheater“) kutsuti mullu „Theatertreffeni“ festivalile, kuhu teatrikriitikutest žürii valib kogu saksakeelsest kultuuriruumist aasta kümme märkimisväärsemat lavastust, kusjuures valik tehakse umbes 600 lavastuse…
5 minutit
Lähme!
hakkas tunduma, et
Prantsusmaa kah
tahab kedagi teist
et mina ei kõlba enam
eesti poiss
kuigi õppisin veinid
keele
kuigi leidsin sõbrad
aga
vanamees käras: Baltimaid pole meil vaja!
vanamoor lärmas: võõrad välja!
ja üks sõber hääletaski
vanamehe poolt
siiski üks noorem lipsuga
uskus
et Euroopa pingutatud kuue
maneeride
paksenenud bürokraatide
Exceli tabelite varju
on ununenud midagi ilusat
üks idee
vist on veel
alles
ta ütles lahti hädast ja kärast
kinnitas: on lootust
kui tahame
66%
Beethoveni saatel
Lähme!
aga kas jaksame, aga kui kaua?
En Marche!
pudel paremat Burgundia…
Prantsusmaa kah
tahab kedagi teist
et mina ei kõlba enam
eesti poiss
kuigi õppisin veinid
keele
kuigi leidsin sõbrad
aga
vanamees käras: Baltimaid pole meil vaja!
vanamoor lärmas: võõrad välja!
ja üks sõber hääletaski
vanamehe poolt
siiski üks noorem lipsuga
uskus
et Euroopa pingutatud kuue
maneeride
paksenenud bürokraatide
Exceli tabelite varju
on ununenud midagi ilusat
üks idee
vist on veel
alles
ta ütles lahti hädast ja kärast
kinnitas: on lootust
kui tahame
66%
Beethoveni saatel
Lähme!
aga kas jaksame, aga kui kaua?
En Marche!
pudel paremat Burgundia…
1 minut
Karel Korbi „Tõe ja õiguse“ I osa illustratsioonivõistluse tööd. (2016).
Kuidas joonistada õigust ja maalida tõde?
Näitusel „Tõe ja õiguse inimesed“ esitatud töödes puudub täielikult see mõõde, mille Maarja Vaino on oma suurepärases doktoritöös koondanud kosmilise helisemise mõistesse.
5 minutit
Laskumine hõberajale
Kui saja aasta pärast tahetakse saada täiuslikku pilti sellest, mis mõtteid mõtles ning mida tundis XXI sajandi alguse haritud ning iseseisev naine, tuleb lahti lüüa kõik Kärt Hellerma proosa-, luule- ja esseeraamatud, kõnelemata luulekogudest. Olgu öeldud, et iga uus raamat täiendab eelmist. Kirjanduses on prosaisti ja esseistina kanda kinnitanu pöörang luulesse alati erandlik nähtus. Siinkohal võiks küsida:…
4 minutit
Ivar Tõnurist 4. X 1937 – 13. V 2017
On lahkunud graafik ja akvarellist Ivar Tõnurist.
Ivar Tõnurist sündis Rakveres arsti perekonnas. Keskkooli lõpetas ta Paides 1956. aastal ja asus seejärel õppima Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas graafikuna 1963. aastal. 1960. aastatel osales ta plakatižanri uuenemisprotsessis. 1966. aastal oli ta Raoul Koigi kõrval Ants Laikmaa nimelise kunstistuudio asutajaid Tallinna kultuuriülikooli juures. Aastail…
Ivar Tõnurist sündis Rakveres arsti perekonnas. Keskkooli lõpetas ta Paides 1956. aastal ja asus seejärel õppima Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas graafikuna 1963. aastal. 1960. aastatel osales ta plakatižanri uuenemisprotsessis. 1966. aastal oli ta Raoul Koigi kõrval Ants Laikmaa nimelise kunstistuudio asutajaid Tallinna kultuuriülikooli juures. Aastail…
1 minut
Palimpsest – Kirjandusfestivalimulli lõhkemise võimatusest
Käes on maikuu ainukordne nädal, kui Eestis ei toimu ühtegi kirjandusfestivali. Tartu „Prima vista“ lõppes eelmisel nädalal ning Tallinna „HeadRead“ on valmis uuel…
3 minutit
Andres Liiv 10. XII 1943 – 11. V 2017
Teatame kurbusega, et pärast rasket haigust lahkus Eesti Kunstnike Liidu kauaaegne töötaja Andres Liiv.
Andres Liiv asus 1991. aastal tööle Eesti Kunstifondi direktori asetäitjana, aastatel 1992–1996 töötas kunstifondi direktori ja 1995–1996 kunstikombinaadi Ars direktorina. 1996. aastal asus Liiv tööle Eesti Kunstnike Liidu majandusnõuniku ja 1999–2009 kunstnike liidu haldusdirektorina. Ka pärast pensionile siirdumist aitas Andres…
Andres Liiv asus 1991. aastal tööle Eesti Kunstifondi direktori asetäitjana, aastatel 1992–1996 töötas kunstifondi direktori ja 1995–1996 kunstikombinaadi Ars direktorina. 1996. aastal asus Liiv tööle Eesti Kunstnike Liidu majandusnõuniku ja 1999–2009 kunstnike liidu haldusdirektorina. Ka pärast pensionile siirdumist aitas Andres…
1 minut
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Poeet vastu tahtmist
Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil „Sõprus Bukowskiga“ saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.
8 minutit
Kollide kompanii
„Tulnuka“-saaga leiab õudse lõpu asemel lõputu õuduse.
Nüüd kui „Tulnukas. Covenant“ on kinodesse jõudnud, tuleks heita teravam pilk filmisarjale, mis on sarnaselt sellele nime andnud elukaga lihtsalt keeldunud suremast, elades üle režissöörid, hullumeelsed ideed ja Ripley varieeruvad juuksemoed. Hoiatus! Sisust on juttu omajagu, nii et kui te filmi veel näinud ei ole, siis jätkake…
11 minutit
Vapustatud puuduvast meediapoliitikast
Meedia sõltumatu regulaatorasutus sõltub suuresti poliitiliselt määratud ministrist.
Hiljutine raadio tegevuslubade väljaandmine osutas taas, et riigil puudub meediapoliitika. See on puudunud pikka aega. Sellest on lausa hoidutud. Nüüd on käes olukord, kus see ohustab pluralismi ning loob korruptsiooniohtlikke olukordi.
Meedia tegevuslubade väljaandmise mõte on riigi piiratud ressursi puhul kohustada loasaajat programmile…
Meedia tegevuslubade väljaandmise mõte on riigi piiratud ressursi puhul kohustada loasaajat programmile…
5 minutit
Akadeemik Mart Ustav on sündinud 16. juulil 1949 Venemaal Omski oblastis, lõpetas 1972 Tartu ülikooli, kaitses 1979 keemiakandidaadi kraadi, valiti 1992 professoriks, valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks biomeditsiini valdkonnas aastal 2001 ja oli 2009–2014 teaduste akadeemia asepresident. Praegu on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor (alates 2002–2007 ja 2012 kuni tänapäevani) ja Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor (alates 2007), samuti sihtasutuse Eesti Teadusagentuur nõukogu liige (alates 2014).
Jüri Parik
Icosagen pürib ravimifirmaks
Mart Ustav: „Otsustasin, et pean püüdma kõike seda, mida teadlasena olen tundma õppinud, inimestele kättesaadavaks tegema.“
13 minutit
Arvo Kukumägi 9. VIII 1958 – 16. V 2017
Suri filmi- ja teatrinäitleja Arvo Kukumägi. Ta sündis Setumaal Litvina külas, õppis aastatel 1965–1973 Saatse kaheksaklassilises koolis ning lõpetas 1976. aastal Värska keskkooli. 1980. aastal lõpetas ta näitlejana Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri IX lennu (kursuse juhendaja Merle Karusoo). Aastail 1980–1984 töötas Eesti NSV riiklikus noorsooteatris, seejärel oli vabakutseline näitleja.
Kukumägi on mänginud rohkem…
Kukumägi on mänginud rohkem…
2 minutit
Katse ja eksituse piirialal
Lauri Laglel on annet nii arvamusliidrina probleemkohtade edastamiseks kui ka hullu uurija kombel tunnelisse sukeldumiseks.
Teatri NO99 „Päev pärast vaikust“, lavastaja Lauri Lagle, dramaturg Eero Epner, helikujundaja Hendrik Kaljujärv, kunstnikud Kamilla Kase, Allan Appelberg ja Lauri Lagle, valguskujundaja Siim Reispass. Mängivad Marika Vaarik, Eva Koldits, Gert Raudsep ja Rasmus Kaljujärv. Esietendus 6. V NO99 suures…
4 minutit
Töötegemise tunne
Adamson-Ericu muuseumi „Pesupäeva“ näitus tuletab meelde, et inimese töö peab suhestuma loodusega, et elule mitte võõraks jääda.
Näitus „Pesupäev“ Adamson-Ericu muuseumis kuni 28.V. Kuraator Ülle Kruus, kujundaja Inga Heamägi.
Näitusel „Pesupäev“ on vaadata klassikute looming, kelle hulgas on esindatud August Jansen, Andrus Johani, Kaarel Liimand, Lydia Mei, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan ja Paul…
Näitusel „Pesupäev“ on vaadata klassikute looming, kelle hulgas on esindatud August Jansen, Andrus Johani, Kaarel Liimand, Lydia Mei, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan ja Paul…
4 minutit
Teatud hetkedel on Rauno Zubko oma kehast justkui eraldatud, lahutatud entiteet tehnoloogiliste ja digitaalsete meediumide ristumisväljal.
Aleksander Kelpman
Digitaalne butō ristmeedia väljal
Rauno Zubko uuslavastuses lastakse publikul kuulates näha, vaadates kuulda, tajuda liikudes paigalseisu ning paigal olles oma ja Teise liikumist.
3 minutit
Pealelend – Mihkel Poll, Eesti Pianistide Liidu juhatuse esimees
Jaanuarikuus asutati Eesti Interpreetide Liidu allasutusena Eesti Pianistide Liit. 11. V tuldi avalikkuse ette suure galaõhtuga, kus astusid üles kõige tunnustatumad klaverikunstnikud.
Millised on pianistide erilised vajadused ja probleemid, et nende eest hoolitsemiseks on vaja interpreetide liidus eraldi üksust? Kuidas on pianistide huvid omaette alaliiduna senisest paremini kaitstud?
Eesti…
Millised on pianistide erilised vajadused ja probleemid, et nende eest hoolitsemiseks on vaja interpreetide liidus eraldi üksust? Kuidas on pianistide huvid omaette alaliiduna senisest paremini kaitstud?
Eesti…
1 minut
