2013-22 (3444)

Kogu nõu ja abi

Vestlus Eesti keelenõukogu esimehe TÜ professori Birute Klaas-Langiga
Mõne aja eest rõõmustati keeleringkonnis keelenõukogu kasvava rolli üle. Ometi on ka keelerahva kogunemistel küsitud: mida õieti see kogu teeb ja keda nõustab?
Eesti keelenõukogu (EKN, http://ekn.hm.ee) praegune koosseis kinnitati valitsuses 2011. aastal ja sinna kuulub keeleteadlasi, ministeeriumide, ametite ja loomeliitude…

Tõeline elu kahesaja-aastases rannatalus

Riigikogu hoone 2. korrusel on avatud Arvo Iho fotonäitus „Aastaring rannatalus” kui etnograafiline jäädvustus.
Näitust avades ütles riigikogu esimees Ene Ergma: „Neid pilte vaadates tunnetad iga rakuga, et see ongi tõeline elu.”
Pildid on värvilised ja jõulise joonega, kui nii sobib foto kohta öelda. Ehkki seal pole ju tegelikult midagi erilist:…

„Suur Gatsby” ehk Kui armastus läheb kaduma

Kahe „Suure Gatsby” võrdlus kaldub režissöör Jack Claytoni 1974. aasta linateose kasuks.
Mängufilm „Suur Gatsby” („The Great Gatsby”, Austraalia-USA 2013, 142 min), režissöör Baz Luhrmann, stsenaristid Baz Luhrmann ja Craig Pearce F. Scott Fitzgeraldi romaani ainetel, operaator Simon Duggan, helilooja Craig Armstrong. Osades Leonardo DiCaprio, Tobey Maguire, Carey Mulligan, Joel…

Särava arulageduse võidukäik

Kokteiliklaasidest kõrgemale ulatuvad ideaalid on hukule määratud.
Mängufilm „Suur Gatsby” („The Great Gatsby”, Austraalia-USA 2013, 142 min), režissöör Baz Luhrmann, stsenaristid Baz Luhrmann ja Craig Pearce F. Scott Fitzgeraldi romaani ainetel, operaator Simon Duggan, helilooja Craig Armstrong. Osades Leonardo DiCaprio, Tobey Maguire, Carey Mulligan, Joel Edgerton, Isla Fisher, Jason Clarke…

„Õige eestlase” iseloomustus: sallimatu, haige ja ebakindel

Kala otsib kohta, kus sügavam, inimene, kus parem. Eestlane aga, kus kõige raskem.
Eitav suhtumine hästi kohastunud, s.t edukatesse, hea tervisega ja stabiilse närvikavaga inimestesse avaldub nii positiivses (metsavendade ülistamine) kui negatiivses (iseseisvas Eestis hästi läbi löönud nõukogudeaegsete tippkommunistide materdamine) paradigmas. Õilis eestlane on alati see, kellel on võimalikult paha olla.
Muidugi…

Hengdianis tegutseb „Hiina Hollywood”

Zhejiangi provints, mille keskus on Hangzhou ja kus elab umbes 54,5 miljonit inimest, asub Hiina kaguosas. Hangzhoust 200 kilomeetrit lõuna pool paikneb 800 000 elanikuga ringkonna õigustega linn Dongyang, mis omakorda jaguneb 11 maakonna õigustega linnaks. Ühe sellise linna suurimaks vaatamisväärtuseks ja peamiseks tööandjaks on Hengdiani Maailmastuudiod ehk teisisõnu „Hiina…

Ajast oleme me võetud

Kosmoloogiline evolutsioon toimub Lee Smolini arvates niisamuti nagu bioloogilinegi.
Lee Smolin, Aja taassünd. Füüsikakriisist universumi tulevikku (Time Reborn. From the Crisis of Phyysics to The Future of Universe. Houghton Mifflin Harcourt Publishing, 2013) Henry Reichi illustratsioonid. Inglise keeles.
Kui ma olin koolipoiss, köitsid mind lood elementaarosakestest ja see, et aatomitest, prootonitest…

Kaitstud väitekirjad

TEA TULLUSEesti maaülikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), metsandusDoktoritöö „Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes lehtpuuistandikes” („Understorey vegetation and factors affecting it in young deciduous forest plantations on former agricultural land”)http://dspace.emu.ee/handle/10492/820Juhendajad: prof Hardi Tullus ja PhD Elle RoosalusteOponent: prof Vitas Marozas (Aleksandras Stulginskise ülikool, Leedu)Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida, millised…

Süsteemibioloogiast räägitakse aina valjeneva häälega

Kas see on ebaküps teadus?
Alates sajandivahetusest on teiste eluteaduste kõrval saanud tähelepanu osaliseks ka süsteemibioloogia. Olles palju vanem eluteaduste seltskonna lemmikust genoomikast on süsteemibioloogia arenenud pikas ajaraamis ja integreerinud endasse palju teadmust lähedalseisvatest distsipliinidest. Milline on aga selle teaduse sisu, mis teadus on ikkagi süsteemibioloogia, on vaatamata mitmele ametlikule definitsioonile…

Parikaste majas on välklamp suunatud 1980ndate kunstile

Parikaste majas on välklamp suunatud 1980ndate kunstile
„Külm maja”, Mari Kaljuste, Mari Kurismaa, Taimi Soo ja Tea Tammelaane tagasivaade oma loomingusse Parikaste majas Hariduse 1, kuraator Terje Luure. Näitus on avatud homseni, 1. juunini kl 12 – 17.
Oma n-ö kodugaleriisse Parikaste majja (Hariduse 1) on näituse „Külm maja” kureerinud sisekujundaja Terje…

Ameerika – kahanevad linnad, autostumine ja vormipõhine planeerimine

Oled nüüdseks juba kümme kuud USAs ja sealse planeerimistemaatikaga hästi kursis. Mida võiksid meie planeerijad selle mandri kolleegidelt õppida? Kas jõuline ja tsentraliseeritud planeerimisviis õigustab ennast ja peaksime selle eeskujuks võtma või pigem vastupidi?
Pille Metspalu: Eesti ja California on nagu siga ja kägu. Väga erinev on nii kliima, demograafiline…

Ruumiline planeerimine Ameerika Ühendriikides

Märtsis-aprillis korraldas Eesti Planeerijate Ühing ruumilise planeerimise teemal kaks kohviõhtut, ühe Tallinnas, teise Tartus. Kõigile huvilistele avatud õhtute ajendiks oli ühingu liikmete jaanuarikuine reis Ameerika Ühendriikidesse, kus tutvuti sealse ruumilise planeerimise tava ja õigusruumiga. Värskeid muljeid viimastest suundumustest linna- ja tänavaruumi kavandamisel, kaubanduskeskuste arenguloogikast ning planeerimise korraldusest omavalitsustes vahendasid California…

Peegeldusi maastikuarhitektuuri sümpoosionilt

10. mail peeti Tartus maastikuarhitektuuri sümpoosion, mis oli sisustatud vahelduvate ettekannete ning aruteludega. Välja kuulutati 2012. aasta Eesti maastikuarhitektuuri aasta tegu ja suurepärase töö eest tunnustati Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliiget Juhan Maistet.
Sümpoosioni eesmärk oli vältida tavapärast esinemisrutiini ning jätta ruumi ja aega omavaheliseks arutamiseks ning mõtete vahetamiseks. Siin said osalejad…

Vaata, kuhu kurat sa astud!*

Eesti performance’i-kunsti rühmitust Non Grata nägin esmakordselt 2005. aastal Saksamaal Münsteris. Tegu oli vaatemänguga, mis balansseeris organiseeritud kaose, loova impulsi ja kunstimaailma kriitika vahel. Järgmisel aastal nägin Non Grata USA etendusi. Mind jahmatas, kui hästi sobis nende töö minu oma maa kapitalistlikku labürinti.
Non Grata performance’id on anonüümsed, seda juba rohkem…

Tegevuskunsti säilitamise strateegia

Tegevuskunst on säilitamise seisukohalt kindlasti üks keerulisemaid kunstiliike. Esiteks oma protsessi, mitte lõpptulemuse või objektikeskse loomuse tõttu, teiseks kunstniku füüsilise kohalolu tõttu ning kolmandaks tuleks rõhutada interaktiivsust, publiku osalust kunstiteose loomisel.
Muidugi võib küsida, milleks üldse püüda säilitada žanrit, mis ongi tekkinud vastukaaluks ostetavale-müüdavale objektkunstile, mille saatus on sattuda galeriisse või…

Tegevuskunsti saatus?

Tegevuskunsti õpetamise vajalikkusest vestlevad Anders Härm, Mari Kartau, Al Paldrok ja Mai Sööt.
Mida tähendab EKA tegevuskunsti osakonna sulgemine kunstiväljale laiemalt? Kas seda kunstiliiki on üldse vaja õpetada?
Al Paldrok: Eesti kõrgeima kunstiõppeasutuse eesmärk ei saa olla osakondade sulgemine. Professorid peavad olema oma ülesannete kõrgusel ja seisma oma valdkonna…

Performance’i-kunsti mitu palet

Tegevuskunsti festival „Mitmepalgeline universum” („Diverse Universe”) Tallinna Kunstihoones 8. V, Tartu Kunstimajas 10. V ja Pärnus 11. ja 12. V. Kunstnikud John Giorno (USA), Physical Poets (Mushimaru Fujieda ja Iori Kinki, Jaapan), Amber Lee (USA), Christine Olsen (USA), Hiroko Tsutsimoto (Jaapan/Rootsi), JK Ihalainen (India/Taani/Soome), Mathieu Sylvestre (Prantsusmaa), Not Now I…

Tants klaasveranda ja aja ümber

Ugala „Sajand” on klassikalise vaatenurgaga, põgus ja lihtne pilk siin maal kulgemisele sajandi jooksul.
Viljandi Ugala „Sajand”, autor Tõnu Õnnepalu, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Maarja Meeru, kostüümikunstnik Krista Tool, valguskunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov ja videokunstnik Terina Tikka. Mängivad Adeele Sepp, Triinu Meriste, Luule Komissarov,…

Esimene jälg teatrilõuendil

Väikelastele mõeldud teater pole enamasti loopõhine, pigem on tähtsad helid, rütmid, lapsele äratuntavad visuaalsed kujundid.
Rahvusvaheline väga noorele vaatajale mõeldud teatrifestival „Fratz” 21. – 25. IV Berliinis.
Olen olnud Berliinis ligi kolm kuud, vaadanud inimesi tänaval ja teatris, loomi rihma otsas ja puuris. Olen liikunud kohtades, mis on möödunud aegade jooksul…

Ebakindlate kehade ohtlikud mängud

Berliini festivalil uuriti ühiskonnas toimetava keha ajalugu, selle mõju, vajadusi ja ihasid.
Etenduskunstide festival „Precarious Bodies” 8.–13. IV Berliini teatris Hebbel-am-Ufer.
Berliini nüüdisaegsete etenduskunstide keskuses, teatris Hebbel-am-Ufer (HAU) korraldatud festivalil „Precarious Bodies” („Ebakindlad kehad” või ka „Ohtlikud kehad”) vaadeldi ühiskondlikku ja isiklikku, kunstlikku ja realistlikku, allasurutud ja domineerivat keha.
Festivalil etendati küll…

Muusikamaailm

Uus teatrimaja Peterburis ja Linzis
Kümmekond aastat kestnud ehituse ja 700 miljonit dollarit maksma läinud Maria teatri uue maja (Mariinski II) avamine leidis aset 2. mail, teatri juhi ja peadirigendi Valeri Gergijevi 60. sünnipäeval. Projektiga taga olid prantslane Dominique Perrault ja Jack Diamond Kanadast. Avatseremoonial laulis sh teatri koor Gergijevile sünnipäevalaulu…

Teksti ja muusika piiride sulandumine

Kontsert „Jaan Kaplinski ja Märt-Matis Lill” sarjas „Heli ja keel”: Leonora Palu (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Madis Metsamart (löökpillid), Diana Liiv (klaver), Vahur-Paul Põldma (sõna) ja Jaan Kaplinski (sõna) 18. V Hopneri majas.
Muusika ja kirjanduse põimingutega performance on meie kultuurimaastikul hetkel üsna tavapärane ilming…

Klassikaraadio tuleb külla

Mais käis Klassikaraadio külas kümnel Läänemaa koolil, jätkates 2012. aasta kevadel alustatud koolikontsertide sarja „Klassikaraadio tuleb külla”, mis tutvustab noorte esinejate kaudu klassikalist muusikat ja Klassikaraadiot. Möödunud aastal korraldasime 22 kontserti Pärnumaa, Tartumaa, Kesk-Eesti, Virumaa ja Harjumaa koolides ning sari pälvis Eesti Rahvusringhäälingu aasta projekti auhinna. Loomulikult soovime jätkata, sest…

Konkursi seni tabamata fenomen

V rahvusvaheline Heino Elleri nimeline viiuldajate konkurss 9. – 18. V Tallinnas
Mai keskel läbi viidud viienda Heino Elleri nimelise rahvusvahelise viiuldajate konkursi erilisust rõhutas korraldustoimkonna esindaja Peeter Paemurru juba enne võistlusvoorude algust. Klassikaraadiole antud intervjuus tõdes Paemurru, et ees ootab konkursi ajaloo kõige kõrgetasemelisem ja tihedam mõõduvõtt, sest suurte…

Jass’ist jatsuni läbi etümoloogiapadrikute

Kui juhtute intervjueerima džässmuusikut ja tahate otsi kiiresti kokku tõmmata, siis küsige talt, mis see džäss lõpuks ikkagi on. Paremal juhul saate krüptilise vastuse, mis paneb kukalt kratsima, halvemal juhul hõõrute hiljem kukalt hoopis teistsugusel põhjusel. Kuid õigupoolest on džässi kui muusikanähtusega lugu veel suhteliselt lihtne. Võib viidata traditsioonilistele vormitunnustele…

Linux Audio konverents – friiklus või fraternité

9. – 12. maini viidi Austrias Grazis läbi järjekordne ülemaailmne Linux Audio konverents. Traditsioon, mis on saanud alguse aastal 2002 ning kujunenud üheks oluliseks foorumiks, kus kohtuvad vabavaralise muusikatarkvara arendajad, kasutajad, heliloojad ja muusikateadlased, kes on neid programme oma töös rakendanud. Kas tegemist oli siis omamoodi friikide kokkutulekuga? Seda kindlasti…

Võim on eriline eksam

Kõnelus Jaak Jõerüüdaga
Äsja ilmus su romaani „Raisakullid” taastrükk. Selle esimene osa pälvis 1982. aastal kirjanduspreemia ja teine, kolm aastat hiljem ilmunud osa jäi kõige muu taustal suhteliselt tähelepanuta. Nüüd on mõlemad osad üheskoos kaante vahel. Milline on su enda suhe selle ammuse, Rein Veidemanni poolt üheks 101 eesti kirjanduse tüvitekstiks…

Luulet

Seadus ja headus
Andres Langemets Me teada kunagi ei saakes tõesti rikkus seadustkui seadus pole taevastevaid surelike iseenda tehakõik siinsed kohtunikud ahukaadidon unustanud tulevikuent mitte minevikku mis varjatudsest tulevik on neile olematuja minevik on ära harjatudkust äkki tuleb inimkarjatuskas mõisatallist vanglast koletustvõi otse hinge sisemusestmiks rääkida siis mingist olemusestei taha tema seadust…

RAHVA VÕIM

A
eile panin kõva pidusaunas eided taha saidtäna pohmakas on ilgejohhaidii ma ütlen vaid
B
kõigil meil on kaitseingelkes meid hoiab halva eestIndiasse tahan minnanäha kuulsat pühameest
C
mussa ostab kõik mis vajama ei teagi mis on töökapsaleht ja poolik tomatrohkem täna ma ei söö

Küsimus on aususes ja tões

„Prima vista” patroonide ümarlaud
9. mail, kümnenda „Prima vista” avapäeval, toimus Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis festivali seniste patroonide mõttevahetus teemal „Võim ja vaim”. Vestlust suunas Berk Vaher.
Berk Vaher: Kuidas teile viimaste aastate valgel tundub, kas kultuuriinimesed on ühiskonnakriitiliste sõnavõttudega olnud liiga aktiivsed või liiga passiivsed? Või kas nad on mõnikord…

Globaliseeruv kontekst ja Eesti põhiseadus

Ka uussaabujate haridusele tuleb mõelda.
Minu arvates on viimane aeg ausalt ja iga elutahku silma ees hoides aru pidada, mida meie põhiseadusliku eestikeelse ühisolemise alused peaks tähendama praktikas, kui Eestis on viimatisel rahvaloendusel deklareeritud 157 emakeelt ja eesti keelt peab emakeeleks ainult 2/3 elanikest. Eesti emakeel on seejuures kirjakeelebaasiline ühiskeel…

Kriis alles algab

Erik Steenfeldt Reinert: „Eestil oli valida devalveerimise ja reaalse majanduse päästmise ning devalveerimata jätmise ning finantsmajanduse ja kinnisvaraturu päästmise vahel. Valiti viimane lahendus”
20. mail esitles TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor Erik Reinert oma raamatu „Globaalne majandus: kuidas rikkad rikkaks said ja miks vaesed üha vaesemaks jäävad” (norra…
Finantsmaailm mängib turgudel nagu varemgi

Finantsmaailm mängib turgudel nagu varemgi

Jan Kregel (Foto: Andreas Sepp)
Miks riigid nagu Hiina, kus kasutatakse riigipankasid, arengupankasid, strateegiaid, keelde-käske jms, edenevad paremini kui teised?
Rainer Kattel: Palju on räägitud sellest, et inimesed tulevad kriisi tõttu tänavatele, kuid tegelikult pole seda eriti juhtunud. Mida on oodata järgmise viie aasta jooksul – kas peame kuidagimoodi vastu…
Esimehe parapraksia

Esimehe parapraksia

Marek Strandberg
Hiljuti üritas ajakirjandus tähistada aasta möödumist meie kohaliku härra Hessi katsest langevarjuga Inglismaale maanduda. Langevarjuks ajaleht Postimees, püüuks aus demokraatia. Püha üritust tuntakse avalikkuses rohkem ameerikapärase „Silvergate’i” nime all. Et suuremat pidu ei tulnud, kordab ainult üle teadmise katse vähemasti osalisest ebaõnnestumisest. Partei tahe ei vangu, kinnitas samal ajal…
Sirp