2015-28 (3548)
Kreeka riiki ähvardab uuskoloniseerimine
Kreeka võlaprobleemide käsitlusi meie ajakirjanduses on olnud ühelt poolt nukker, aga ka üsna igav lugeda – tihti domineerib ühekülgselt hukkamõistev ja ärapanev stiil. Mõningad lood sobiksid oma tonaalsuselt lausa Saksamaa natside kurikuulsa häälekandja Der Völkischer Beobachter veergudele: kirjutatakse näiteks, et Kreekas marsivad „tattipritsivad kommunistid“, tänavatel on võimu haaranud ja külvavad rahulikes…
6 minutit
Kiwa. High on Nothing. ASCII Reality. Wiiralt. Printeri väljatrükk, 2008.
Eesti Kunstimuuseum.
Kaasaloovalt kaasaloovast kriitikast: Pilv Steineri kaudu
Kriitikast mõtlemise buumist õhkub lokaalset iha kriitika kohta käiva süstemaatilise teadmise väljatöötamise ja arendamise järele.
12 minutit
Mis värvi on armastus?
Meediakunstnikud kritiseerivad oma loominguga traditsioonilisi, normatiivseid arusaamu soorollidest.
Näitus „Piiripealne armastus“ („Love at the Edge“) Poolas Białystokis Arsenałi galeriis kuni 16. VIII. Kuraatorid Denise Carvalho ja Monika Szewczyk, kunstnikud Anna Baumgart (Poola), Milena Dopitová (Tšehhi), Ira Eduardovna (Usbekistan), Alla Georgieva (Bulgaaria), Izabella Gustowska (Poola), Kristina Inčiūraitė (Leedu), Elzbieta Jabłońska (Poola), Anna…
4 minutit
Maalija kaameraga reisikotis
Pühendunud maalija Mari Roosvaldi loomingus on foto aina tähtsamaks saanud.
Mari Roosvaldi näitus „Sümbol“ Evald Okase muuseumis kuni 17. VII.
Mari Roosvaldi näitus Haapsalus on täna lahti viimast päeva. Kunstihuvilisel tuleb arvestada, et suvekuudel on näituste ja muude ürituste programm väga tihe, näitused kestavad vaid kolm nädalat.
Mari Roosvaldi loomingu…
Mari Roosvaldi näitus Haapsalus on täna lahti viimast päeva. Kunstihuvilisel tuleb arvestada, et suvekuudel on näituste ja muude ürituste programm väga tihe, näitused kestavad vaid kolm nädalat.
Mari Roosvaldi loomingu…
3 minutit
Jakuudi lavastaja leidis eestlaste valupunktid
Meie tänavusel „põgenikedebatist“ tiinel suvel on raske leida nüüdisaegsemalt mõjuvat näidendit kui Kitzbergi sajanditagune „Libahunt“ – lugu sellest, kuidas oma tõupuhtust kaitsev kollaste juuste ja siniste silmadega orjarahvas heidab enda hulgast tumedapäise vabadusejanulise Tiina.
Olen aastakümnete jooksul soovitanud „Libahunti“ paljudele välismaalastele nii idast kui läänest, kui nood on lavastamiseks just mingit…
Olen aastakümnete jooksul soovitanud „Libahunti“ paljudele välismaalastele nii idast kui läänest, kui nood on lavastamiseks just mingit…
5 minutit
Halastus ja moraal
Mitme erakonna hääbumisele suudab Eesti tööturg vastu panna? Eks ula peale jäänud poliitikuid ole iga valimise järel, kuid sel aastal on halastustöökohtade loomine kuidagi eriti silmatorkav. Kõige absurdsemaks saagaks on kujunenud muidugi Jaak Aaviksoo pürgimine TTÜ rektoriks (tõsi, Aaviksool on mandaat praegusesse riigikokku) ning Liisa Pakosta erakonnakaaslasest ministri soovil võrdõigusvolinikuks…
1 minut
Muulaste ja muhulaste imelised juhtumised festivalil „Juu jääb“
Tänavune XIX „Juu jääb“ pakkus kireva valiku nii muusikaprogrammi kui ka ööbimiskohtade poolest. 1. kuni 5. juulini Muhus ja Saaremaal peetud muusikapidu ühendas jõud „Disainiöö“ festivali ning EKA tudengitega ja seetõttu kerkiski festivali „Juu jääb“ pealava lähistele Nautse küla karjamaale omapärane hüpikhotellide linnak.
Erilisi ettevõtmisi ja ennenägematuid kokkusattumisi sisaldas ka kontserdikava.…
Erilisi ettevõtmisi ja ennenägematuid kokkusattumisi sisaldas ka kontserdikava.…
3 minutit
Metafoori millegi muu kui metafoorina võtta on patt, sest selles pole ilu
Nuku teatri „Dorian Gray portree“, autor Oscar Wilde, tõlkija Krista Kaer, lavastaja Vahur Keller, kunstnik Britt Urbla Keller, helilooja ja muusikaline kujundaja Liina Kullerkupp, valguskunstnik Madis Kirkmann, videokunstnik Kristin Pärn, koreograaf Renate Keerd. Mängivad Mart Müürisepp, Liivika Hanstin, Kaisa Selde, Lee Trei, Tarmo Männard, Andres Roosileht, Riho Rosberg, Are Uder,…
7 minutit
Samovari ja nüüdiskunsti sümbioos
Voronja galerii edu üks põhjusi on väga hea kuraatorite valik.
Näitus „Comeback“ Voronja galeriis kuni 13. IX. Kuraator Mari Kartau, kunstnikud Priit Joala, Jan Kaus, Marianne Männi, Piia Ruber, Hanno Soans ja Tarvo Kaspar Toome. Galerii asub Tartumaal Varnjas Kesk tänav 22. Avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12–18.
Voronja galerii on…
Voronja galerii on…
3 minutit
Johannes Semper ja Johannes Vares-Barbarus olid ühese meelsusega vaimuinimesed: minevik ei meeldinud, tulevikult loodeti mõndagi. Mõlemad luuletajad olid „juunikommunistid“ juba Pärnu gümnaasiumi kasvandikena.
Eesti Kirjandusmuuseum
Korrespondentsid
Olemuslikult Barbaruse põlustamine „juunikommunistiks“ Tšingis-khaani jumalustamisest ei erine: mõlemal juhul me püüame sihilikult teha end rumalamaks, kui oleme.
5 minutit
Kreeka halbade valikute kahvlis
Viimastel päevadel on palju kuulda olnud Kreeka karistamisest, alandamisest ja demokraatia lõpust. Ma arvan, et asi ei ole päris nii hull. Kreeka olukord on lihtsalt äraütlemata keeruline ja teinekord ongi asjad lihtsalt halvasti, ilma et selle tagant oleks vaja otsida Saksa-Eesti ühisimperialismi või mõne finantsmahhinaatorist grekofoobi karvast kätt.
Ma ei ole…
Ma ei ole…
4 minutit
Miks ma ei kirjuta Andrus Kivirähast?
Mõtteid kirjanduslikust käibest ja staarkriitikutest1
Lugejale teadmiseks, et see tekst on üldistatud vastus küsimusele, mille püstitas Jürgen Rooste oma vastukajas Janika Kronbergi 2013. ja 2014. aasta kriitikaülevaatele.2 Tsiteerin: „Küsimus ongi, miks Kunnus, kes võiks olla selle [kriitilise analüüsi – M. K.] esirinnas, ei rebi maha me loetud lektüüri esiklassikuid, kes…
6 minutit
Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti ülikoolid üldiselt tunduvalt tagapool kui Põhjamaade ülikoolid. Mõnes ülikoolis on viimastel aastatel toimunud muljetavaldav areng, kuid on vaja meeles pidada, et kui siinsed ülikoolid astuvad sammu edasi, tehakse seda ka väljaspool Eestit.
Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix
Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele
Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu.
6 minutit
Miguel Gomese „Araabia ööd“ on olnud küll mõjutatud legendaarse muinasjutukogumiku struktuurist, aga lood filmis on põhiliselt pärit kaasaja Portugalist.
Ella Karttunen
Segaduse parem käsi
Miguel Gomes: „Vahel tunnen end nagu Ed Wood.“
7 minutit
Muru inspireerib tõesti
Mõni seeme langeb viljakale pinnasele. Niisugune seeme oli 1978. aastal kirjandusmuuseumi toonase teadussekretäri Rein Veidemanni käima lükatud kirjanduse ja rahvaluule noorteadlaste kevadsessioon. Kirjandusteaduse suvekool, mida peeti 3. ja 4. juulil Alatskivi vallas Rupsil Juhan Liivi muuseumis, on selle 37 aasta taguse algatuse otsene jätk.
Vahepeal juhtus muidugi mõndagi. 1990. aastal koliti…
Vahepeal juhtus muidugi mõndagi. 1990. aastal koliti…
3 minutit
Loomaaed – looduse saatkond linnas
Loomaaiad on linnastuva ühiskonna looduse saatkonnad, millel on tohutu potentsiaal suunata ja mõjutada inimeste arvamust loodusest ja loomadest. Traditsioonilised loomaaiad loovad aga konteksti, kus õige sõnum kipub kaotsi minema. Esile kerkib hoopis loomade vangistamise ja elutingimuste küsimus. Liigselt samastudes usutakse, et looma puur peaks olema ilmtingimata kujundatud nagu inimeste eluase –…
4 minutit
Rohkem lihtsust
Karin Paulus: „Mõnikord on suurejoonelisusest olulisem rattaparkla, ratastooliga liiklejale juurdepääsu loomine või pimedale keskkonna turvaliseks tegemine.“
Selle aasta alguses ilmus juba 11. Eesti arhitektuuriloomet eesti ja inglise keeles kajastav ülevaatekogumik. Seekord on toimetajad Karin Paulus ja Laila Põdra kokku kogunud 2012. ja 2013. aasta kultuurkapitali arhitektuuripreemiale esitatud…
5 minutit
Haapsalu vanamuusikafestivali peaesineja oli maailma parimaks madrigaliansambliks tituleeritud La Compagnia del Madrigale.
Piia Ruber
Vaid heade kontsertide festival
Haapsalu vanamuusikafestival on väljakujunenud, küpse ja väärika näoga kõrgetasemeline muusikafestival. Kunstilisel juhil Toomas Siitanil õnnestus selgi korral kutsuda festivalile tipptasemel interpreedid ja ansamblid. Maailma mastaabis pole ju tegemist suure ega kuulsa festivaliga, ent nii interpreete kui ka publikut kutsub ligi ürituse kunstiline kvaliteet ning korralduslik usaldusväärsus, vähem oluline pole suvine…
4 minutit
Jätkuv stagnatsioon
Mõtteid seoses XXIX Pärnu filmifestivaliga
Pärnu filmifestival on minu elus mänginud olulist rolli ja olnud üks mõjutajaist, et tahtsin filmi õppida. 2001. aastal nägin ETVst Pärnu filmifestivali raames Agnes Varda filmi „Järelnoppijad“ („Les glaneurs et la glaneuse“, 2000). Ma ei olnud midagi sellist varem näinud. Sotsiaalse teema isiklikust…
4 minutit
Pealelend – Sergei Potapov, Jakuudi lavastaja
Kui küsin alustuseks, mis teda Eestis üllatas, ta ei vasta – vaatab merele. Ma proovin ta vaikimist, seda pausi, mitme küsimusevariandiga lõhkuda, aga paus ja vaatamine kestavad. siis küsin hoopis muud.
Kartsid sa siia lavastama tulla?
Sergei Potapov: Muidugi ma kartsin. Kartsin oma kujutlustes kohtumist kinnise, oma tunnetes tagasihoitud rahvaga. Tuli välja, et…
Kartsid sa siia lavastama tulla?
Sergei Potapov: Muidugi ma kartsin. Kartsin oma kujutlustes kohtumist kinnise, oma tunnetes tagasihoitud rahvaga. Tuli välja, et…
3 minutit
Vaimuliku laulupeo dirigendid kuulamas ühendkoore.
Katre Nukka
Alguses oli vaimulik laulupidu
Enne vaimulikku laulupidu „Maarjamaa – Isa maa“, mis toimus 4. juulil Tartus, küsis nii mõnigi ajakirjanik, mille poolest erineb vaimulik laulupidu ilmalikust. Nende pidude iseloom on ajas muutunud. Esimesed laulupeod olid peaasjalikult vaimuliku repertuaariga – nii võime öelda, et alguses oli vaimulik laulupidu. Mida aeg edasi, seda suurem on olnud ilmaliku muusika…
3 minutit
Kultuurikilomeetrilt skulptuurikilomeetrile
Kunstnikud suhtuvad väikelinna küpse täiskasvanuna, kes oskab külalisena hinnata sealset rahulikku elukulgu.
Linnaruumiürituse „Kilomeeter skulptuuri“ teine näitus „Külalised“ Võrus kuni 26. VII. Kuraator Andreas Nilsson, kunstnikud Liisi Alhfors (Soome), Carola Björk (Rootsi), Karolina Erlingsson (Rootsi), Angelica Falkeling (Rootsi), Luca Frei (Tšehhi), Ingrid Furre (Norra), Gideonsson ja Londré…
5 minutit
Esto-muusika valimik avab uue peatüki eesti popmuusikas ja väliseestlaste kultuuriloos
Võin julgelt öelda, et mu elu oli ilu ja valu poolest vaesem, enne kui Vaiko Eplik ja kompanjonid otsustasid Esto-muusika valimiku välja anda. Kui paljud teadsid, et Kajakas oli eesti esimene kantri ja bluegrass’i bänd? Ilmselt poleks paljud osanud arvata, et NASAs Apollo II kuumissioonide jaoks arvutiprogramme kirjutanud Jyri Kork oli…
3 minutit
1992. aasta riigikogu valimiskampaania ajal Tondi kasarmute piirdeaeda värvimas.
Repro raamatust.
Julgete diletantide ajastu ürik
Mart Laari mälestustel on eestlastele äärmiselt olulise aine ja autori reaalnaivistliku stiili tõttu meie lugemislaual eriline koht.
9 minutit
Kriitika nuhvlite ja haibi ajastul
Alatskivil toimunud kriitikateemalise kirjanduse suvekooli esimese päeva õhtul peeti vestlusringi, kus osales toimetajaid mitmest Eesti kultuuriväljaandest: Merle Karro-Kalberg (Sirp, arhitektuur), Pille-Riin Larm (Sirp, kirjandus), Brita Melts (Keel ja Kirjandus, kirjandusteooria ja -kriitika), Tõnis Parksepp (Värske Rõhk, kriitika) ja Maia Tammjärv (Müürileht, kirjandus). Siinkirjutaja juhtimisel kõneldi sellest, missugune on praegune kriitikapilt…
4 minutit
Soome-ugri unenägu
Soomeugrilaste unenägudes on palju tõde. Unenägu ja elu on kaks olemasolu võrdväärset, kuigi erinevat viisi. Ärkvel olles ei suudeta tõtt rääkida ega ausalt käituda, sest me ei oska üht täpselt teha ja teine ei tule meil välja. Unenägudes on aga kõik tõeline. Ometi võivad unenäod olla ka täiesti tühjad, selged…
4 minutit
Pealelend – Meelis Muhu, dokumentalist
Miks ei ole meie filmikunstis ja eelkõige dokumentalistikas üldse käsitletud majandussurutise ja -kriisi teemat Eestis?
Meelis Muhu: Üks võimalik põhjus on ehk see, et need teemad ja meeleolud ei ole filmitegijaid piisavalt teravalt puudutanud, kuigi see kõlab isegi minu kõrvus veidi ebausutavalt. Rohkem toetan ma versiooni, et sotsiaalpoliitiliste probleemide käsitlemist peetakse…
Meelis Muhu: Üks võimalik põhjus on ehk see, et need teemad ja meeleolud ei ole filmitegijaid piisavalt teravalt puudutanud, kuigi see kõlab isegi minu kõrvus veidi ebausutavalt. Rohkem toetan ma versiooni, et sotsiaalpoliitiliste probleemide käsitlemist peetakse…
2 minutit
Vene-Balti asumi hoone, kus paiknesid töölissöökla, rahvamaja, poed ja õigeusu Nikolai kirik. Ehitatud 1913, põles 26. XII 1934. Eesti Filmiarhiiv, EFA 0-60611.
Tallinna puidust pühakojad
Puidust ehitatud keskkond on läbi aegade olnud Tallinnale tunnuslik, ent seda on peetud linnale ka koormaks ning tuleohutuse pärast on puitehitiste vastu võideldud sajandeid. Paljuski kadunud puitarhitektuur on nüüd saanud aga väärikalt jäädvustatud, sest 2014. aastal ilmus lõpuks mitu aastat tehtud ja mitu seisakut üle elanud raamat „Tallinna puitarhitektuur“. Teos…
5 minutit
