Ivan Sergejev: „Narvas on selline rammsteinlik kõla ja maik. See on võimas koht, siin on nii palju teha.“
Eesti muinasjuttudel põhinevaid lavastusi mängides hoiab ja tutvustab väike venekeelne stuudioteater Ilmarine Narvas eesti kultuuri.
Narva kunstiresidentuuri esimene kunstnik Maria Kapajeva keskendub Kreenholmi naistele.
Anatoli Štšura: „Kuna anname kontserte vähe, peab elamus olema kustumatu, et publik meid vahepeal ei unustaks.“
„Jazzkaar“ pakkus väga eriilmelisi ja kõrgetasemelisi muusikaelamusi. Ka korralduslikust küljest on see festival kahtlemata üks olulisemaid Baltimaadel ja Skandinaavias.
Tiit Aleksejev: „Vana Narva ei tule kunagi tagasi, aga Eesti riik ei tohi distantseeruda praegusest linnast.“
Henry Jamesi jutustusele tuginev Benjamin Britteni ooper „Kruvipööre“ on dramaturgilise sisu poolest spiritismi ja freudismi väike armas värdlaps.
Vastumürgiks mugavusele ja rutiini lõksu jäämisele on uudsusejanu ja mässumeelsus, mida õnneks leidub siinsete jazzihuviliste ridades piisavalt.
Linn, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid.
Väärikas ja tundlik kunst on tõhusaim relv ääremaastumise vastu ja lõimumise poolt.
Jeremy Saulnier: „Surm peaks filmis mõjuma maksahaagi, mitte high five’ina.“
Aktiivsete narvakate rühmitus Narva Bright Actions meelitab inimesed linna kujundama.
Ebavõrdsus, marginaliseeritus ja privilegeeritus Eesti tööturul ehk venekeelsete naiste ja eestlastest meeste olukord
Narva muuseumi kunstikogu pakub kunstilist ja ajaloolist huvi, aga seda on vaja tõsiselt uurida ja mõtestada.
Kristiina Reidolv: „On tähtis, et Vaba Lava Narva teatrikeskuses ei antaks mitte üksnes külalisetendusi, vaid seal toodaks välja ka uuslavastusi.“
Sellest, et võiks teha Vene teatri näitlejatega koostöös kahe kõrvuti elava rahva dialoogitusest lavastuse, on mitmes teatris räägitud juba aasta(kümne)id.
Narvas ja Narva-Jõesuus ning umbes 15-kilomeetrisel teelõigul nende vahel on sõjahaudade ja -monumentide kontsentratsioon Eestis ilmselt kõige suurem.
Kristina Kallas: „Viimane integratsiooni monitooring näitas, et noored eestivenelased usaldavad Eesti riiki samaväärselt eestlastest noortega. Ärme siis seda seekord enam vussi keera.“
Portaali Meduza looja ja peadirektor Galina Timtšenko: „Lugejad tahavad jääda mugavustsooni, nad ei soovi kulutada oma vaimujõudu sellele, mis tuju rikub.“