Sotsiaalmeedia, avalik ruum ja poliitika
Tunnistan avalikult oma sõltuvust sotsiaalmeediast, vajadust jagada pidevalt tähelepanekuid, pilte, tegelda enesereklaami, eputamise ja kassipiltide jagamisega ning vaadata, mida mulle olulised tuttavad jagavad. Sotsiaalmeedia on kõnekas infoallikas uute tuttavate kohta. Vahel mõtlen, milles „keemia” seisneb: jah, sotsiaalmeedia võimaldab tulla ja minna, on diskreetne, nõuab vähe energiat ja erinevalt pärissuhtlusest jätab alati kontrollivõimaluse.…
3 minutit
Euraasia
René Descartes kirjutab arutluses „Meditatsioonid esimesest filosoofiast”: „. . . . on täiesti kindel, et minu keha, või pigem mina tervikuna, niivõrd kuivõrd ma koosnen kehast ja vaimust, on ümbritsevate kehade poolt mitmeti mõjutatav, nii kasulikult kui…
1 minut
Modernsuse lätted
René Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Tõlkinud Meelis Friedenthal ja Marju Lepajõe. Eessõna kirjutanud Meelis Friedenthal. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 128 lk.
„Avatud Eesti raamatu” sarjas sai sel aastal kaante vahele üks lääne filosoofia ajaloo kõige mõjukamatest tekstidest – Rene Descartes’i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast”. Ülikoolides üle kogu maailma on see koos „Arutlusega meetodist” kõige loetum filosoofiline tekst. Kõige…
„Avatud Eesti raamatu” sarjas sai sel aastal kaante vahele üks lääne filosoofia ajaloo kõige mõjukamatest tekstidest – Rene Descartes’i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast”. Ülikoolides üle kogu maailma on see koos „Arutlusega meetodist” kõige loetum filosoofiline tekst. Kõige…
13 minutit
Kooseluseadus ja liberaalse rahvusriigi paradoks
Rahvusriigi loogika ühendab partnerlusseaduse vastaseid, isegi kui nad ei jaga Vooglaiu ja kompanii moraaliapokalüptilisi visioone.
„Mis me siis õhku võngutame,” küsis Aarne Rannamäe stuudiokülalistelt 29. aprilli „Vabariigi kodanike” saates, väljendades sellega ilmselt paljude televaatajate arvamust sooneutraalse kooseluseaduse ümber taas lahvatanud aktiivse debati kohta. Kultuurikriitik Mihkel Kunnus andis Rannamäe küsimusele tabava vastuse: „See…
„Mis me siis õhku võngutame,” küsis Aarne Rannamäe stuudiokülalistelt 29. aprilli „Vabariigi kodanike” saates, väljendades sellega ilmselt paljude televaatajate arvamust sooneutraalse kooseluseaduse ümber taas lahvatanud aktiivse debati kohta. Kultuurikriitik Mihkel Kunnus andis Rannamäe küsimusele tabava vastuse: „See…
7 minutit
Euroopa rikkus ja identiteet on muuseumid
Euroopa Muuseumifoorum pidas oma aastakongressi ja andis Eesti Kunstimuuseumis üle aastaauhinnad.
Möödunud laupäeval, 17. mail kuulutati Kadrioru lossis väliskunstimuuseumis välja Euroopa Muuseumifoorumi aastaauhind, Euroopa aasta muuseum 2014 (EMYA) – Nobeli preemia laureaadi kirjanik Orhan Pamuki asutatud Masumiyet Müzesi ehk Süütuse muuseum Türgis İstanbulis. 2008. aastal pälvis selle auhinna ja -nimetuse meie Kumu.
Möödunud laupäeval, 17. mail kuulutati Kadrioru lossis väliskunstimuuseumis välja Euroopa Muuseumifoorumi aastaauhind, Euroopa aasta muuseum 2014 (EMYA) – Nobeli preemia laureaadi kirjanik Orhan Pamuki asutatud Masumiyet Müzesi ehk Süütuse muuseum Türgis İstanbulis. 2008. aastal pälvis selle auhinna ja -nimetuse meie Kumu.
9 minutit
Igaühe oma pidu
Märksõnu ja mõtisklusi laulupeost Eestis ja naabrite juures.
Laulupeoga kipub olema nagu pimedatega, kes vanas mõistuloos elevanti kirjeldavad. Kes katsus elevandi jalga, see ütles, et elevant on nagu puu; kes katsus elevandi külge, ütles, et nagu müür. Laulupeol on eri tahke palju rohkem kui elevandil, nii et sellest kirjutama või rääkima asudes kerkib enamasti küsimus, kust alustada. Ja…
Laulupeoga kipub olema nagu pimedatega, kes vanas mõistuloos elevanti kirjeldavad. Kes katsus elevandi jalga, see ütles, et elevant on nagu puu; kes katsus elevandi külge, ütles, et nagu müür. Laulupeol on eri tahke palju rohkem kui elevandil, nii et sellest kirjutama või rääkima asudes kerkib enamasti küsimus, kust alustada. Ja…
5 minutit
Ahvenamaa kevad tuli Eestisse
Kuraatori tähelepanekud
Näitus „Ahvenamaa kevad Eestis” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 29. V.
Näitus „Ahvenamaa kevad Eestis” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 29. V.
3 minutit
Lavakatudengid teevad koos pärnakatega anti-Ojasood
Noored teatriinimesed on „Eedeni aias” tulnud välja sümpaatse sõnumiga, et inimsuhetega ei mängita.
Pärnu Endla „Eedeni aed”, autor Neil LaBute, tõlkija Triinu Ojalo, lavastaja Laura Mets, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Kaili Viidas, Kati Ong, Tambet Seling ja Bert Raudsep. Esietendus 8. II Küünis.
Pärnu Endla „Eedeni aed”, autor Neil LaBute, tõlkija Triinu Ojalo, lavastaja Laura Mets, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Kaili Viidas, Kati Ong, Tambet Seling ja Bert Raudsep. Esietendus 8. II Küünis.
5 minutit
Euroopa linnaruumiparemik
Euroopa paremaid linnaruumiprojekte tunnustati taas auhinnaga, seekord juba kaheksandat korda. 25. aprillil tõsteti Barcelona nüüdiskultuuri keskuses CCCB (Centre de Cultura Contemporània de Barcelona) auhinnatseremoonial 30 riigist laekunud 274 võistlustöö seast esile 25 finaali pääsenud tööd, millest kaks jagas ex aequo peapreemiat ja neli pälvis äramärkimise.1 2000. aastal asutatud Euroopa avaliku linnaruumi auhinda (European Prize for…
2 minutit
Hobustest ja inimestest
Islandi näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja Benedikt Erlingsson räägib oma mängufilmidebüüdist.
Kõigepealt palju õnne! Tundub, et Islandi aasta filmiauhindade jaotamisel võitis sinu esmafilm „Hobustest ja inimestest” koguni üheksa Eddat: viies põhikategoorias (parim film, režissöör, meesnäitleja, naisnäitleja ja käsikiri) ja neile lisaks preemia mõlema kõrvalosatäitmise, operaatoritöö ja eriefektide eest.
Benedikt Erlingsson: Me teeme aastas kuus-seitse mängufilmi, nii et suurt…
Kõigepealt palju õnne! Tundub, et Islandi aasta filmiauhindade jaotamisel võitis sinu esmafilm „Hobustest ja inimestest” koguni üheksa Eddat: viies põhikategoorias (parim film, režissöör, meesnäitleja, naisnäitleja ja käsikiri) ja neile lisaks preemia mõlema kõrvalosatäitmise, operaatoritöö ja eriefektide eest.
Benedikt Erlingsson: Me teeme aastas kuus-seitse mängufilmi, nii et suurt…
4 minutit
Pealend: Krista Citra Joonas
Europarlamendi valimispäeva eelõhtul, 24. mail mängib Estonia kontserdisaalis bambusflöödil india klassikalise muusika suursaadik Hariprasad Chaurasia. Kontserdi korraldaja ja meistri kauaaegne õpilane Krista Citra Joonas, kuidas see nõnda juhtus?
2 minutit
Millist kujundit teie mäletaksite?
Andres Noormetsa lavastatud „Mandel ja merihobu” sulandab üheks naeru ja kurbuse.
Pärnu Endla „Mandel ja merihobu”, autor Kaite O’Reilly, lavastaja, muusika- ja lavakujundaja Andres Noormets, valguskunstnik Karmen Tellisaar. Mängivad Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Egon Nuter ja Bert Raudsep. Esietendus 26. IV Küünis.
Pärnu Endla „Mandel ja merihobu”, autor Kaite O’Reilly, lavastaja, muusika- ja lavakujundaja Andres Noormets, valguskunstnik Karmen Tellisaar. Mängivad Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Egon Nuter ja Bert Raudsep. Esietendus 26. IV Küünis.
6 minutit
Neli lugu tänapäeva Indiast
Mängufilm „Bombay rääkivad pildid” („Bombay Talkies”), India 2013, 127 min. Režissöörid Zoya Akhtar, Dibakar Banerjee, Karan Johar ja Anurag Kashyap, operaator Rajeev Ravi. Osades Rani Mukerij, Randeep Hooda, Nawazuddin Siddiqui jt. Film linastus 21. mail filmisarja „Bollywoodi ööd” („Bollywood Nights”) raames kinos Sõprus.
3 minutit
Projektijuhi kogemusega kuraator
Alfredo Cramerotti: „Koostöö puhul on eriti oluline, et midagi ei tehtaks vaid rahvusvahelisuse sildi nimel.”
Alfredo Cramerotti pidas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses aprillis loengu „Näituste, konverentside, paviljonide ja ehitiste kureerimine – kuraatori kummaline elu” („Curating Exhibitions, Conferences, Pavilions and Buildings: The Bizarre Life of the Curator”). Ta loeng käsitles kaasaegse kunsti kureerimise aspekte, tuues esile,…
Alfredo Cramerotti pidas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses aprillis loengu „Näituste, konverentside, paviljonide ja ehitiste kureerimine – kuraatori kummaline elu” („Curating Exhibitions, Conferences, Pavilions and Buildings: The Bizarre Life of the Curator”). Ta loeng käsitles kaasaegse kunsti kureerimise aspekte, tuues esile,…
4 minutit
Saagadest ja saagatõlkimisest
Üheaegselt norra, rootsi ja taani keeles ilmunud islandi saagade täistõlgete puhul.
4 minutit
Uus muusika, kõlasuund ja nostalgia
Rahvusvaheline heliloojate rostrum 6. – 9. maini Helsingis.
4 minutit
„Tuul tõuseb. Me peame edasi elama.”
Täispikk animafilm „Tuul tõuseb” („Kaze tachinu”), Jaapan 2013,
126 min. Režissöör-stsenarist Hayao Miyazaki, põhineb Hayao Miyazaki samanimelisel koomiksiseerial. Linastub kinos Artis.
126 min. Režissöör-stsenarist Hayao Miyazaki, põhineb Hayao Miyazaki samanimelisel koomiksiseerial. Linastub kinos Artis.
4 minutit
Ühisaiad rikastavad linna
Kuigi paljudel on suvekodu, kus oma „rohenäpud” tööle panna, annavad meie linnade üldilmele siiski tooni ka linna-aiamaad ja aiandusühistud, kus kevaditi porgand maha pannakse ning sibul mulda torgatakse. Väikesteks aialappideks jaotatud maid leidub peaaegu igas linnas ning seetõttu on eriti nukker, et linnade arengut suunavad dokumendid (üldplaneeringud, arengukavad) vaatavad nendest orgaanilistest isetegevuskohtadest lihtsalt mööda. Paiguti…
4 minutit
Veel parem kui lihtsalt arhitekt
Tehnikaülikooli Tallinna kolledži maastikuarhitektuuri soolaleivakonverents.
4 minutit
Aja ja armastuse piire avardades
Ülo Mattheus, Tema salajane palve. Toimetanud Jaakko Hallas. Kujundanud Andres Rõhu. Tuum, 2013. 208 lk.
4 minutit
Aja definitsioon lähtub muutumise reeglist
Ülo Mattheuse romaanis „Tema salajane palve” segunevad tegelikkus, fiktsioon ja aja spiraalsus.
3 minutit
Kuidas tõlkida Rumi tekste läänemaailmale?
Rumi, Päikesesõnad. Valinud ja vahendanud Doris Kareva, kommenteerinud Kalle Kasemaa, toimetanud Kerti Tergem. Doris Kareva järelsõna ning Kalle Kasemaa saatesõna ja kommentaarid. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2013, 192 lk.
5 minutit
Mida räägivad mehikesed silmaterade sees
Ott Kadariku fotonäitus „Mida rääkisid silmaterade sees olevad mehikesed” on arhitektuurimuuseumi keldrigaleriis avatud kuni 25. maini. Näitusel on eksponeeritud 30 Hiinas ja Jaapanis tehtud fotot, mis on sündinud autori mitmete reiside tulemusena sealsetesse suurlinnadesse. Näituse pealkiri on pärit hiina klassiku Pu Songlingi (1640–1715) samanimelisest novellist (valimik „Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja…
3 minutit
Tallinna Kammerorkester – edukas hooaegade lõpetaja
Tallinna Filharmoonia hooaja lõppkontsert 11. V Mustpeade majas ja Eesti Kontserdi lõppkontsert 15. V Estonia kontserdisaalis.
3 minutit
Cantores Vagantes ja külalised
Reet Sukk (flööt ja plokkflöödid), Taavi-Mats Utt (plokkflöödid), Anna Kowalska (barokk-kitarr) ja Anton Birula (teorb) 8. V Niguliste kiriku Antoniuse kabelis.
2 minutit
Kammermaraton kontserdisaalis
„Eliitkontserdid”13. V Estonia kontserdisaalis: Mihkel Poll ja keelpillikvartett Prezioso koosseisus Hanna-Liis Nahkur, Mari-Katrina Suss, Helena Altmanis ja Andreas Lend.
2 minutit
Kõrgprofessionaalne, kuid mõnevõrra üllatusvaene „Armujook”
Gaetano Donizetti ooperi „Armujook” esietendus 15. V rahvusooper Estonias: dirigent Vello Pähn, lavastaja Georg Malvius (Rootsi), kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskunstnik Palle Palmé ja koreograaf Adrienne Åbjörn (mõlemad Rootsi), osades Oliver Kuusik (Nemorino), Kristel Pärtna (Adina), René Soom (Belcore), Rauno Elp (Dulcamara) ja Olga Zaitseva (Gianetta), Estonia…
3 minutit
Hooaja lõpetus sümfo-džässiga
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 16. V Vanemuise kontserdimajas, dirigent Paul Mägi.
2 minutit
Kevadest kevadeni – Ester Mägi
Dokfilm „Ester Mägi. Kadents ja teema” (stuudio Ikoon, 2014), režissöör, operaator ja produtsent Vahur Laiapea, toimetaja Anne Prommik, Tõnu Kõrvitsa muusika. Esilinastus kinos Artis 19. V.
Esmaspäeval esilinastus Vahur Laiapea tehtud film helilooja Ester Mägist. Muusika autorina on tiitrites nimetatud Tõnu Kõrvitsat, kuid muidugi kõlab suuremalt jaolt Ester Mägi enda muusika või kuuleb nimiteosest võetud…
Esmaspäeval esilinastus Vahur Laiapea tehtud film helilooja Ester Mägist. Muusika autorina on tiitrites nimetatud Tõnu Kõrvitsat, kuid muidugi kõlab suuremalt jaolt Ester Mägi enda muusika või kuuleb nimiteosest võetud…
4 minutit
Printsess ja tema loss
Laura Põllu näitusel on oluline loo jutustaja hääletoon.
Laura Põllu näitus „Loss” Vaala galeriis kuni 31. V.
Laura Põllu näitus „Loss” Vaala galeriis kuni 31. V.
4 minutit
Liiga palju Xanaxit
Kunstiinimeste rahamaailma käsitlused on sageli kahetsusväärselt lihtsustatud ja eluvõõrad.
Tallinna Linnateatri „Armastus ja raha”, autor Dennis Kelly, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, valguskujundaja Kalle Karindi, muusikaline kujundaja Ove-Kuth Kadak, videokujundaja Veiko Tubin. Mängivad Anu Lamp, Margus Tabor, Alo Kõrve, Külli Teetamm, Evelin Võigemast, Argo Aadli, Sandra Uusberg ja Andres Raag. Esietendus 26. IV Hobuveskis.
Tallinna Linnateatri „Armastus ja raha”, autor Dennis Kelly, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, valguskujundaja Kalle Karindi, muusikaline kujundaja Ove-Kuth Kadak, videokujundaja Veiko Tubin. Mängivad Anu Lamp, Margus Tabor, Alo Kõrve, Külli Teetamm, Evelin Võigemast, Argo Aadli, Sandra Uusberg ja Andres Raag. Esietendus 26. IV Hobuveskis.
3 minutit
Digitaalne põlvkond või meediapõlvkondade digitaliseerumine?
Jutt täiesti erakordsest ja eksklusiivsest digitaalsest põlvkonnast on müüt.
Põlvkond on oluline sotsiaalne kategooria. See on võimas identiteeditähis, ühtaegu nii jäik kui ka paindlik piiritleja, mille abil paigutame ennast ja teisi sotsiaalsesse aega või laiemalt – sotsiaal-ajaloolisse struktuuri. Põlvkondliku kuuluvuse suhtelise jäikuse, subjektist sõltumatuse ja seega struktuurse määratuse tingib…
Põlvkond on oluline sotsiaalne kategooria. See on võimas identiteeditähis, ühtaegu nii jäik kui ka paindlik piiritleja, mille abil paigutame ennast ja teisi sotsiaalsesse aega või laiemalt – sotsiaal-ajaloolisse struktuuri. Põlvkondliku kuuluvuse suhtelise jäikuse, subjektist sõltumatuse ja seega struktuurse määratuse tingib…
5 minutit
E-valimiste turvalisusest
Ilmselt esimest korda maailma ajaloos on tekkinud olukord, kus itimehed vaidlustavad demokraatiat. On hämmastav, kui kergesti demokraatia olemasolu kahtluse alla seati – tulivad mehed ukse taha, ütlesivad, et see riik ei ole nende arvates päris demokraatlik ning nõudsivad, et üks säädusega ettenäht infosüsteem päevapealt kinni pandaks.
5 minutit
Ljudmila Ulitskaja: „1970. aastate õhkkond on Venemaal tagasi. Sosistame jälle köögis”
Nimekas vene kirjanik Ljudmila Ulitskaja on üks neist, kelle Vladimir Putin võiks julgelt arvata „natsionaalreeturite” hulka. Erinevalt enamikust venemaalastest ja vene haritlaskonna esindajatest ei ole ta toetanud Kremli agressiooni Ukrainas. Krimmi annekteerimise taustal olevat ideoloogiat on ta aga võrrelnud fašismiga.
Vastuseks skandaalsele…
Vastuseks skandaalsele…
4 minutit
Oi, mis ma nüüd ütlesin! ehk Poliitiliselt korrektne uuskeel
AILI KÜNSTLER: „Eesti keele käsiraamatus” on ära toodud pikk nimistu ilmingutest, mille puhul ei taheta kas kartuse, uskumuse või sündsuse pärast asja-olendit-nähtust otse nimetada.1 Peale inimese intiimsfääri puudutavate sõnade tundub eriti muutumisaldis olevat poliitikaga seotud sõnavara. Näiteks Eva Piirimäe on poliitikafilosoofia terminoloogia kujundajana jätnud mulje, et politoloogias tahetakse…
4 minutit
