2015-36 (3556)
Igal pool on Aafrika
Tartu ülikooli avaaktusel pidas üliõpilasesinduse esimees Martin Noorkõiv kõne, mis puudutas paljusid. Pagulasteemalist debatti kommenteerides sedastas ta, et lõhestunud Eesti suurim väljakutse on oma ideelt väga lihtne: üksteisega rääkida.
Rääkida tahetakse, oi, kuidas tahetakse. Selle soovi ühe väljendusvahendina on pagulasteemalisse debatti lisandunud uus meedium: autod. Eesti teedel sõidab praegu teadaolevalt üle…
Rääkida tahetakse, oi, kuidas tahetakse. Selle soovi ühe väljendusvahendina on pagulasteemalisse debatti lisandunud uus meedium: autod. Eesti teedel sõidab praegu teadaolevalt üle…
1 minut
Maša Gessen: „Viimase asjana on keelustatud puhastusvahendeid, pesupulbreid, nõudepesuvahendeid, asju, millega inimesed on harjunud.“
Lars Lindquist / DN / Scanpix
Nõukogude aja ideoloogiat ei hävitatud päriselt
Maša Gessen*: „Inimese elu muutmine ennustamatuks ja tema desorienteerimine on just see, mida Venemaa teeb.“
10 minutit
Christian Frei
Wikipedia
Helide kaudu vaikuse poole
Christian Frei: „Autentsus on filminduses tähtsaim.“
5 minutit
Tubina ühingu esimees Vardo Rumessen (1942–2015) Eduard Tubina kuju juures 5. märtsil 2013 Tartus.
Margus Ansu / PM / Scanpix Baltics
Klassikalise muusika inversioon
Käesolev aasta kannab muusika-aasta nime ning sellega seoses oleks ajakohane arutada meie muusikaelu probleemide üle, mis vajaksid senisest suuremat riigi tähelepanu.
Mida kujutab endast muusika? Kas see on eelkõige meelelahutus ja ajaviide või kannab see endas laiemat eesmärki kui pelgalt auditooriumi lõbustamine? Riigi „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“ on öeldud, et „riik peab…
Mida kujutab endast muusika? Kas see on eelkõige meelelahutus ja ajaviide või kannab see endas laiemat eesmärki kui pelgalt auditooriumi lõbustamine? Riigi „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“ on öeldud, et „riik peab…
4 minutit
Muusika ei ole filmis välja tõstetud kui mingi eriline tegevus väljaspool elu muid tahke – jumaliku armastuse jõud hoolitseb selle kõige eest.
Kõnelused kolme punktiga lõpus
Dokumentaalfilm „Arvo Pärt. Isegi kui ma kõik kaotan“ (Minor Film, 2015, 90 min), stsenarist, režissöör ja operaator Dorian Supin, kunstnik Sirje Tooma, helirežissöör Mart Kessel-Otsa, montaaž Kadri Kanter, produtsent Reet Sokmann. Esilinastus 25. VIII kinos Sõprus.
Kui olin filmi ära vaadanud, küsisin endalt korraks, kas ja kuidas õieti olen viimastel aastatel…
Kui olin filmi ära vaadanud, küsisin endalt korraks, kas ja kuidas õieti olen viimastel aastatel…
4 minutit
„Kadunud Ingeri mälestuseks“ – mälestustahvel Skuoritsa Rahkola küla kalmistul 2013. aasta sügisel.
Taisto Raudalainen
Kas ebafolklorism või argipoeesia?
NSVLis aastakümneid kehtinud sisepoliitiliste salamääruste abil ingerisoomlaste surnuksvaikimine ja selle stigmaga kaasnenud varielu lämmatas rahva eneseusu.
12 minutit
Muusikalised „Mandariinid“
Arvo Pärdi ja Gija Kantšeli muusika Berliinis
22. VIII Berliini kontserdimajas: Uus Gruusia Filharmooniaorkester, dirigendid Nikoloz Ratšveli ja Andres Mustonen, solistid Dudana Mazmanišvili (klaver), Giorgi Zagareli (vioola), Andres Mustonen (viiul). Kaasa tegi Berliini saatkonnatöötajate koor (koormeister Barbara Leifer).
Sel aastal on olnud juba kaks väärikat kontserti Arvo Pärdi muusikaga…
Sel aastal on olnud juba kaks väärikat kontserti Arvo Pärdi muusikaga…
2 minutit
Vilniuse kaudu maailma
Diana Stomienė: „Arvan, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid olla „ArtVilniusel“ peamised partnerid, see annaks häid tulemusi.“
Juuni lõpus korraldati Vilniuses juba kuuendat korda nüüdiskunsti mess. Tänavu võttis sellest osa 55 nüüdiskunsti galeriid viieteistkümnest riigist, külastajaid oli 18 500 ning kokku müüdi üle saja teose 200 000 euro eest.…
5 minutit
Peeter Tambu.
Ago Gaškov
Mees, kes kujundas piirilinna nägu
Peeter Tambu: „Narva on üks neist linnadest, mida on võimalik samaaegselt nii armastada kui ka vihata.“
Ago Gaškov
Narva peaarhitekt Peeter Tambu kujundas piirilinna nägu peaaegu seitse aastat. Nüüd läheb ta sisekaitseakadeemia rektori nõunikuks.
Kui lihtne on Narva nägu kujundada?
Peeter Tambu: Peaarhitektid ja linnaarhitektid vähemalt püüavad linna nägu kujundada. Kui palju see õnnestub?…
Ago Gaškov
Narva peaarhitekt Peeter Tambu kujundas piirilinna nägu peaaegu seitse aastat. Nüüd läheb ta sisekaitseakadeemia rektori nõunikuks.
Kui lihtne on Narva nägu kujundada?
Peeter Tambu: Peaarhitektid ja linnaarhitektid vähemalt püüavad linna nägu kujundada. Kui palju see õnnestub?…
8 minutit
Säilituseksemplari seadus tulekul
Uus seaduseelnõu viib meid infoühiskonda, aga teel on mõned karid: läbi on mõtlemata digipööre, see kuidas liiguvad raamatud, Tallinna vs. Tartu küsimus ja kes maksab.
Sellise nimetuse seadust veel pole, on eelnõu, on sundeksemplari seadus. Liberaalses ühiskonnas ei tohiks olla sundi, seepärast siis…
7 minutit
Töö tellija materjalist
kui ühised rõõmsad võlad
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad võlad
neid meri ei saa meilt pesta
Paul-Eerik Rummo, „Me hoiame nõnda ühte“
2014. aasta detsembris, kuu aega pärast Reformierakonna 20. sünnipäeva, ilmus Kalle Muuli sulest raamat meie Reformierakonnast, mida teose tagakaanel reklaamitakse kui mõttelist järge autori juba ilmunud lähiajaloo raamatutele „Isamaa tagatuba.…
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad võlad
neid meri ei saa meilt pesta
Paul-Eerik Rummo, „Me hoiame nõnda ühte“
2014. aasta detsembris, kuu aega pärast Reformierakonna 20. sünnipäeva, ilmus Kalle Muuli sulest raamat meie Reformierakonnast, mida teose tagakaanel reklaamitakse kui mõttelist järge autori juba ilmunud lähiajaloo raamatutele „Isamaa tagatuba.…
6 minutit
Väljaspool vaikust
Arvo Pärt: „Kõige tundelisem muusikainstrument on inimese hing.“
Peter C. Bouteneff. Arvo Pärt. Out of Silence. Raamatu on kujundanud Amber Schley Iragui, kaanel Satsuki Shibuya „Taassünd“ („Rebirth“). St. Vladimir’s Seminary Press, Yonkers, New York 2015, 232 lk.
Aprillis ilmus taas mahukas uurimus helilooja Arvo Pärdi muusikast, sedapuhku püha Vladimiri…
Aprillis ilmus taas mahukas uurimus helilooja Arvo Pärdi muusikast, sedapuhku püha Vladimiri…
5 minutit
Marina Davõdova: „Nii või teisiti ei ole kunstnikule kõik lubatud. Olemas on kriminaalkoodeks.“
Pressifoto
Nüüdisaja vastu ühinenud Venemaa
Teatrikriitik Marina Davõdova: „Terve ühiskond on selline, kus mäletatakse minevikku, elatakse tänapäevas ja mõeldakse tulevikule. Vene ühiskond mäletab minevikku, elab minevikus ja mõtleb minevikust.“
10 minutit
Kollane uks on Temnikova ja Kasela galerii tunnusmärk ükskõik, kas see asub siis Müürivahe või Lastekodu tänavas.
Internet
Viis aastat kunsti eest
Olga Temnikova: „Suurim õnnestumine on meie inimesed.“
3 minutit
Hain Toss 27. V 1939 – 30. VIII 2015
Lahkunud on arhitekt Hain Toss. Pärast Viljandi II keskkooli lõpetamist 1957. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehituse erialale, kust suundus kahe aasta pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) arhitektuuriteaduskonna 2. kursusele. Arhitektidiplomiga Toss suunati 1964. aastal Kohtla-Järve linna ehituse ja arhitektuuri osakonda, kus ta 1966. aastast teenis…
2 minutit
Tagasi hariduse juurde!
Martin Oja: „Teadmisi tuleb säilitada nagu liike ökosüsteemis. Me ei pruugi hetkel aimata, millal kedagi või midagi vaja läheb.“
„Sõnumeid sisikonnast“ on mitmekülgne jutukogu, mille stiilitelje ühes otsas paikneb unelev maagiline realism, teises aga terav ühiskondlik satiir. Sotsiaalkriitilise hoiakuga ilukirjandust lugedes taban end aga alati võib-olla…
5 minutit
Jüri Kolk
Pille-Riin Larm
Mitme palgega jutukogumikke
Jüri Kolk, Suur võidujooks. Toimetanud Mari Tuuling. Kujundanud Vivika Kalt. Tuum, 2015. 192 lk.
Martin Oja, Sõnumeid sisikonnast. Jutte 2005–2015. Illustreerinud ds. Maailmamustrid, 2015. 154 lk.
Lühiproosa oma eri vormides paistab olevat paslik kirjandusžanr moodsale inimesele. Sellisele, kel mitu talitust korraga käsil ning kel pole õieti aega süveneda ei lugemisse ega kirjutamisse,…
Martin Oja, Sõnumeid sisikonnast. Jutte 2005–2015. Illustreerinud ds. Maailmamustrid, 2015. 154 lk.
Lühiproosa oma eri vormides paistab olevat paslik kirjandusžanr moodsale inimesele. Sellisele, kel mitu talitust korraga käsil ning kel pole õieti aega süveneda ei lugemisse ega kirjutamisse,…
4 minutit
Kui kaua kestab ajutine?
Kalaranna ümbruse lugu esindab huvitavat vastuolu.
Tühimikke ja lünkasid leidub kõigis linnades, olgu need tekkinud kokkutõmbumise, loodusõnnetuste, poliitiliste konfliktide või lihtsalt viletsate arendusotsuste tagajärjel. Linna idee on tihedus, nii ruumilises kui ka teenuste, tegevuse ja võimaluste mõttes. Sellest tulenevalt leiavad tühimikud varem või hiljem (uue) funktsiooni, ent senikaua, kuni ruum…
4 minutit
Frihamnen Göteborgis.
Kadri Koppel
Kus? Miks? Kuidas?
Uus linnaruum olgu innovaatiline ja ühendav ning mitte ainult linna, vaid terve regiooni mõttes.
4 minutit
Reipalt defileeriv Euroopa
Markiewicz aimas pagulasprobleemi eskaleerumist juba Veneetsia biennaalile kandideerides.
Filip Markiewiczi näitus „Luksemburgi paradiis“ Veneetsia biennaali Luksemburgi paviljonis kuni 22. XI, kuraator Paul Ardenne.
Eestis elades jääb kergesti mulje, et meist väiksemat ja ohustatumat rahvast maailmas polegi. Luksemburgi paviljon Veneetsia biennaalil toob maa peale tagasi ning annab uued mõõtmed ka rahvuslikule lööklausele…
Eestis elades jääb kergesti mulje, et meist väiksemat ja ohustatumat rahvast maailmas polegi. Luksemburgi paviljon Veneetsia biennaalil toob maa peale tagasi ning annab uued mõõtmed ka rahvuslikule lööklausele…
3 minutit
Väärtused ja prioriteedid
Mõtteid Eduard Tubina 110. sünniaastal
18. juunil möödus 110 aastat Eduard Tubina sünnist. Tubina juubeliaastal võib tema teoseid kuulda tavapärasest veidi enam, eelkõige tänu Neeme Järvile, kes võtsid ette esitada Tubina loomingut kolmel kontserdil. 6. märtsil tulid Estonia kontserdisaalis ettekandele „Eesti rahvatantsud“ (1929), „Süit eesti tantsudest“ (1938) ja „Süit…
4 minutit
Sõna on kunstnikul
Poola päritolu Filip Markiewicz (1980) alustas oma kunstnikukarjääri 2000ndate algul Luksemburgis, tema töid on väljas olnud Leipzigis, Berliinis, Pariisis, Brüsselis. Prantsuse kriitik ja museoloog Paul Ardenne oli nõus tema projekti kureerima, sest selles on poliitiline sõnum ühendatud mitmekihilise visuaalsusega.
Nüüdseks on pagulasteema vallutanud kogu Euroopa. Biennaali avamisnädalal, rääkimata siis Filip Markiewiczi…
Nüüdseks on pagulasteema vallutanud kogu Euroopa. Biennaali avamisnädalal, rääkimata siis Filip Markiewiczi…
2 minutit
Õnnelikud üheksakümnendad
Krista Roosi: „1990ndad oli suur muudatuste aeg, nii sai oma ideid rakendada, ilma et keegi oleks ülaltpoolt sekkunud.“
Kuni 19. IX on Nooruse galeriis väljapanek Tartu kõrgema kunstikooli esimesest viieteistkümnest aastast. Tartu kunstikool ehk keskastme ametikool on Tartus tegutsenud 1950. aastast peale, kui kunstikõrgharidus Tallinna viidi, 1960. aastast Tartu kunstikooli…
5 minutit
Põnev pilk Tallinna tööstusajaloo lähiajalukku
Kas Rootsi pankade Eesti filiaalide töötajad tunnevad süümepiinu, kui kaasmaalaste käest teenitud kasum suures osas panga emamaale kanditakse?
Viimasel ajal on ilmunud palju kutseliste kirjapanijate koostatud ajakirjanike ja poliitikute, kõrgus- ja kaugushüppajate, telediktorite ja lauljate, näitlejate ja etlejate elulooraamatuid. Sekka mõni praeguse tipp-poliitiku tegulugu. Teame peaaegu iga…
3 minutit
Raminagrobis mäletab VII — Hüved
Istun nüüd kiisuga siin laua taga ja mälestused muudkui voorivad ja voorivad mööda. Igasugused situatsioonid, sündmused, inimesed. Ja äkki ilmuvad välja – hüved. Issand jumal, igasugust on juba kirjutatud, ent hüvedest, mitte üht sõna! Aga vene aeg oli ju hüvede aeg, on, mida mäletada. See oli aeg, mil loomulikest tarvetest…
3 minutit
Kõige õnnelikuma publikuga festival
XI Tallinna kammermuusika festival 21. – 30. VIII Tallinna saalides ja kirikutes.
Mida kujutab endast lavanärv, on kogenud vahest igaüks, kes kordki elus higistavi käsi publiku ees seisnud. Soorituspainet süvitsi tundvad spordipsühholoogid räägivad, et külmad märjad käed on kõigest üks sümptom terves hädade kompleksis, mis on põhjustatud inimese ellujäämisinstinktist, hirmust tundmatu olukorra ees. Tõusnud…
Mida kujutab endast lavanärv, on kogenud vahest igaüks, kes kordki elus higistavi käsi publiku ees seisnud. Soorituspainet süvitsi tundvad spordipsühholoogid räägivad, et külmad märjad käed on kõigest üks sümptom terves hädade kompleksis, mis on põhjustatud inimese ellujäämisinstinktist, hirmust tundmatu olukorra ees. Tõusnud…
4 minutit
Neli trumbita, rekontraga
„Palju õnne argipäevaks!“ armastusnelinurga kõik värvid ja varjundid tulevad esile puhtas ja neutraalses valguses, vähimagi staariteatri mõjutuseta.
Polygonteatri „Palju õnne argipäevaks!“, autor Jaan Tätte, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi, muusikaline kujundaja Andrus Rannaääre, valguskujundajad Triin Hook ja Aleksander Erstu. Mängivad Karin Rask, Maarius Pärn,…
3 minutit
Kas Eesti Ülikool lahendab kõik probleemid?
Oki raport teaduse ja kõrghariduse tulevikust
On igati tervitatav, et teaduse ja kõrghariduse arutellu on tulnud väline vaade. See ametlik ettekanne peaks ärgitama ka teisi, teaduses või kõrghariduses mittetöötavaid inimesi avaldama arvamust nende valdkondade arengu ja visioonide kohta ning teadlasi, poliitikuid ja ametnikke neile vastama.
Kuna tegemist on äärmiselt kompleksse…
Kuna tegemist on äärmiselt kompleksse…
9 minutit
Venemaa MTÜde ekspert: varsti hakatakse inimesi ebasoovitavaks kuulutama
Kodanikualgatus sureb Venemaal tasapisi välja, sest peale võimude piirava tegevuse ei usu enam paljud, et riigis on võimalik midagi muuta, ütleb aastaid Venemaal kodanikuühiskonna teemadel kirjutanud ajakirjanik Maria Eismont. Eismont kirjeldab riigist sõltumatute MTÜde praegust olukorda.
Venemaa võimud on juba pikemat aega avaldanud tugevat survet sõltumatutele MTÜdele. Tänavu suvel avaldati nimekiri…
Venemaa võimud on juba pikemat aega avaldanud tugevat survet sõltumatutele MTÜdele. Tänavu suvel avaldati nimekiri…
4 minutit
Teist aastat anti välja kolleegipreemia Doki Kild, mille sel aastal sai Marko Raat oma filmi „Fast Eddy vanad uudised“ eest.
Kaader filmist
Eesti dokumentalistikas käsitletakse liiga turvalisi teemasid
Eesti dokumentalistide gildi III suvekool 26. – 28. VIII Anija mõisas.
Kõigepealt võiks küsida, et kellele peaks dokumentalistika olukord Eestis peale filmitegijate endi üldse korda minema. Esiteks näen sihtrühmana filmi- ja kultuuriteoreetikuid, aga ka teistes tõsielumeediumides töötavaid isikuid nagu fotograafid, ajakirjanikud, kirjanikud, filosoofid, ajaloolased ning sotsiaal- ja loodusteadlased. Teiseks võiks dokumentalistika…
Kõigepealt võiks küsida, et kellele peaks dokumentalistika olukord Eestis peale filmitegijate endi üldse korda minema. Esiteks näen sihtrühmana filmi- ja kultuuriteoreetikuid, aga ka teistes tõsielumeediumides töötavaid isikuid nagu fotograafid, ajakirjanikud, kirjanikud, filosoofid, ajaloolased ning sotsiaal- ja loodusteadlased. Teiseks võiks dokumentalistika…
4 minutit
Karmist traditsionalistist õde Aloysiusele (Anne Veesaar) annab ajendi koguduse armastatud preestrit Flynni rünnata noore ja naiivsevõitu, kuid muidu parimate kavatsustega õe Jamesi (Ursula Ratasepp) poolkogemata poetatud kahtlus.
Jan Lepamaa
Hajutatud kahtlused Katariina kirikus
John Patrick Shanley kasutab oma „Kahtluses“ kirikuelust võetud motiive pigem inimsuhete süvavaatluse ainesena, tegemata sealjuures kohtuotsust ega võtmata teoloogilist seisukohta.
5 minutit
Seitsmekümnendate unarteoseid
Sarja „Eesti Heliloojate Liit 90“ VI kontsert 3. IX Tallinnas Mustpeade majas. Toomas Vavilov (klarnet), Age Juurikas (klaver), Aare Tammesalu (tšello) ja Leonora Palu (flööt) esitasid Hillar Kareva Klarnetisonaadi nr 2 op. 17, Helmut Rosenvaldi „7 prelüüdi klaverile“, Eino Tambergi „Prelüüdi ja metamorfoosi“ op. 38, Arvo Pärdi „Peegli peeglis“ klaverile…
3 minutit
Pilgutuse puudutus
Diana Tamane näitus „Puudutuse tüpoloogia“ Tartu Kunstimajas kuni 20. IX.
Sõnadel „puutumine“ ja „puudumine“ on etümoloogiasõnaraamatu järgi ühine tüvi. Ma ei tea, kas Diana Tamane oma näitusele pealkirja valides seda endale teadvustas, kuid mind ahvatleb see hämmastav ühtelangevus edasi mõtlema, „puudutuse“ mõiste tähendusvälja pseudosemantiliselt laiendama. Mida teeb verbile „puuduma/puutuma“ lisatud ta-liide?…
Sõnadel „puutumine“ ja „puudumine“ on etümoloogiasõnaraamatu järgi ühine tüvi. Ma ei tea, kas Diana Tamane oma näitusele pealkirja valides seda endale teadvustas, kuid mind ahvatleb see hämmastav ühtelangevus edasi mõtlema, „puudutuse“ mõiste tähendusvälja pseudosemantiliselt laiendama. Mida teeb verbile „puuduma/puutuma“ lisatud ta-liide?…
3 minutit
Taisto Raudalaineni essee „Kas ebafolklorism või argipoeesia?“ ingerisoomlastest
Intervjuu kodanikuühiskonna aktivisti Maria Eismontiga
Vardo Rumesseni „Klassikalise muusika inversioon“
Kas Eesti Ülikool lahendab kõik probleemid?
Dokumentaalfilm „Arvo Pärt. Isegi kui ma kõik kaotan“
Jüri Kolgi „Suur võidujooks“ ja Martin Oja „Sõnumeid sisikonnast“
