2015-47 (3567)
Veel pole valmis
Tõenäoliselt jäävad kooseluseaduse rakendussätted riigikogus vajalike poolthäälteta. Eesti pole selleks seaduseks veel valmis, arvavad paljud, osundades tulisele avalikule arutelule. Eesti pole veel ka valmis pagulaste vastuvõtmiseks, sest me pole suutnud veerandsajandiga vene keelt emakeelena kõnelejaidki oma ühiskonda lõimida, väidetakse kirglikult. Millal me siis lõpuks valmis oleme, ei taha keegi arvata…
1 minut
Surma eemaletõukav ligitõmbavus
Surm mõjutab paradoksaalsel kombel meie elu rohkem, kui arvata oskame.
Aasta pimedaimal ajal, enne veel kui jõulud saabuva talve hubaseks ja sõbralikuks muudavad, on sobiv aeg mõelda surma peale. Surma teema tekitab inimestes ühelt poolt õudu, teiselt poolt aga veidrat põnevust. Surm tundub nii lihtne ja loogiline, kui vaatleme…
11 minutit
Praeguste seaduste järgi pole arhitektide või nende pärijate loata võimalik vabalt kasutada isegi mitte fotot Brüsseli Atomiumist, mille musta värviga kaetud siluett on kujunenud panoraamivabaduse puudumise sümboliks.
Nro92 + Romaine / Wikimedia Commons
Loomevabaduse puudumine teeb meist kõigist kriminaalid
Autoriõigust on Sirbis käsitletud ohtralt ja üpris mitme nurga alt. See on ka loomulik: autoriõigused katavad kogu kultuuri ja teadust ning suurt osa majandusest, siin kohtuvad suured summad, vastandlikud huvid ning keerukad tehnilised nüansid. Siiski on seni kõrvale jäänud aspekt, mis puudutab nüüdsel kõige jagamise kultuuri ajastul peaaegu igaüht – panoraamivabadus1…
9 minutit
„Musta alpinisti“ tegevus jõuab Burjaatia külla, kus leidsid aset ka filmi aluseks olnud tõsielusündmused aastaid tagasi.
Kaader filmist
Reaalsuse ja müstika piirimail
Mängufilm „Must alpinist“ (Eesti, 2015, 90 min.) Režissöör ja stsenarist Urmas Eero Liiv, operaator Ants Martin Vahur, heliloojad Tiit Kikas ja Arian Levin. Osades Priit Pius, Liis Lass, Reimo Sagor, Hanna Martinson, Veiko Porkanen, Rait Õunapuu, Vadim Andrejev jt.
„Must alpinist“on Urmas Eero Liivi esimene täispikk mängufilm, mis on loodud režissööri…
„Must alpinist“on Urmas Eero Liivi esimene täispikk mängufilm, mis on loodud režissööri…
4 minutit
Hea loo aluseks piisab teinekord vaid ühest arhetüübist, kuid „Casablanca“ žanrilise eklektika alusel (seiklusfilm, patriootiline film, uudistesaade, põgenike odüsseia, spioonifilm) käivituvasse igihaljaste arhetüüpide intriigi haaratakse müütilist äratundmist lubavad Võlu-uks, Tõotatud Maa, Pikk Ootus, Barbarid, Mäng Elu ja Surmaga.
Kaader filmist.
Post-sõnastik XXVIII – kultusteos
Usundiloos käsitletakse kultust maagilise väega üleloomuliku olendi või reaalse objekti teenimise, kummardamise ja austamisena, mis võib olla üksikisiku või isikute rühma harjumus; see võib olla salajane või avalik.1 Kuid religioosse mõtteviisi taandudes nihkub kultuse paradigma järjest enam kunsti valdkonda ning leiab uued kiindumusobjektid eelkõige kirjandusest, kinost ja muusikast. Omalaadse renessansi…
8 minutit
Rein Oja manab Orgonina meie ette nii veenva petetu, et igast tema sõnast ja žestist on näha, millise kirega Tartuffe’i vajatakse.
Siim Vahur
Tartuffe’lus meis ja meie ümber
Valevagatsemise ühiskonda söövitav toime johtub sellest, et kattevarjuks kasutatakse väärtusi, millel on tõesti väärtust.
9 minutit
Andres Koort. Kuu. Segatehnika, lõuend, 2013.
Andres Koort
Sügis meis enestes
Kui lakkame arvestamast looduse rütmidega, on oht, et läheme ka ise rütmist välja: üritame õitseda siis, kui oleks aeg viljuda, või võrsuda seal, kus peaksime taanduma.
10 minutit
Kirjanduse oleviku ristlõige
Muljeid 2015. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest
Betti Alveri kirjandusauhinnaga pärjatakse Alveri testamendis avaldatud soovi kohaselt kahe hingedepäeva vahel aasta jooksul ilmunud parim debüütteos. Nii konkureeris selle aasta auhinnale ka 2014. aasta lõpul ilmunud tekste ja mõnigi selle aasta lõpu verivärske ilmuja lükkus järgmise aasta auhinnapretendendiks.
Veidi statistikat: žürii…
Veidi statistikat: žürii…
3 minutit
Betti Alver kontserdil Vanemuise teatris 1981. aastal. Pilt filmist „Üks pilk Betti Alverile“ (1989).
Betti Alveri ja Mart Lepiku laugjad read
Arbuja Betti Alver ei jätnud endast tekkida võivaid müüte ilma peale laokile, vaid püüdis neid oma käe järgi painutada. Mart Lepikult aga ootasin sama krehvtiseid rikka Veljesto-taustaga kirju kui sula ajal kirjutatud Karl Ristikivile, Bernard Kangrole ja Julius Mägistele.1 Kõik on hoopis laugjam, tasasem ja, mis salata, 261. kirja juurde…
10 minutit
Soome-ugri aed
Soomeugrilased harivad põldu ammustest aegadest. Etnograafid on täheldanud soome-ugri aedades läbisegi nii arengut modernsuse poole kui ka iidsete aegade järelkaja. Aiad on olulised kultuurilise ruumi ülesehitamisel ja mõtestamisel. Seda, et taimed kasvavad mõtterikkalt, eesmärgipäraselt ja funktsionaalselt, mõistavad ka soomeugrilased ise.
Vana aja aiad
Kohe, kui tärkas süstemaatiline akadeemiline huvi soomeugrilaste vastu, hakati…
Vana aja aiad
Kohe, kui tärkas süstemaatiline akadeemiline huvi soomeugrilaste vastu, hakati…
3 minutit
Eesti päritolu keemik Lauri Vaska (7. V 1925 – 15. XI 2015).
Tairo Lutter, Virumaa Teataja / Scanpix.
Lauri Vaska mälestuseks
Lauri Vaska isikus kaotas kujutelm materiaalse ja vaimse maailma vastasseisust igasuguse tähtsuse.
4 minutit
Aasta puitehitis 2015 on biokatlamaja Pühajärvel. Diskreetselt keskkonda sobituva efektse puitehitise utilitaarne funktsioon jääb efektse arhitektuurse lahenduse varju (OÜ Alver Arhitektid).
Alver Arhitektid
Puidu renessanss aasta puitehitise võistlusel
Auhinnad
Žürii: esimees Peeter Pere, arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees; liikmed: Sten Ader, arhitekt, SKAD arhitektid OÜ, aasta puitehitise peaauhinna võitja 2009. ja 2014. aastal; Epp Lankots, kunstiteadlane, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor; Targo Kalamees, ehitusinsener, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor ja õppetooli juhataja; Margus Sarmet, ehitusinsener, Riigi Kinnisvara teadus-…
Žürii: esimees Peeter Pere, arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees; liikmed: Sten Ader, arhitekt, SKAD arhitektid OÜ, aasta puitehitise peaauhinna võitja 2009. ja 2014. aastal; Epp Lankots, kunstiteadlane, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor; Targo Kalamees, ehitusinsener, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor ja õppetooli juhataja; Margus Sarmet, ehitusinsener, Riigi Kinnisvara teadus-…
6 minutit
Kiviräha muinasjutt ja Rannapi muusika haarasid laste jäägitu tähelepanu.
Erik Põldma
Aladin ja vana saabas
Eesti helilooming haarab lapsi
4 minutit
Viimane romantik
Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella“ kontsertettekanne 18. XI Estonia kontserdisaalis: solistid Kristiane Kaiser (Austria), Kristel Pärtna, Pavlo Balakin, Juuli Lill, Morten Frank Larsen (Taani), Roman Sadnik (Austria), Oliver Kuusik, Aare Saal, Mart Laur, Helen Lokuta, RO Estonia orkester, dirigent Vello Pähn.
Viimaseks romantikuks on tituleeritud Richard Straussi. Mees, kes teadaolevalt lõi…
Viimaseks romantikuks on tituleeritud Richard Straussi. Mees, kes teadaolevalt lõi…
5 minutit
Jalutuskäik galeriides – Noored ja vanad mässavad ruumiga
Jass Kaselaane näitus „Majakas“ Tallinna Linnagaleriis kuni 29. XI; Anna Mari Liivranna näitus „One Becomes Many, Many Become One“ ehk „Ühest saab palju, paljust saab üks“ EKA galeriis kuni 19. XII; Kaarel Eelma isikunäitus „Aiamaja laiendus“ Hobusepeas 5. – 23. XI; EKA I kursuse magistrantide näitus „Pind“ EKKMis 20. –…
6 minutit
Ajarännak koolilaulikutega
Näitus „Teele, teele, kurekesed … Muusikaõpetus Eesti koolides kuni 1940“ Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis 29. IX 2015 – 31. I 2016, koostanud Heidi Heinmaa ja Katre Riisalu.
Rikkaliku lugemisvara kõrval pakub rahvusraamatukogu pidevalt ka huvitavaid näitusi. Sel sügisel on neid olnud vaadata mõniteistkümmend: enim kunstnike isikunäitusi, kirjanike elu ja loomingut kajastavaid tagasivaateid, perioodikaillustratsioone aja peeglis jpm.…
Rikkaliku lugemisvara kõrval pakub rahvusraamatukogu pidevalt ka huvitavaid näitusi. Sel sügisel on neid olnud vaadata mõniteistkümmend: enim kunstnike isikunäitusi, kirjanike elu ja loomingut kajastavaid tagasivaateid, perioodikaillustratsioone aja peeglis jpm.…
4 minutit
50 aastat lavastusi ühes raamatus
Autori natuurist tulenevalt on Pille-Riin Purje raamat „Olla!“ naiselik: tundlik ja tundlev, poeetiline ja leebuv.
Kui avada see soliidses kujunduses kõvakaaneline raamat teadmisega, et tegemist on väljaandega kunagise Noorsooteatri ja nüüdse Tallinna Linnateatri 50. sünnipäevaks, võib algul ehk arvata, et hoitakse käes selle ühendteatri ajalugu. Nii see siiski pole. Raamat…
5 minutit
Eksootiline puuviljavalik
Barokkansambel Rare Fruits Council 21. XI Keila-Joa lossis.
Ehk nii, nagu pandud artikli pealkirjaks, võiks tõlkida barokkansambli nime Rare Fruits Council. Põhjuse neist kirjutada andis möödunud laupäeva eksklusiivne kontsert Keila lähedal asuvas Joa lossis (Schloss Fall), mida meie loomulikult tunneme Keila-Joa lossina. Ansambel koos argentiina päritolu soprani Maria Cristina Kiehriga esines…
Ehk nii, nagu pandud artikli pealkirjaks, võiks tõlkida barokkansambli nime Rare Fruits Council. Põhjuse neist kirjutada andis möödunud laupäeva eksklusiivne kontsert Keila lähedal asuvas Joa lossis (Schloss Fall), mida meie loomulikult tunneme Keila-Joa lossina. Ansambel koos argentiina päritolu soprani Maria Cristina Kiehriga esines…
2 minutit
Binokulaarne tantsu-performance Riia teadlaste majas 16. IV 1987.
Imants Žodžiks
Pannood, performance’id ja punk
Kunstide süntees Kumu sügiskonverentsil
7 minutit
Ajab õiget asja
Mängufilm „Spioonide sild“ („Bridge of Spies“, USA 2015, 141 min), režissöör Steven Spielberg, stsenaristid Matt Charman, Ethan Coen ja Joel Coen, helilooja Thomas Newman. Osades Tom Hanks, Mark Rylance, Alan Alda, Amy Ryan jt.
Eks see ütle midagi Spielbergi maine kohta, et ta võib teha nii vanamoelise filmi kui „Spioonide…
Eks see ütle midagi Spielbergi maine kohta, et ta võib teha nii vanamoelise filmi kui „Spioonide…
4 minutit
Joachim ja kooljakuu jats
Joachim jõuab jatsuklubi juurde ja tema jalad võbisevad. „Kas ma ikka lähen edasi?“ Väravast sisse töntsides marsivad tõelised muusikud vastu. Selge! Poiss on jõudnud nende provintsi, aga ta ei näe üldse nende moodi välja. Mõni daam võiks suisa küsida: „Noormees, kus teie triiksärk on?“ Karune poiss hiilib hirmjämedatest ustest sisse,…
4 minutit
Meie ei ole idioodid
Neljapäeval, 12. novembril 2015 kell 20–21 esmaeetris olnud Kuku raadio saates „Juku-Raadio“ võrdsustas professor David Vseviov kõik need, kes Iraanist (kohalikest giididest ajupestuna!) hästi räägivad ja kellele sealsed inimesed meeldivad, nendega, kes samaselt Põhja-Koreasse suhtuksid. Kaudselt samastas ta sellised inimesed nn kasulike idiootidega – lääne intellektuaalidega, kes Stalini ajal Nõukogude…
2 minutit
Detektiivitöö arhiivis
Pjotr Bagrov: „„Laenatud naene“ on vähemalt Eestiga koostöös valminud, võimalik, et ka puhtalt eesti film.“
Venemaa riikliku filmifondi vanemkuraator Pjotr Bagrov esindab arhiivitöötajate uut põlvkonda. Tahtsin temaga kohtuda, et saada teada, kuidas leiti nimekate eesti näitlejatega Eestis vändatud film „Laenatud naene“ (1913, autor teadmata). Leppisime kokku, et…
8 minutit
Eesti muusikud maailmas. November
1. XI Malta saarel toimunud 22. rahvusvahelise koorifestivali konkursil (festivalipäevad 29. X – 1. XI) võitis Grand prix Tallinna Poistekoori kontsertkoor Lydia Rahula juhatusel. Poistekoor võistles klassikalise poistesegakoorina 43-liikmelises koosseisus vaimuliku muusika kategoorias Lydia Rahula juhatusel (eesti muusikast kavas Urmas Sisaski „Kiitkem südamest Mariat“) ning poistekoori meeskoor ilmaliku muusika kategoorias…
11 minutit
Lohakas mugandus jutukas lavaruumis
„Veidras orkestris“ püütakse mõtestada Kalamaja hipsterikultuuri, aga eesmärk täidetakse vaid vormiliselt ja nii on hipsterlus laval pelk kosmeetiline face-lift.
Tallinna Linnateatri „Veider orkester“, autor Rodney Ackland, tõlkija Triin Tael, lavastaja Adrian Giurgea, kunstnik Reet Aus, valguskunstnik Reelika Palk, helilooja ja muusikaline kujundaja Jarek Kasar. Mängivad Elisabet…
4 minutit
Videoetüüd „Tugevate tee“ mõjub positiivse üldistava kuvandina, eriti poeetiline on öine stseen traktori katusel akordioni mängiva naistraktoristiga.
Fideelia-Signe Roots
Kas Elmine Otsman oli feminist?
Fideelia-Signe Rootsi näitus tõstatab uusi küsimusi naiste ja tehnika suhete ning soorollide kohta tänapäeval.
5 minutit
Kas tahame koguda tuntust humaansusega?
Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretär Michael Diedring: inimesed ei ole kastid, mille üle Euroopa hajutamine on logistikute pärusmaa.
Oktoobrikuus ületas Vahemere rohkem inimesi kui 2014. aasta jooksul kokku. Kokku lepitud 160 000 pagulasest on Kreekast ja Itaaliast teistesse Euroopa riikidesse ümber asustatud alla 200. Kas…
5 minutit
Linn, lumm, äng
„Linnalegendist“ folkloori otsida ei tasu. Tegu on näitekirjanikuna tunnustatud ja ka ajakirjanikuna praktiseerinud Piret Jaaksi esimese jutukoguga, mille mentaalset avarust ja temaatikat ühendab pealkirjale vastava rahvaluulevormiga küll mõistatuslikkus, tõepärasuse küsimus ja (mõne teise kõrval kahvatuvas) nimiloos ka võimalikud legendid ise, kuid see on vaid killuke nauditavast tervikust. Jaaks väljendab linnamiljöö…
4 minutit
Miks kaldume tragöödiate puhul poolt valima?
Pariislaste õudustele reageerisime kaastundega, aga Sharm el Sheikist koju lennanud venelaste hukkumise puhul asendus šokk millegi muuga.
Hiljutine verevalamine Pariisis tekitas ülitugeva vapustuse, mille kirjeldamiseks on raske leida sobivaid sõnu. Ootamatu tõdemus, et inimelu on habras ja pöördumatult lõplik, külvab paljudes õudu ning hirmu, viha ja raevu.
Ängistav meeleseisund pärast Pariisi…
Ängistav meeleseisund pärast Pariisi…
4 minutit
Süidis Andre Messager’ balletist „Kaks tuvi“ oli laval keelpillikvintett koos puhkpillide ja harfiga ja neist mõnigi sai end näidata suurepärase solistina.
Maarja Kasema
ERSO muusikute julge tiivasirutus
ERSO kammerkontsert „Kaks tuvi“ 20. XI Estonia kontserdisaalis, kõlasid lavamuusikaseaded ERSO keelpilli- ja puhkpilliansamblite esituses.
ERSO uus hooaeg on kirju nagu soovikontserdi kava. Aga publik seda armastab – saal on alati täis. Võimas orkestrimuusika ja suurvormid leiavad Eestis enamasti rohkem kuulajaid kui tagasihoidlikumad koosseisud. Küll tõi ERSO peaaegu täissaali ka kammerkontserdiks,…
ERSO uus hooaeg on kirju nagu soovikontserdi kava. Aga publik seda armastab – saal on alati täis. Võimas orkestrimuusika ja suurvormid leiavad Eestis enamasti rohkem kuulajaid kui tagasihoidlikumad koosseisud. Küll tõi ERSO peaaegu täissaali ka kammerkontserdiks,…
3 minutit
Mathura essee „Sügis meis enestes“
Miks kaldutakse inimsusvastaste tragöödiate puhul poolt valima?
Janek Kraavi post-sõnastik XXVIII: kultusteos
Tuul Sepa „Surma eemaletõukav ligitõmbavus“
Panoraamivabadus. Loomevabaduse puudumine teeb meist kõigist kriminaalid
