2016-03 (3573)
„Palun vabandust!“
Avalik vabandusepalumine on nüüdisaja indulgents, mis peaks justkui leevendama tehtud sigadusi ja vabastama karistusest. See on kiiresti levinud kõikjale: vabandust paluvad nii teenindusasutused kui ka avalik sektor.
Mõnes mõttes see ju vabastab, tähendab, et eksimine on inimlik, eksimine on lubatud, sest sellest me ju õpimegi. Aga avalikust andekspalumisest on saanud suhtekorralduslik…
Mõnes mõttes see ju vabastab, tähendab, et eksimine on inimlik, eksimine on lubatud, sest sellest me ju õpimegi. Aga avalikust andekspalumisest on saanud suhtekorralduslik…
2 minutit
Nikolai Baturin kõnetab Lugejat suure algustähega.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Nikolai Baturin, sõnavabaduse rüütel
Elutööpreemiaga tunnustatud kirjanik kannab oma veres keele muusikat kui üht katkematut armastust.
3 minutit
Lisaks Neitsi Maalile võitis Riho Undi „Isand“ ka kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.
Kaader filmist
Auhinnakultuurist filmikunstis
Auhindadest ja auhindamisest rääkides oleks ehk sobilik põrgatada kaht mõtet, mis jäid kõlama 6. jaanuaril Neitsi Maali filmiauhindade üleandmise ürituselt. Õhtu juht Karlo Funk tõi välja tõsiasja, et meretaguste suurte auhindade tõttu peegeldame me justkui iseennast teise kultuuri kaudu, et meie eestlaslikkust aitab määrata justkui võõras tunnustus. Neitsi Maali laureaat,…
4 minutit
Eesti heliloojate põhjalikem tundja
Igaühele meist on antud oma aeg ning keegi ei tea, kui pikk see on. Nooruses elatakse sageli justkui igavesti, aega muretult sinna-tänna, tühjale-tähjale kulutades, mõtlemata, et aeg ei ole lõputu. Kuid on ka inimesi, kes sihipäraselt liikudes ning järjekindlalt toimetades palju jõuavad, eriti kui neile on antud pikk elu. Just…
2 minutit
Ell Väärtnõu. Pärlselja pioneerilaager (1973, teine järk 1978), Ell Väärtnõu.
Eesti Arhitektuurimuuseum / Jüri Varus
Maalähedane ja konstruktivistlik
Ell Väärtnõu: „Meil on praegu tänavakatteks praktiliselt autokatused.“
9 minutit
Kommentaar – Trükisõna on pelgupaik mõtlevale inimesele
Kui noorte ja ka nooruslike eestlaste seas said ühtäkki populaarseks Facebook ja Twitter, olime ka meie Müürilehega seal kohe platsis. See ei olnud mingi kalkuleeritud otsus ja võib öelda, et ühele generatsioonile oli see väga iseenesestmõistetav asjade kulg. Alguses, kui seal kogu tähelepanu ja poolehoiu ehk sotsiaalse kapitali kogumine ei…
2 minutit
Leili Muuga. Ettevalmistus laulupeoks. Õli, lõuend, 1956.
Eha Komissarov on võtnud oma uues kuraatoriprojektis vaatluse alla sotsialistliku impressionismi Baltimaade maalikunstis 1940ndatel ja 1950ndatel. Näitusel eksponeeritud Leili Muuga maalil kujutatud õmblustöösse süvenenud naised meenutavad Carl Timoleon von Neffi XIX sajandi alguse romantilise Eesti neiu kuvandit, impressionistlik käsitlusviis ühendab teose 1930ndate maalikunstiga.
EKM Pressifoto
Kogu tunnustus korraldajatele
Tänavused kultuurkapitali kunstipreemiad läksid organisaatoritele.
4 minutit
Vene õiglus ja Allahi käsk
Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on põhjalikult käsitlenud islami, slaavi õigeusu ja läänekristluse tsivilisatsiooni. XXI sajandi lõpuks võivad neist jääda arvestatavaks tegijaks vaid kaks, sest slaavi õigeusu maailm on kolmest nõrgim ja vähem mõjukas. Kuigi kristlik maailm on meie kujutlustes enam-vähem ühtne, võib tegelik olukord viia ka teiste järeldusteni. Saar…
4 minutit
Ühishingamises ansambel
Muusikud Taavi-Mats Utt ja Reet Sukk ehk varajase muusika stuudio Cantores Vagantes on Eesti (vana)muusikamaastikku kujundanud juba ei rohkem ega vähem kui 27 aastat. Usun, et ei eksi, väites, et tegemist on rändlaulikute nime vääriliselt kui mitte kõige kauem, siis vähemalt ühe pikemalt tegutsenud vabakutselise kooslusega Eestis. Selle tuummuusikud on…
3 minutit
Eesmärk pühitseb plagiaadi
Teadmisega, et haakrist on süütu iidne päikese sümbol pole tänapäeval meie kultuuriruumis midagi pihta hakata, sest leidus üks väikeste vuntsidega kapral, kes muutis mõne aasta ja mõnekümne miljoni elu hinnaga selle tähenduse täiesti teiseks. Sümbolite ja nüüd ka vormide kaaperdamine või nende oma mütoloogiasse lülitamine teeb tegelikult jätkuvalt muret. Umbes…
3 minutit
„Sirbiga veedetud aeg on kvaliteetaeg“
Kultuuriväljaannete lugejate internetiküsitlus näitab, et kultuuriväljaanded on oluline suhtlusväli kultuuris aktiivsetele ja mõjukatele.
Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kultuurikanalite sisu ja kasutajaskonna uuringu esimeses etapis toimus kultuurimeedia kanalite sisu monitooring1 ja nende kasutajaskonna küsitlus2. Teise etapi olulise osana korraldati kultuuriväljaannete tellijate ja aktiivsete lugejate internetiküsitlus.
Interneti…
Interneti…
8 minutit
Naised räägivad endast
Elit İşcan: „„Mustang“ ei dikteeri midagi, vaid esitab pigem küsimusi.“
Kui Prantsusmaal otsustati ka meie kinodes jooksnud „Inimese mõõdu“ („La loi du marché“, Stéphane Brizé, 2015) ja Kuldse Palmioksa võitnud „Dheepani“ (Jacques Audiard, 2015) asemel esitada Oscari kandidaadiks hoopis „Mustang“, türgi päritolu režissööri Türgis üles võetud lugu türgi tüdrukutest,…
3 minutit
Soome-ugri ekspansioon ja igavene tagasitulek
Jaan Kaplinski ja Kaljo Põllu ühisteosed on ühtaegu rahvuslikud ja rahvusvahelised.
Valdur Mikita „Lingvistilise metsa“ fenomenist on juba palju räägitud. Veel ei ole jõutud kuigi palju mõtestada tema uut raamatut „Lindvistika“, kuid näib, et selles on enam kui eelmises esil animism ja maagiline sõna. Mikita eestvedamisel on eestlased taas…
5 minutit
Olav Ehala žanr
Artikkel on ajendatud kahest Olav Ehala loomingu mullusest koorikontserdist Estonia kontserdisaalis: 22. IV „Vaikuse laul“ – Eesti Rahvusmeeskoor, Kadri Voorand (seaded ja solist), dirigent Mikk Üleoja ning „Ega tali taeva jää …“ – 19. XII Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid Hanna-Liina Võsa ja Lauri Liiv, dirigent Kaspar Mänd, klahvpillidel…
5 minutit
Surm kui sotsiaalne sündmus
Katrin Essensoni ja Jarmo Karingu uuslavastuse kandev idee näib olevat suremine ja maetud saamine igaühe tahte ja valiku kohaselt.
Vaba Lava „Wake up! It’s time to die“ ehk „Ärka üles, aeg on surra!“, idee autorid, lavastajad ja esitajad Katrin Essenson ja Jarmo Karing, lavakujundaja Liina Keevallik. Esietendus 13.…
4 minutit
Nutikas ja õdus UBB
Vaatamata sellele, et Viljandi on väike (kui hakata ükskõik millises suunas jalgsi minema, tuleb hiljemalt poole tunni pärast ikka põld või mets, mõnes kohas ka järv vastu), oli Ugala rahvas alguses ilmselt mõnevõrra murelik. Murelik selle pärast, kas alates 1981. aastast Valuoja tiigi kaldapealsel seisvas punastest tellistest teatrimajas käima harjunud…
2 minutit
Pealelend – Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja -kriitik
Asud 1. märtsil ajakirja Looming uue peatoimetaja ametisse. Mis on sinu kui peatoimetaja prioriteet järgmisel viiel aastal?
Esiteks peab Looming olema senisest nähtavam, pilkupüüdvam erinevates kanalites. Paberkandja peab millegi poolest jääma unikaalseks. See ei tähenda siiski odava tähelepanu püüdmist kaanetüdrukute või -poistega, lõhnaõlipudelikeste poetamist tellijate postkasti või lugejatele labaste skandaalide…
Esiteks peab Looming olema senisest nähtavam, pilkupüüdvam erinevates kanalites. Paberkandja peab millegi poolest jääma unikaalseks. See ei tähenda siiski odava tähelepanu püüdmist kaanetüdrukute või -poistega, lõhnaõlipudelikeste poetamist tellijate postkasti või lugejatele labaste skandaalide…
1 minut
Vääramatu jäärapäisus
Mängufilm „Jäärad“ („Hrútar“, Island, 2015, 93 min), režissöör-stsenarist Grímur Hákonarson, operaator Sturla Brandth Grøvlen, osades Sigurður Sigurjónsson, Theodór Júlíusson jt.
Kuigi „Jäärad“ on reklaamidel žanriliselt suuresti määratletud kui komöödia, on see kahtlemata tõupuhas draama, milles küll leidub kohati (tragi)koomilise absurdi puhanguid, kuid nalja siit oodata ei tasu. Lühidalt on tegu…
Kuigi „Jäärad“ on reklaamidel žanriliselt suuresti määratletud kui komöödia, on see kahtlemata tõupuhas draama, milles küll leidub kohati (tragi)koomilise absurdi puhanguid, kuid nalja siit oodata ei tasu. Lühidalt on tegu…
3 minutit
Puhas rõõm ja positiivsus
OMAtsirkuse „Kingitus“ on uut tüüpi tsirkuselavastus, segu teatrist, performance’i-kunstist ja tantsust.
OMAtsirkuse „Kingitus“, lavastaja Kaja Kann. Laval Kristin Made, Kädi Metsoja, Kaur Kivilo, Johanna Terasmees, Heidi Kann, Maarja Tomingas, Stig Paju ja Kaja Kann ning OMAtsirkuse noored. Esietendus 18. XII 2015 Tallinnas Kopli 25 OMAsaalis.
OMAtsirkuse jõulude eel esietendunud lavastust „Kingitus“ kannab…
OMAtsirkuse jõulude eel esietendunud lavastust „Kingitus“ kannab…
3 minutit
Tõnis Saadoja. Etüüdid klaverile ja lõuendile. Vaade näitusele.
Stanislav Stepaško
Loo artikuleerimata tuum
Saadoja piltidelt õhkuv vaikus tähendab ennekõike ootust – alles tuleva saabumist või möödunu üha uuenevat tagasitulekut.
4 minutit
Nomaadide rändekirjandus
Kuigi olukord Ungaris oli rändekriisi tipphetkel naljast kaugel, ei ole huumor õnneks kuhugi kadunud.
Ungari elu möödus aastal 2015 suuresti põgenikekriisi tähe all, ametlikult nimetatakse seda küll migratsioonikriisiks. Tasub meenutada, et ungarlased ise saabusid oma praegusele asualale Karpaatide basseini aastal 895.
Möödunud aastal juuni alguses tuli Ungari valitsus välja ungarikeelsete…
Möödunud aastal juuni alguses tuli Ungari valitsus välja ungarikeelsete…
8 minutit
Kas arhitekt on sportlane?
„Kas arhitektuur on sport?“ küsis arhitektide liidu esimees Indrek Allmann arhitektuuripreemiate galaüritusel 4. detsembril. Arhitektuur kui ehituskunst on tarbitavast väljundist hoolimata siiski üks kunstidest. Küll aga võiks sportlaste autasustamisega kõrvutada arhitektuuri premeerimist.
Eelmisel aasta lõpus esmakordselt aset leidnud arhitektuuripreemiate pidulik üleandmispidu oli suur läbimurre valdkonna tunnustamisel. Kui sisearhitektide preemiad olid ka…
Eelmisel aasta lõpus esmakordselt aset leidnud arhitektuuripreemiate pidulik üleandmispidu oli suur läbimurre valdkonna tunnustamisel. Kui sisearhitektide preemiad olid ka…
4 minutit
Mõtteviis ja elutunne
Oskar Looritsa visandeid eestlaste iseloomust ja rahvuslikust ülesandest
„Igal rahval on oma hingeelu põhihelid, oma erinev mõtteviis ja erinev arenguaste.“1 Selles tsitaadis peegeldub folklorist Oskar Looritsa (1900–1961) rahvusideede tuum. Loorits pühendus kogu oma tegevusaja vältel eestlaste vaimse omapära ja selle arenguloo uurimisele. Keskendun tema rahvusideestikule 1930. aastatel, mil ta avaldas…
6 minutit
Viis filmi peategelast koos režissööri Deniz Gamze Ergüveniga (keskel kirjus kleidis).
Internet
Puuri pandud vabadus
Mängufilm „Mustang“ (Türgi, Prantsusmaa, Saksamaa, 2015, 97 min), režissöör Deniz Gamze Ergüven, stsenaristid Deniz Gamze Ergüven ja Alice Winocour, operaatorid David Chizallet ja Ersin Gok, helilooja Warren Ellis. Osades Güneş Şensoy, Doğa Doğuşlu, Tuğba Sunguroğlu, Elit İşcan, İlayda Akdoğan jt.
„Mustang“ on südamlik õedraama, mis räägib suurekssirgumisest traditsiooniliste soorollidega ühiskonnas. Sündmused…
„Mustang“ on südamlik õedraama, mis räägib suurekssirgumisest traditsiooniliste soorollidega ühiskonnas. Sündmused…
5 minutit
Monumentaalse mehe monumentaalne kogumik
Jaan Isotamm: „Mida vähem on sul kaotada, seda tugevam sa oled.“
2014. aasta juuni hakul meie hulgast lahkunud luuletaja, vastupanuvõitleja ja ajaloolase Jaan Isotamme ehk Johnny B. Isotamme publitsistlikust pärandist on välja antud monumentaalne kogumik. Rohkem kui 700 leheküljel on võimalik lugeda suurt hulka Johnny artikleid ning temaga tehtud…
15 minutit
Marika Vaariku osatäitmise puhul ei teki kordagi liigse teatraalsuse tunnet.
Tiit Ojasoo
Klounid täidavad täitmatu valimislubaduse
Nagu selgub teatri NO99 lavastusest „El Dorado. Klounide hävitusretk“, jagub rikkust kõigile.
5 minutit
Tunnustus tiivustab
Kadri Mälk: „Võib uhkust tunda, et Eesti ärieliidi ja jõukate inimeste kasumiloogika sisaldab ka ülevamaid kapitalikäsitlusi.“
Hiljaaegu anti välja järjekordne noore ehte stipendium, see on üks väheseid eratoetusi meie kunstis. Tänavused stipendiaadid Darja Popolitova ja Sofja Hallik kaitsesid 2015. aastal EKA ehtekunsti erialal magistrikraadi cum laude.
Kuidas…
Kuidas…
4 minutit
Eesti noorte segakoor festivali „Europa Cantat“ lõppkontserdil Pécsis.
Pressifoto
4,6 protsenti Eesti elanikkonnast
Mõtteid ja kokkuvõtteid kooriaastast 2015
7 minutit
Kunsti ei tohi karta!
Māris Vītols: „Kunst võib olla globaalne ja rahvusvaheline, aga rahvuslikkus ei kao kuhugi.“
Vilniuses Vartai galeriis oli 9. XII 2015 kuni 16. I 2016 vaadata kunstikoguja Māris Vītolsi kuraatoriprojekt „Parafraasid“. Väljapanek hõlmas aprobeeritud kunstiteoseid Austria, Bulgaaria, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Portugali, Venemaa ja Slovakkia erakogudest. Näitus mängis vaataja kunstiajaloolistel teadmistel ning selle…
5 minutit
Jaan Vares 27. VIII 1927 – 16. I 2016
Meie hulgast on lahkunud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi kauaaegne rektor, tänase kunstiakadeemia emeriitprofessor ning Eesti Kunstnike Liidu auliige Jaan Vares.
Valgas 1927. aastal sündinud Vares õppis skulptuuri pärast sõda Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi käe all. Seejärel oli ta aspirantuuris kuulsa Peterburi kunstiakadeemia järglases Leningradi Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis, kus kaitses 1956.…
Valgas 1927. aastal sündinud Vares õppis skulptuuri pärast sõda Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi käe all. Seejärel oli ta aspirantuuris kuulsa Peterburi kunstiakadeemia järglases Leningradi Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis, kus kaitses 1956.…
2 minutit
Külmast sõjast viha ja eelistusteta
Stalini ajal üritati eestlasi või eestipäraste nimedega tegelasi kaasata. Venemaa ajalookirjanduses osutatakse neile tänini kinnitamaks, et okupatsiooni ei olnud ning küüditamised ja massiterror oli kodusõja vorm.
Külma sõja lõpu ühe daatumina tuleb kõne alla 1988. aasta detsember, kui Mihhail Gorbatšov ütles ÜRO kõnetoolis lahti Brežnevi…
6 minutit
Alternatiiv väärtusjutlustajatele on jõud
Teatri NO99 „Kõnts“ on ilus lavastus, aga selle ilu on ebamugav, konfliktne.
Teatri NO99 „Kõnts“, lavastajad ja kunstnikud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, liikumisjuht Jüri Nael, valguskunstnik Petri Tuhkanen, muusikalised kujundajad Jakob Juhkam, Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Mängivad Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rea Lest, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal,…
4 minutit
Marje Taska performance’is Silver Soorski, Madleen Teetsov-Faulkner, Luke Teetsov-Faulkner ja Rene Köster.
Meeli Küttim
Kõik me oleme elumängus
Marje Taska: „Tegelikkusel on mitu värvingut.“
6 minutit
Jüri Reinvere essee „Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud“
Soome-ugri ekspansioon ja igavene tagasitulek
Oskar Looritsa visandeid eestlaste iseloomust ja rahvuslikust ülesandest
Kultuuriväljaannete lugejate internetiküsitlus
Cantores Vagantese plokkflöödi-konsort
Jüri Saare „ XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused“
Jaan Isotamme „Nägija pimedate maal. Artikleid, intervjuusid, sõnavõtte“
