2016-45 (3615)

Üks roll

Teatrikriitik ja tuleval hooajal taas kõrgliigas mängiva Viljandi Tuleviku jalgpallimeeskonna tulihingeline poolehoidja Alvar Loog on kirjutanud ühest talle tõsise pettumuse valmistanud teatrilavastusest: „Ootasin sellelt lavastuselt umbes sama, mida advokaadilt, ametiühingult, rahvasaadikult või kodukoha jalgpallivõistkonnalt: et ta mind esindaks.“ Usun, et paljudele lugejatele on muidu kõik arusaadav, ent häguseks jääb see, kuidas…

Mida õppida skandaalseimast aastast demokraatia ajaloos?

Kiputakse unustama, et demokraatlik riigikord ei ole taandatav rahva tahtele, vaid eeldab paljude elementide reeglitepõhist koostoimimist.

Viimasele kümnendile tagasi vaadates on demokraatial ette näidata vähevõitu töövõite. Araabia kevade traagiline läbikukkumine, vohav võltsdemokraatia Madagaskaril, Myanmari parlamendi keerukad suhted sõjaväega – see kõik teeb muret, ent demokraatiaga näib lugu olevat päris täbar…

Inimene ja tema vanus

Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

Neid inimesi, kes tahavad kaua elada, on tunduvalt rohkem kui neid, kes on nõus vanaks saama. Vananemist kardetakse, sellest ei soovita sageli isegi rääkida. Vananemisega käivad…
Pilvedes hõljuv vajadusteooria
Mario Rosentau vajadusteooria on rõhutatult objektiivne: tõeliselt vajab inimene ainult seda, ilma milleta ta kannataks tõsist kahju.
mcv.planc.ee

Pilvedes hõljuv vajadusteooria

Inimkond ei ole ratsionaalsete isikute foorum, kes käitub arutult üksnes seetõttu, et ei ole lugenud Kanti artiklit igavesest rahust või Rosentau monograafiat.

Magustoidust supini
Adolfas Šaulys ja Mari Relo-Šaulys. Viva la Vida. Hõbe, tsirkoonid, klaas, 2003.
Adolfas Šaulys

Magustoidust supini

Kes oskas arvata, et tollest heledapäisest õrnast ja kleenukesest poisikesest, kelle ainsaks kireks olid raamatud, kasvab kiilakas paksuvõitu tüüp?

Kas kaela pesta suure või väikese dekoltee jaoks?

Kui ei näegi elu jooksul küpsust, ega siis ei tea, mis on ebaküpsus. Lubage jagada mõned juhtnöörid, kuidas teie lastest teha ebaküpsed inimesed.

„Kas kaela pesta suure või väikese dekoltee jaoks?“ küsib toatüdruk Mihhail Saltõkov-Štšedrini romaanis „Pošehhonje vana-aeg“. Terve tsitaat kõlab nii: „Vahetpidamata sibab…

Tagasikäik

„Eevad“ on õpetlik näide sellest, et ajast ja arust kontseptsioon ei devalveeri mitte ainult esitatud kunsti, vaid ka feministlikku mõtlemist.

Tartu kõrgema kunstikooli vilistlaste Jane Lappo, Liisi Kuke, Johanna Mudisti ja Malle Raeti maalinäitus „Eevad“ Nooruse galeriis kuni 19. XI.
„Eevadel“ – Jane Lappol, Liisi Kukel, Johanna Mudistil ja…
Ebaoriginaalne geenius
Maria Metsalu sooloetenduse „Fuchsia“ lõppversiooni sai vaadata NU performance’i- festivalil Kanuti gildi saalis.
Silvia Pärmann

Ebaoriginaalne geenius

Maria Metsalu: „Üritan teha kollaaži sellest, kuidas maailma näen ja selles eksisteerin.“

Narrist ja kuljustest avaras kontekstis
Publikult pälvis kõige jõulisema reaktsiooni Mingo Rajandi laulu „The Cap and Bells“ saatel linastunud samanimeline tantsufilm.
Rene Jakobson

Narrist ja kuljustest avaras kontekstis

Eri autorite muusika, eri keeltes tekstid ja lühike tantsufilm olid ühtseks tervikuks põimitud ega mõjunud eklektiliselt.

Muusika puudutus

Kammerkoori Head Ööd Vend hingedeaja kontsert 6. XI Rapla kirikus. Dirigent Lodewijk van der Ree, flöödil Mari-Liis Vihermäe. Kavas Evelin Seppari „Time and the Bell“ ehk „Aeg ja kirikukell“ (esiettekanne), Brahms, Howells.
Helilooja Arvo Pärt on öelnud: „Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma…

Aias sadas saia

Nõidus, koomiksifilmid ja imelik teine

Mängufilm „Doktor Strange“ ( Marvel, USA, 2016 115 min), režissöör
Scott Derrickson, stsenaristid Jon Spaihts, Scott Derrickson, C. Robert Cargill. Osades Benedict Cumberbatch, Rachel McAdams, Tilda Swinton, Chiwetel Ejiofor, Mads Mikkelsen, Michael Stuhlbarg, Amy Landecker jt.
1.
Filmi kui meediumi on, vähemalt traditsiooniliselt, mõistetud kui liikuvat…

Ei teeskle arutelu

Arhitektuurinäitus „Kes loob linna“. Kuraatorid Pille Epner ning Kaja Pae, kujundaja ja fotograaf Paco Ulman, graafiline kujundaja Tuuli Aule, illustraator Eleonora Kolycheva. Tartu kunstimuuseumis kuni 4. XII 2016.
Näitus „Kes loob linna?” kontseptsioon on sedavõrd lihtne ja loogiline, et tekib küsimus, miks ei ole seni keegi kasutanud Eesti linnade arengu avamiseks…

Valgustus hingede ajal

Tanel Randeri kuraatoriprojekt on sotsiaalpoliitiline: valitud tööd valgustavad süsteemi tumedaid plekke.

Näitus „Tõotatud valgus“ Tartu Kunstimajas kuni 13. XI ja Nooruse galeriis 13. – 30. X. Kuraator Tanel Rander, kunstnikud Anna Salmane ja Krišs Salmanis (Läti), Bence György Pálinkás (Ungari), Berat Işık (Türgi), David Kellner (Austria), Diana Tamane (Eesti/Läti), Jevgeni Zolotko, Matija…

Alatu aja kangelane

„Thijl Ulenspiegel“ on segu muusikalist ja draamateosest, tekstiga väljendatakse väga suuri ja kibedaid tõdesid, lauludega – nagu ikka – mitte midagi.

Rakvere teatri ja TÜVKA teatrieriala XI lennu „Thijl Ulenspiegel“, autor Grigori Gorin, tõlkija ja laulusõnade autor Priit Aimla, lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Kristi Leppik, koreograaf Oleg Titov, helilooja…

Hinged klaasseina taga

Mansurjani „Reekviemi“ tasuks mõnes intiimsemas saalis uuesti kuulata, sest sel korral jäi see kaugeks – ruumiliselt ja seetõttu ka sisuliselt.

Hingedepäeva kontsert 2. X Tallinnas Kaarli kirikus. Solistid Kristine Muldma (sopran) ja Rainer Vilu (bariton), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas Tigran Mansurjani „Reekviem“, Wolfgang…

Eesti tunded

Kindlasti peaksid sõnaportreede raamatut lugema näitlejad, kirikuõpetajad ja ilmalikud kõnepidajad, et esitada tundeid usutavamalt ja sügavamalt.

Ene Vainiku sõnaportreede raamatut „Eesti tunded“ on mõnus lugeda. Raamatu pealkiri oleks võinud olla ka „Kuidas eestlane oma tunnetest räägib“. Iseküsimus on, kui paljud meist tunnetest ja eriti oma tunnetest…

Muusikateater on kõige keerulisem kunstivorm

Heiner Goebbels: „Mul ei ole visioone ja ideede suhtes olen skeptiline. Väldin kõike, mis mulle ei meeldi.“

Saksa nüüdismuusikateatri suurkuju, helilooja ja lavastaja professor Heiner Goebbels1 (1952) on suurepärane näide, et muusika- ja teatriuuendaja võib elada ühes kehas. Tema pikas tunnustusnimekirjas on kõrvuti mitu Itaalia auhinda ja Grammy nominatsiooni…

P+P= festival

Ei saa enam mängida süütut, veenev iroonia tagab edu ka postinterneti ajal.

NU performance’i-festival „Corporate occult_lets talk about the body baby“ („Keha varjutamine_rääkigem kehast“) 29. X – 5. XI Tallinnas Kanuti gildi saalis ja Telliskivi loomelinnaku Punases majas.
Äsja lõppenud NU performance’i-festivalil esinenud kunstnikke pole õige ühe mütsi alla panna, kuid ometi…

2016. aasta puitmajamaastik

Selleaastane saak annab lootust, et peagi on oodata ristkihtliimpuidust moodullahendusi ning võimsaid puidust kandekonstruktsioone.

Tegelikult on väga tore, et igal aastal saab aasta puitehitise võistluse kokkuvõtet alustada tõdemusega, et tegu on kõige suurema, mitmepalgelisema ja rahvast kõnetavama võistlusega. Tänavu jäi teises ringis sõelale üle kolmekümne ehitise ning kuigi nende…

Tugevalt laetud pihtimused

Kui kavas on Šostakovitš, Penderecki ja Pärt, siis ilmselgelt avatakse ja kuulatakse nende loomingut väga tihedates ühiskondlik-poliitilistes seostes.

Kontsert „Pihtimused 2“ 6. XI Kultuurikatlas. Tallinna Keelpillikvartett: Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello). Sissejuhatus: Mihhail Lotman. Kavas Krzysztof Penderecki, Arvo Pärt, Mari Vihmand,…

Maal kui distsipliin

Sirja-Liisa Eelma tegutseb kunstnikuna 1990. aastate keskpaigast ning on osalenud näitustel maalide ja suureformaadiliste joonistuste, installatsioonide ja installatiivsete lavastuste-keskkondadega. Väljendusvahendina domineerib tema loomingus siiski maal. Ta õppis maalikunsti EKAs 1992. kuni 1996. aastani ning on nüüdseks maalinud kaks aastakümmet. Just maaliloominguga annab Sirja-Liisa Eelma eesti kunsti ilmselt kõige tõsisema panuse.
Tema tunnustamine…

Baltimaade noore kunstniku auhind Juhan Soometsale

4. XI anti Riias Läti kunstimuuseumi kuplisaalis pidulikult üle Baltimaade noore kunstniku auhind. Tänavu esimest korda välja antava tunnustuse pälvis kevadel EKAs magistrikraadi kaitsnud Juhan Soomets, publikutunnustus läks Vilniuse kunstiakadeemias stenograafiat ja monumentaalmaali õppinud Nojus Petrauskasele. Publikuhääletusest võttis osa 2489 hääletajat 14 maalt: Eesti, Läti ja Leedu kõrval ka Inglismaalt, Itaaliast, Norrast, Hollandist, Prantsusmaalt,…

Naised sõja meelevallas ja meeste sõnade vangis

Läinud aastal tuletas Nobeli kirjandusauhind, mis läks valgevene kirjanikule Svetlana Aleksijevitšile, meelde, et kirjandus on midagi enamat kui väljamõeldud jutustus. See võib ületada aimekirjanduse ja ilukirjanduse piire, luua koguni suguluse muinasjutuga, kus inimesi esitatakse tavalistena, nii nende vooruste kui ka vigadega, ning lihtsad nähtused nagu lillelõhn, puhas allikavesi ja abikätt…

Sirp ei rikkunud head ajakirjandustava

Kaebus nr 676
Pressinõukogu otsus 27. X 2016
 Pressinõukogu arutas MTÜ Horoskoop juhatuse liikme Argo Loopmani kaebust Sirbis 6. mail 2016 ilmunud artikli „Sünniaja mõju elukäigule“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Tegemist on bioloogiadoktor Tuul Sepa artikliga, kus arutletakse sünniaja mõju üle inimese elukäigule, räägitakse astroloogiast ja horoskoopidest.
MTÜ Horoskoop…

Naised protsentide (ja komplitseerituse) vastu

Film Fatalesi egiidi all on naised filmitööstuses koondumas samasugusesse ringkaitsesse nagu mehed.

Mõnest ütlemisest võib saada feministlik lendsõna üsna mitmel viisil. Võib-olla ütles midagi mõni esimestest sufražettidest võitluses naiste valimisõiguse eest. Või äkki on see mõne Beyoncé loo pealkiri või, nagu just kuulsime, mõne presidenditoolile saamise lootust hellitava kandidaadi…
Animatsioon. Maa, kus passid ei loe
Giannalberto Bendazzi üritab oma raamatutes ära kaardistada kogu maailma animatsiooniajaloo ja hetkeseisu.
Pressifoto

Animatsioon. Maa, kus passid ei loe

Giannalberto Bendazzi: „Animatsiooni ajaloo ja kriitikaga tegelevad maailmas väga vähesed.“

Miks (mitte)rääkida prügist?

„Prügi“ keskmes on sõnumid, mis on eluolulised ja saavad aina üle korratud, mis on ühtedele deviisiks, teistele jäävad aga hambu kui ülepingutamise etalon.

Miksteatri „Prügi“, dramaturg Kristiina Jalasto, lavastaja Kaido Rannik, kunstnik Erki Kasemets, muusikaline kujundaja Reigo Ahven, koreograaf Maria Rääk, valguskunstnik Rommi Ruttas. Mängivad Loore Martma,…

Andrus Kasemaa luuletused

kui oled sõja vastu
nad ütlevad
oled arg
mis mees sa oled
kes su isa-ema kaitseb
moraalselt vastutad nende eest
riigile peab truu olema
riik kaitseb sind
oled selle võlgu riigile, kodumaale
lubage naerda
mind rahvuslusega ei peibuta
 
vabadus on tunnetatud paratamatus
mis paratamatus on sõda?
 
Singer ütleb:
kodanikukuulekuse pärast hukkub maailm
 
lähed metsa
teised siis võidelgu su eest
surgu su eest
tuled välja
kui sõda on läbi
hea mees oled!
 
Viivi…

Ohvrid ja vaenajad performatiivses ruumis

Loomingulise enesekindlusega tõusid tänavuse NU performance’i-festivali programmis esile Vanessa Place, Peaches, Ivo Dimchev ja Dana Michel.

NU performance’i-festival „Corporate occult_lets talk about the body baby“ („Keha varjutamine_rääkigem kehast“) 29. X – 5. XI Tallinnas Kanuti gildi saalis ja Telliskivi loomelinnaku Punases majas.
Seekordse NU performance’i-festivali kuraator Maria Arusoo selgitas mitmes intervjuus…
Sirp