Tasub mõelda, kuidas kasutada tee ehituseks mõeldud 30 miljonit eurot nii, et see aitaks muuta Tallinna kuvandit maailmas.
Pahatihti on nägemus tulevikust pigem düstoopiline kui utoopiline, sest meedia toob meieni palju negatiivseid lugusid, tekitades hirmu ja vaenu.
Meie, tavainimesed, 99 % oleme põgenike tavainimestega, 99%-ga ühes paadis, meil on ühised huvid vähendada äärmist varanduslikku ebavõrdsust.
Keystone’i naftajuhtme taastamine, emissioonipiirangute lõpetamine, Pariisi kliimaleppest taganemine, söetööstuse laiendamine vähendaksid kiiresti inimkonna ja kõige muu eluvõimalusi planeedil.
Teele Pehk: „Eraomandist räägitakse meil palju, kuid ühised huvid on defineerimata. Meil on eraruum ja avalik ruum, kuid ühine ruum on läbi mõtlemata.“
Kirjandusfestivalide korraldajad räägivad oma põhimõtetest ning tõdevad, et vaja oleks ajakirjanduslikku kõrvalpilku nagu suurematel muusikafestivalidel.
Ivar Põllu katse kujutada Kuldse Trio liikmeid kui inimese (tahtmatuid?) paroodiaid on jäänud nii dramaturgiliselt kui ka lavastuslikult poolele teele.
Kui angloameerika politsei seadis huviorbiiti kogukonna vajadused, siis Mandri-Euroopa politseikultuuri keskmes olid riigi huvid.
Praeguses (ja eriti suvises) teatrikontekstis on „Klarissa kirjad“ midagi üsna erandlikult lihtsat ja siirast, isegi ehk julget.
Jörg Heiser: „Kui inimene mõtleb asjad läbi, jõuab ta arusaamani, kuivõrd oluline on solidaarsus teiste gruppidega, kes moodustavad kokkuvõttes ahela, millest koosneb ühiskonna enamik.“
Ka Eestis on usaldamatus poliitiliste institutsioonide suhtes tugev ning pead on tõstmas kodanikuliikumine.