2015-37 (3557)

Süvenev süvenematus

Erakooliseaduse muutmise eelnõu

Viimase aja kärarikaste sündmuste taustal on esile kerkinud ebamugav tendents: väga suuri poliitilisi ja ühiskondlikke otsuseid langetatakse pindmiste muljete põhjal, andmeid põhjalikumalt analüüsimata ja olukordade olemusesse süvenemata. Sarnase lähenemise poolest paistab silma ka erakooliseaduse § 22.2 muutmise eelnõu,1 mis puudutab nii eraüldhariduskoole, Waldorfi koole kui ka…

Tagasi alguses

„Oligarhid, vennapojapoliitika ja endeemiline korruptsioon on endiselt osa paljude nende riikide igapäevast; ajakirjandusvabadus väheneb ning samal ajal on kasvav natsionalism ja populistlikud poliitilised liikumised süvendanud vastuseisu immigrantidele,“ nendib New York Times artiklis pealkirjaga „Idabloki vastuseis põgenikele näitab Euroopa kultuurilist ja poliitilist lõhet“ (12. IX).
Kas me tunneme selles…
Lähivaade tippteadusele Endel Lippmaa 85. sünniaastapäeva asjus
2005. a Chamonix’s tahke faasi TMR konverentsil (Alpine conference on solid-state NMR), kus peeti ka Alex Pinesi ja ETLi vastavalt 60. ja 75. sünnipäeva. Vasakult: Massachusettsi tehnoloogiaülikooli keemilise füüsika professor John Stewart Waugh (1929 – 2014), Endel Lippmaa ja Nobeli laureaat keemia alal (valkude TMR), Berkeley ülikooli ja Zürichi föderaalse tehnikakõrgkooli professor Kurt Wüthrich (sünd 1938).
Erakogu

Lähivaade tippteadusele Endel Lippmaa 85. sünniaastapäeva asjus

15. septembril täitunuks 85 erakordset aastat Endel Lippmaa elus. See sündmus annab suurepärase ettekäände filosofeerida teadlase ja teadusasutuse sümbioosi üle tippteaduslikus võtmes. Olgugi et üksikindiviidi teadvus on alati ajaliselt piiratud, sünnib selle aja jooksul märksa universaalsema iseloomuga teadmus, millest on tulevikku silmas pidades nii mõndagi õppida.…
Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias
Ametlikust põlustamisest hoolimata oli NLis hipi olla märksa lihtsam kui 1990ndatel.
Internet

Eesti paigake nõukogude praktikas ja lääne teoorias

24. kuni 31. juulini toimus Tallinna ülikooli juures värske ajaloodoktori Uku Lemberi juhtimisel suvekool „Hilissotsialism (1956–1985): unustatud aastad pärast stalinismi ja enne perestroika’t“. Hilissotsialismi (late socialism) all peetakse silmas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide ühiskonnakorra seisundit nimetatud ajavahemikul. Viimasel kümnel aastal on lääne akadeemilises ringkonnas hakatud küsima,…
Esimene maailmasõda kui unustatud sõda
Prantsuse sõjaväelaste hauad Douaumontʼis, kuhu on maetud 130 000 Esimeses maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri säilmed.
2 × Wikipedia

Esimene maailmasõda kui unustatud sõda

Pisut enam kui sajand tagasi alanud ning neli sündmusterohket aastat väldanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mida ei saa maailma ajaloo kulgu vaadates alahinnata. Sõja käigus langesid impeeriumid, kerkisid esile rahvusriigid ning toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses ja ühiskonnakorralduses. Esimese maailmasõjaga alanud rinde ja tagala piiride…
Sõnumeid unustatud sõjast
Esimese maailmasõja päevil Tartumaal.

Sõnumeid unustatud sõjast

Ilmasõja epistolaarse pärandi uurimine on aidanud kahtluse alla seada laialt levinud arusaama, nagu oleks eurooplasi haaranud sõjavaimustus.

Uus

Tallinna Filharmoonia avab homme uue hooaja kontserdiga „Ameerika serenaad“. Pealkirja avades viidatakse Ameerikale kui uue maailma ja uue alguse sümbolile. Tallinna Kammerorkestri kavas on Leonard Bernsteini „Serenaad“; Bernstein, üks esimesi Ameerikas sündinud ja õppinud dirigente, oli tegelikult Ukrainast välja rännanud juutide laps. Niisamuti oli teinegi autor,…

Täpse käega nihilist

„Rahvuslikust palvushommikusöögist“ jääb otseütlemise šoki asemel õhku vaikimine ja provokatiivne ärapöördumine.

Raul Rajangu näitus „National Prayer Breakfast“ ehk „Rahvuslik palvushommikusöök“ kuni 26. IX.
Täna kell 18 salvestatakse „Ööülikooli“ saadet „Kalev Rajangu „Bang’ em All! Nad on Prekaritaariast“.“ Sellele eelneb kuraatorituur näitusel.
Kui läheneda Vaala galeriile Tallinna lennujaama poolt,…
Flanööri pidupäev
Läti kunstnike Dita Lesiņa ja Guna Poga installatsioon „Ootamatu mänguväli“ („Unexpected Playground“).
Patrik Tamm

Flanööri pidupäev

Linnafestival „Uit“ 19. – 22. VIII Tartus
Festivalil „Uit“ eksperimenteeritakse ruumiga julgelt, vahetult, kontaktselt ja kompleksivabalt. Igal aastal tuuakse päevavalgele mõni põnev unustatud paik ja pannakse see kas või hetkeks elama. Festivalil saadud ruumielamused on küll…
Kommentaar: TABi visioonivõistluse võitjad
Ergutuspreemia – „Magnet“, Tõnu Laigu, Ljudmilla Georgijeva ja Nele Sverns.

Kommentaar: TABi visioonivõistluse võitjad

Suuremat osa TABi visioonivõistluse lahendusi vaadates tundub, et tegemist on lihtsalt hea avaliku ruumiga, ilma et oleks mõtet rääkida isejuhtivast autost. Siinkohal on põhjust küsida, mida pärjatud tööde autorid ise oma visiooni juures välja toovad,…

Kas Värske Rõhu põlvkond on olemas?

Noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk tähistab septembris 10. sünnipäeva.

Olen palju mõelnud selle üle, kuidas mingit muutust kirjeldada. Nii kerglaselt, ülekäe, on öeldud, et ega pääle 1988. kuni 1991. aastani tegutsenud Hirohalli rühmitust mingit revolutsiooni pole olnud. Aga kas Hirohall oli revolutsioon? „Ohverdet konn“ oli kunagi ilmund ……
Kangelased annavad teed meelelahutajatele
August Englas ja Peeter Simm.
Pressifoto

Kangelased annavad teed meelelahutajatele

Dokumentaalfilm „Englas. Vana soldat“ (Eesti 2015, 57 min), režissöör-stsenarist Peeter Simm. Linastub kinos Artis.
Sattusin paar aastat tagasi Eesti olümpiakomitee üritusele, kus pidin koos väiksema seltskonnaga tutvustama pressile PÖFFil tollal linastuvat spordifilmide programmi. Programm koosnes muidugi mõista välimaistest filmidest,…

Laureaat Endel Lippmaa esinemine Eesti Vabariigi 82. aastapäeval

Austatud peaminister, austatud akadeemia president, me kõik, kes me siin oleme!
Ma tahan öelda paar tänusõna kõigi meie nimel, kes me oleme praegu esile tõstetud niisugusel auväärsel viisil.
Et näidata, miks on teadmised meile nii tähtsad, tooksin paralleeli majandusega. Me…

Kärt Jänes-Kapp 9. I 1960 – 10. IX 2015

10. septembril lahkus meie seast toimetaja ja teadusajakirjanik Kärt Jänes-Kapp. Ta töötas pikki aastaid ajakirja Horisont humanitaariatoimetaja, peatoimetaja ja tegevtoimetajana ning raamatu- ja õpikutoimetajana kirjastuses Koolibri. Kärt oli ka Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatuse liige.
Kärt Jänes-Kapp lõpetas Tartu ülikooli…
Filmid nagu puumajad
Vladimir Golovnitski „Teesklejate“ võtteplatsil.
Siiri Lauri

Filmid nagu puumajad

Vladimir Golovnitski: „Heli tuleb filmist otsekui arheoloogina välja kaevata: algul buldooseri, siis labida ja lõpuks pintslikesega. “

Mänguvõetud Tartu

Tartu ülikool on teadagi Tartu linnaehituslik ikoon, mille kaudu linn end identifitseerib, presenteerib ja millega end mõningatel juhtudel ka välja vabandab. Klassika paine on seega Tartule omane ja linn ise „Odysseia“ etendamiseks orgaaniliselt sobiv koht. Hiilin kõrvale eepose…
Tagasivaade
ETL ja HL Chamonix’s Aiguille du Midi vaateplatvormil (3842 m) Mont Blanci tipu taustal.
Erakogu

Tagasivaade

Kahtlemata oli ETLi elu suurim armastus teadus – sellele kuulus jäägitu austus ja pühendumus. Teadus oli sama püha kui isamaaarmastus. Perekond oli muidugi samuti väga tähtis enese täieliku teostamise osa, eluks vajaliku infra­struktuuri osa, ja kui soovite teaduslikumalt,…
Interpreetide ootel
Juhan Randvere on aval ja lahtine muusikuisiksus, kes haarab kuulajad kergesti oma maailma.
Erakogu

Interpreetide ootel

Eesti interpreetide liidu hooaja avakontsert 9. IX Mustpeade majas, esines pianist Johan Randvere.
September eelseisva uue kontserdihooajaga kutsub minus alati esile suure ootusärevuse. Sel aastal veel eriti, põhjuseks suvel põhjalikult jälgitud Tšaikovski-nimeline konkurss, kus sai kuulata nii palju põnevaid…

Meditatsioon Tormiseta

„Meditatsioon Tormisega“, Veljo Tormise koorimuusika, lavastajad Eva Klemets ja Anne Türnpu, kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Airi Eras, Rein Arjukese ja Ahto Vaheri videomontaaž. Esitasid noorte segakoor Vox Populi, Liina Jaska, dirigent Janne Fridolin 10. IX NO99 kammersaalis.
Hea muusika…
Armunud Eisenstein
„Eisenstein Guanajuatos“ tundub lisavat hoogu viimasel ajal Greenawayle tehtud kriitikale, et vorm on tema filmides sisu üle liigselt võimust võtnud.
Kaader filmist

Armunud Eisenstein

Mängufilm „Eisenstein Guanajuatos“ („Eisenstein in Guanajuato“, Holland-Mehhiko-Soome-Belgia-Prantsusmaa 2015, 105 min), režissöör-stsenarist Peter Greenaway, operaator Reinier van Brummelen. Osades Elmer Bäck, Luis Alberti jt. Linastub kinodes Artis ja Coca-Cola Plaza.
Eksperimentaalsuse ja eklektilisuse poolest tuntud Peter Greenaway pole katsetanud…

Kolm küsimust Eesti jazziliidu kommunikatsioonijuhile

Kuidas tähistatakse oktoobris Eesti jazzi 90. sünnipäeva?
Merli Antsmaa: Aastatega on jazziliidu tegevusest indu saanud mitmed jazziklubid üle Eesti. Toome need oktoobri jooksul fookusesse. Soovime, et Eesti jazz, eriti praegu aktiivsed muusikud, oleksid oktoobris pildil ja helis. Suurt galakontserti…

Naiskunstnikud mehelikkuse koodi murdjatena

Õed Meid tõid juba I maailmasõja ajal sõjatemaatikasse värskeid tuuli.

Eesti kunstiruumis ei ole just palju neid perekondi, kust oleks tulnud I maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti vabadussõja ajal meie kultuuri kolm kunstnikku, rääkimata siis naiskunstnikest. Tegemist on viimastel aastatel mitmeti esil olnud õdede Meidega (end Mey):…
Keha kui kriitiline mass
Vaba Lava selle hooaja kuraatoriprogrammi avalavastusena esietendub homme Doris Uhlichi „alastusest enam“.
Andrea Salzmann

Keha kui kriitiline mass

Austria koreograaf Doris Uhlich: „Ideaalne on keha, mis ei vasta ühelegi ideaalile ja suudab elu mitmekülgselt nautida.“

Etenduskunstiks avardunud augustitants
Tao tantsuteatri „4 & 5“ on etalon, kuidas anda edasi oma maisest tähendusest irrutatud kunstnikumõtlemist.
Fan Xi

Etenduskunstiks avardunud augustitants

Festivali „SAAL biennaal“ üks keskseid liine oli tähendusest irrutatud liikumine laval.

Ajastu vabastavad kriksadullid

Ei maksa luua pettekujutlust, et nüüd on 1960. aasta rühmitisega seoses kõik oluline öeldud ja nende pärand ammendatud.

Kunstiühingu Pallas näitus „Karlova kriksadull. 1957–1966. Ülo ja tüdrukud” Tartu Kunstimajas kuni 20. IX. Kunstnikud Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Helju Sarnet Zauram, Ülo Sooster ja Lüüdia Vallimäe-Mark.…

Unustamatu Endel Lippmaa

15. septembril oleks akadeemik Endel Lippmaa saanud 85aastaseks, kuid ta pikk ja viljakas elutee lõppes 30. juulil. Tema elutööd on piisavalt meenutatud ja kindlasti tehakse seda ka tulevikus. Piirdun…
Klassikaline psühhoanalüütiline amor fati
„Odysseia“ pidulauast teatritäie inimestega tellitud busside peale minek on kõike muud kui rutiinne.
Gabriela Liivamägi

Klassikaline psühhoanalüütiline amor fati

Lavastaja Põllu on mitme-, et mitte öelda kahepalgeline ja filosofeerib kohati nagu Toomas Hendrik Ilves, teine great womenizer riigis Edgar Savisaare järel.

Tallinna epitsenter
Ergutuspreemia – „Magnet“, Tõnu Laigu, Ljudmilla Georgijeva ja Nele Sverns.

Tallinna epitsenter

Tallinna arhitektuuribiennaali visioonivõistlus „Tallinna epitsenter“
I preemia – „Enhanced Urban Movement“, Clement Lobbens, Frederique Barchelard
II preemia – „Limbo“, Anni Müüripeal, Sander Paling, Märten Peterson
III preemia – „.Dot Flow“, Kasparas Žiliukas,…

Kolme mehe triokunst

Kristjan Randalu jazztrio debüütkontsert 8. IX Tallinna jazziklubis Philly Joe’s.
Jazzpianist Kristjan Randalu trio, kuhu kuuluvad ka bassist Mats Eilertsen Norrast ja trummar Markku Ounaskari Soomest, läbis eelmisel nädalal 6.…

Vastulause

Ehkki Greta Koppeli arvustuses „Kunst(iturg) valitseb?“ (Sirp, 31. VII 2015), mis käsitleb Tallinna raekojas avatud näitust „Kunst valitseb“, jagub näitusele ka kiitust, leidub selles siiski mitmeid faktivigu ja ebakohaseid…
Veenev ja liigagi päevakohane „Joonase lähetamine“
Käsikirjad kahjuks siiski põlevad – ja kuidas veel!
BBC News / Wikipedia

Veenev ja liigagi päevakohane „Joonase lähetamine“

Rudolf Tobiase oratoorium „Joonase lähetamine“ 13. IX Estonia kontserdisaalis. Esitasid Susanne Bernhard (sopran), Annely Peebo (metsosopran), Dominik Wortig (tenor), Ain Anger (bass, Joonas), Johann Tilli (bass), segakoor Latvija, kammerkoor…

Erakordne teadlane

Endel Lippmaa oli erakordne teadlane, kel oli oskust ja taipu oma võimeid rakendada igas ettevõtmises. Tema põhiliseks lähtekohaks uurimistöös oli teha midagi uut. Endli kolleegid on jutustanud, et isegi…
Sirp