Eesti keel kõrghariduse ja teaduse keelena
Iga eriala teadlasel on kasulik hästi tunda selle keele (grammatilist) struktuuri, milles ta kirjutab või loengut peab.
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Sedasama taotles ka…
Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Sedasama taotles ka…
6 minutit
Singapur fotokunsti keskuseks!
Singapuri rahvusvahelise fotofestivali (SIPFi) kunstilise juhi Gwen Lee’ga vestleb Andra Orn.
Singapuri rahvusvahelisest fotofestivalist (SIPF, 5. X – 17. XI 2012) on saamas Aasia fotokunsti võtmesündmus, millest võtavad osa maailma suurnimed. Oma teoseid esitlesid möödunud sügisel agentuuri Magnum Fotod fotograafid Stuart Franklin, Mark Power ja Jacob Aue Sobol, hiina tunnustatud kunstnik Wang Qingsong, itaalia fotograaf…
Singapuri rahvusvahelisest fotofestivalist (SIPF, 5. X – 17. XI 2012) on saamas Aasia fotokunsti võtmesündmus, millest võtavad osa maailma suurnimed. Oma teoseid esitlesid möödunud sügisel agentuuri Magnum Fotod fotograafid Stuart Franklin, Mark Power ja Jacob Aue Sobol, hiina tunnustatud kunstnik Wang Qingsong, itaalia fotograaf…
5 minutit
Mis tehtud? Mis tulemas?
Uue aasta intervjuu Eesti Arhitektuurimuuseumi juhi Leele Väljaga
Oled nüüd arhitektuurimuuseumi juhtinud kaks aastat. Uue aasta alguses on sobiv visata pilk tagasi – kuidas sul ja muuseumil on see aeg läinud?
Eks minu jaoks oli muuseumijuhi kohale asumine hüpe vette tundmatus kohas. Polnud ka sujuvat ja sõbralikku üleandmist ühelt juhilt teisele. Läksin esimesel päeval tööle, sain tühja…
Oled nüüd arhitektuurimuuseumi juhtinud kaks aastat. Uue aasta alguses on sobiv visata pilk tagasi – kuidas sul ja muuseumil on see aeg läinud?
Eks minu jaoks oli muuseumijuhi kohale asumine hüpe vette tundmatus kohas. Polnud ka sujuvat ja sõbralikku üleandmist ühelt juhilt teisele. Läksin esimesel päeval tööle, sain tühja…
9 minutit
Nääriõhtu teles, sihtgrupp: ajukääbikud
Aasta kõige tähtsamaks peetav nääriõhtu teleprogramm ei pakkunud seekord üllatusi kvantiteedi ehk uute formaatide poolest, kuid kvaliteedi ehk sisuga tehti küll sada imet ära – peamiselt seda allapoole venitades.
Positiivses plaanis pakkus ületamatut taset ETV „Tujurikkuja”. Seda alates esimesest, Ita Everi dopinguskandaali sketšist, mis kadestamisväärse visuaalse efektiga parodeeris „Alpimaja”, kuni liigutava lõpulauluni sadistlikust…
Positiivses plaanis pakkus ületamatut taset ETV „Tujurikkuja”. Seda alates esimesest, Ita Everi dopinguskandaali sketšist, mis kadestamisväärse visuaalse efektiga parodeeris „Alpimaja”, kuni liigutava lõpulauluni sadistlikust…
3 minutit
DVD-peegel. Väsinud Balabanov
Mängufilm „Mina tahan ka” („Я тоже хочу”, Venemaa 2012, 83 min), režissöör ja stsenarist Aleksei Balabanov. Osades Aleksandr Mossin, Oleg Garkuša, Juri Matvejev, Alissa Šitikova, Aleksei Balabanov jt.
Veneetsia filmifestivalil korraldas vene režissöör Aleksei Balabanov oma uue filmi „Mina tahan ka” esilinastuse puhul rahvusvahelisele ajakirjanike seltskonnale pressikonverentsi. Esines vabalt inglise keeles, on ta ju ülikooli…
Veneetsia filmifestivalil korraldas vene režissöör Aleksei Balabanov oma uue filmi „Mina tahan ka” esilinastuse puhul rahvusvahelisele ajakirjanike seltskonnale pressikonverentsi. Esines vabalt inglise keeles, on ta ju ülikooli…
2 minutit
Kõrvakiil rutiinile
„Kaabakates” antakse paras litakas väikekodanlikule sündsustundele, keskmisele vaatajale sisse harjutatud maitse-eelistustele.
Mängufilm „Kõik muusikud on kaabakad” (Allfilm, 2012, 90 min), stsenarist ja režissöör Heleri Saarik, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Kristina Lõuk, monteerija Jaak Ollino, produtsent Piret Tibbo-Hudgins. Osades Riina Maidre, Nero Urke, Helina Risti, Lotte Jürjendal, Jarek Kasar, Mihkel Kõrvits, Raivo Trass, Kristel Leesmend, Kaido Veermäe, Jelena…
Mängufilm „Kõik muusikud on kaabakad” (Allfilm, 2012, 90 min), stsenarist ja režissöör Heleri Saarik, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Kristina Lõuk, monteerija Jaak Ollino, produtsent Piret Tibbo-Hudgins. Osades Riina Maidre, Nero Urke, Helina Risti, Lotte Jürjendal, Jarek Kasar, Mihkel Kõrvits, Raivo Trass, Kristel Leesmend, Kaido Veermäe, Jelena…
5 minutit
Kuidas joonistada lammast?
Kriitiline analüüs näitleja Jaak Printsi konverentsiettekandele, kus räägiti teadmatusest tarkuse allikana.
Umbes kuu aega tagasi pälvis ühismeedias tähelepanu video Jaak Printsi ettekandest konverentsil „TEDxTartu 2012”.1 Printsi kõne, kus räägitakse teadmatusest tarkuse allikana, väärib tähelepanu ainuüksi seetõttu, et juhud, kui eesti teatripraktik mingi nähtuse üle põhjalikult ja avalikult arutleb, on haruharvad. Enamasti piirduvad praktikud teatrikunsti ennast puudutavate…
Umbes kuu aega tagasi pälvis ühismeedias tähelepanu video Jaak Printsi ettekandest konverentsil „TEDxTartu 2012”.1 Printsi kõne, kus räägitakse teadmatusest tarkuse allikana, väärib tähelepanu ainuüksi seetõttu, et juhud, kui eesti teatripraktik mingi nähtuse üle põhjalikult ja avalikult arutleb, on haruharvad. Enamasti piirduvad praktikud teatrikunsti ennast puudutavate…
6 minutit
Pealelend. Vahur Keller
Eesti Nuku- ja Noorsooteater toob märtsi alguses Lennusadamas vaatajate ette Jules Verne’i „20 000 ljööd vee all”, põneva seiklusloo tabamatust kapten Nemost ning tema allveelaevast Nautilus. Lavastaja on Vahur Keller, kunstnik Jaanus Laagriküll.
Kas võib oletada, et poisikesepõlves oli Jules Verne üks sinu lemmikkirjanikke?
Vahur Keller, Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kunstiline juht: Jah, päris kindlasti oli ta üks…
Kas võib oletada, et poisikesepõlves oli Jules Verne üks sinu lemmikkirjanikke?
Vahur Keller, Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kunstiline juht: Jah, päris kindlasti oli ta üks…
1 minut
„Hamleti” filmimine Alamkolka stuudios
„Ülem-Austrias” ollakse laval võltsimatult võltsid, selleks et olla võltsitult võlts teleekraanil.
Vilde teatri „Ülem-Austria”, autor Franz Xaver Kroetz, kunstnik Jaanika Kolk, lavastus valmis ühistööna. Mängivad Piret Kuub, Peeter Piiri, Oleg Želudkov, Dljara Jakovleva, Suzanna Golovko, Juri Seredenko, Sven Paulus ja Richard Naar. Esietendus 2. XII Tartus Pepleri 27 alumise korruse suures saalis.
Vilde teatri…
Vilde teatri „Ülem-Austria”, autor Franz Xaver Kroetz, kunstnik Jaanika Kolk, lavastus valmis ühistööna. Mängivad Piret Kuub, Peeter Piiri, Oleg Želudkov, Dljara Jakovleva, Suzanna Golovko, Juri Seredenko, Sven Paulus ja Richard Naar. Esietendus 2. XII Tartus Pepleri 27 alumise korruse suures saalis.
Vilde teatri…
3 minutit
Mari Adamsoni stipendium Stella Kalkunile
2012. aasta Mari Adamsoni tekstiili- ehk siis parima tekstiilitudengi stipendiumi pälvis seekord magistrant Stella Kalkun.
Õpingute jooksul on Stella Kalkun paistnud silma teravmeelsete ideede ja nende nutikate lahendustega. Juba sisseastumisel EKA tekstiilidisaini osakonda jäi Stella Kalkun meelde oma positiivse hoiakuga „Kõik on võimalik!”. Ta on olnud aktiivne osaleja mitmetes kunstiakadeemia ning tootmisettevõtete koostööprojektides…
Õpingute jooksul on Stella Kalkun paistnud silma teravmeelsete ideede ja nende nutikate lahendustega. Juba sisseastumisel EKA tekstiilidisaini osakonda jäi Stella Kalkun meelde oma positiivse hoiakuga „Kõik on võimalik!”. Ta on olnud aktiivne osaleja mitmetes kunstiakadeemia ning tootmisettevõtete koostööprojektides…
1 minut
Dünaamiline ja mitmetahuline tekstiilikunst
Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitus „Järje hoidja” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 20. I, Võru Linnagaleriis 4.-28. II ja Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi Valges saalis 20. V – 8. VI.
Tekstiilikunstnikud on kui kauged head sõbrad, kes kord kahe aasta jooksul külla satuvad ning oma kohalolekuga rõõmu valmistavad. Kui 2010. aastaks oli tekstiilikunstnike liit aastanäitusega „Omadega mäele”…
Tekstiilikunstnikud on kui kauged head sõbrad, kes kord kahe aasta jooksul külla satuvad ning oma kohalolekuga rõõmu valmistavad. Kui 2010. aastaks oli tekstiilikunstnike liit aastanäitusega „Omadega mäele”…
2 minutit
Irwini võimuesteetika
Kunstirühmitus Irwin hakkas tegutsema 1983. aastal, kui grupp Sloveenia ehk endise Jugoslaavia vabariigi ühe liiduvabariigi kunstnikke otsustas loobuda oma identiteedist ning osutada oma kunstiloomingu algupärale kui kollektiivsele tundmatule tähistajale, et teha võimalikult segaseks mõistmine, kes ja mida täpselt oma loominguga öelda tahab. Ühisidentiteedi taha varjumine on nii kunstis kui ka argielus üsna tavaline nähtus, kuigi põhjused …
5 minutit
Irwini „Konteksti loomine” Kumus
Näitus „Irwin. Konteksti loomine” Kumus kuni 27. I. Kuraator Ellu Maar, kujundanud Irwin. Väljapanekuga kaasneb ajaleht Jürgen Harteni, Viktor Misiano, Mary Jane Jacobi, Irwini ja Ellu Maari tekstidega. Ajalehe on kujundanud Jaanus Samma.
Irwin on 1983. aastal asutatud Sloveenia kunstikollektiiv, kelle nimi peaks nüüdis- ja lähiajaloo kunsti tundjale tuttav olema. Irwini näitus Kumu IV…
Irwin on 1983. aastal asutatud Sloveenia kunstikollektiiv, kelle nimi peaks nüüdis- ja lähiajaloo kunsti tundjale tuttav olema. Irwini näitus Kumu IV…
2 minutit
Kontserdipeegel
Jõulumuusika Tartus
Kontsert „Jõulumuusika!”: ansambel Hortus Musicus ja kammerkoor Collegium Musicale, solistid Anto Õnnis (tenor) ja Tõnis Kaumann (bariton), dirigendid Andres Mustonen ja Endrik Üksvärav 29. XII Tartu Jaani kirikus.
Ansambli Hortus Musicus ja kammerkoori Collegium Musicale jõulukavas oli itaalia hilisrenessansi ja varabaroki heliloojate muusika. Kontserdi kava oli üles ehitatud väga hoolikalt, tooni andsid roomakatoliku õhtujumalateenistuse ehk vespri elemendid.…
Kontsert „Jõulumuusika!”: ansambel Hortus Musicus ja kammerkoor Collegium Musicale, solistid Anto Õnnis (tenor) ja Tõnis Kaumann (bariton), dirigendid Andres Mustonen ja Endrik Üksvärav 29. XII Tartu Jaani kirikus.
Ansambli Hortus Musicus ja kammerkoori Collegium Musicale jõulukavas oli itaalia hilisrenessansi ja varabaroki heliloojate muusika. Kontserdi kava oli üles ehitatud väga hoolikalt, tooni andsid roomakatoliku õhtujumalateenistuse ehk vespri elemendid.…
4 minutit
„Valgete laikude” täitmisest
Läinud aasta kontserdielu üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks võib pidada Muusikasõprade Seltsi algatatud nelja kontserdiga sarja „Heli ja keel”, mille idee on esitleda ühe perekonna heli- ja sõnakunstnike loomingu kaudu eesti kultuuriruumi uusi, seni teadmata või varjul olnud tahke. Lisaks põnevale ja värskele kontserdisarja ideele väärib esiletõstmist seltsi panus eesti muusikaloo „valgete laikude” täitmisel, miska on…
2 minutit
Sütitav dirigent
Jean Christophe Uhl
Paavo Järvi: „Väljastpoolt vaadates ei ole Eestile midagi tähtsamat kui eesti kultuur”
30. detsembril tähistas Paavo Järvi esimest juubelit ja näib, et maailma ühel eredamal tippdirigendil on käimas elu parimad loomingulised…
Paavo Järvi: „Väljastpoolt vaadates ei ole Eestile midagi tähtsamat kui eesti kultuur”
30. detsembril tähistas Paavo Järvi esimest juubelit ja näib, et maailma ühel eredamal tippdirigendil on käimas elu parimad loomingulised…
6 minutit
Paabeli raamatukogu ootesaalis
„Paabeli raamatukogu” toimus tänavu kaheksandat korda. Kui raamatulaadal oli kirjastusi rohkesti nagu ikka, siis rahvast ehk eelmistest aastatest mõnevõrra vähem, mahtus liikuma ja köiteid rahulikult lehitsema. Konverentsisaal oli aga kuulajaid viimseni täis: Jürgen Rooste koostatud bluusikõlaline programm lubas muu hulgas suure kirjanduse kurba lugu ja luuletu luule lugu.
Esinejate valik oli kahtlemata muljetavaldav oma mastaapsuses,…
Esinejate valik oli kahtlemata muljetavaldav oma mastaapsuses,…
3 minutit
Raamatukogu ja mina
Labürindid on mind ikka köitnud. Isegi mitte niivõrd füüsilise ruumina, kuivõrd sümbolina. Jorge Luis Borgese Paabeli Raamatukogu kujund on mind alati köitnud, galaktikasuurune ja maakerakujuline raamatutega täidetud ruum on mu meelest inimkonna vaimse universumi (või selle ideaali, potentsiaali?) täpne sümbol. Aga labürinti võib käsitleda ka laiemalt teatud mõttelise ruumina, kus on vaja leida õige tee, aga see…
5 minutit
Raamatukogu kui Eesti kvintessents
Mis koht on tänapäeva raamatukogu? Kuivõrd on ta võimeline kaasa rääkima kultuurivallas olulistes küsimustes, suhtlema võimuesindajate, raamatukauplejate, kirjanike, meedia, täiskasvanud ja noorte lugejatega? Tundub, et tänapäeva raamatukogu ongi see punkt, kus saavad kokku Eesti elu teravad ja aktuaalsed küsimused: efektiivne tegutsemine ja eneseväärikuse säilitamine piiratud võimaluste juures, demokraatlikkus teavikute tellimisel, väärtkirjanduse austamine, traditsioonidest lugupidamine…
4 minutit
Luulet
Jürgen Rooste
KAALEPILE: UUT SULA OODATES
loen vana lehelugu
sääl kaalepi osaks saab sõim
et tema luule on veretut sugu
ja liialt kaugeks jääb võim
nüüd võim jälle sama nägu
tahaks öelda kuis on ja kuis peab
et ideoloogne hägu
ei ähmastaks noorsoo pead
mul mõrvamõtted on varuks
neile kes teavad kuis peab
mu hing moondub ärevaks mesitaruks
miljon nõela end valmis seab
ei tähenda vabadus ometi muud
kui nukra poeedi vallali suud
KAALEPILE: UUT SULA OODATES
loen vana lehelugu
sääl kaalepi osaks saab sõim
et tema luule on veretut sugu
ja liialt kaugeks jääb võim
nüüd võim jälle sama nägu
tahaks öelda kuis on ja kuis peab
et ideoloogne hägu
ei ähmastaks noorsoo pead
mul mõrvamõtted on varuks
neile kes teavad kuis peab
mu hing moondub ärevaks mesitaruks
miljon nõela end valmis seab
ei tähenda vabadus ometi muud
kui nukra poeedi vallali suud
3 minutit
Infoühiskonnast hereetiliselt IV
Infoühiskonda eksponeeritakse vahel kui ühiskonnakorrast sõltumatut, tehnilise iseloomuga pealisehitist, kuid kas see ikka on nii? Ehk on infoühiskond hoopis kapitalismile järgnev iseseisev formatsioon, mis muudab inimühiskonna ülesehitust täiel määral?
Reaalsus vs. virtuaalsus
„Vanasti” oli selge veelahe reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. Reaalsus oli miski, milles me vahetult viibisime ja mida me (hm, kollektiivselt) kogesime, virtuaalsus seevastu pidi…
Reaalsus vs. virtuaalsus
„Vanasti” oli selge veelahe reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. Reaalsus oli miski, milles me vahetult viibisime ja mida me (hm, kollektiivselt) kogesime, virtuaalsus seevastu pidi…
6 minutit
Veebiajakiri metsiku teoloogia sõpradele
Aastapäevad tagasi veebis ilmuma hakanud kultuuriajakirjast Kirik & Teoloogia (K&T) on tänaseks enam kui viiekümnene ilmunud numbriga saanud Eesti teoloogilise maastiku lahutamatu osa. K&T on valinud oma juhtlauseks Uku Masingu umbes kaheksakümmend aastat tagasi ilmunud artikli pealkirja „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”.1 Niisamuti võib juba K&T pealkirjas sisalduvast tugeva seose rõhutamisest kiriku ja…
3 minutit
Jumala tegevuse peatamine
Inimloomuse rikkunud ära madu, kes ahvatlenud Eeva keelatud vilja sööma; Rousseau’st peale teatakse, et pärispatu teostas õnnetu, kes ühisomandist endale midagi kahmates oli esimesena hüüdnud: „Minu oma!”.
Jumala surm on kujundina nii efektne, et oletatavast eelloost pole nagu võimalik huvitudagi, kuigi ettevalmistav periood peab antud juhul kindlasti olema; jutt käib ometi siinpoolse maailma juhtijast, mitte väetist…
Jumala surm on kujundina nii efektne, et oletatavast eelloost pole nagu võimalik huvitudagi, kuigi ettevalmistav periood peab antud juhul kindlasti olema; jutt käib ometi siinpoolse maailma juhtijast, mitte väetist…
3 minutit
Neutraalsus usuküsimustes – müüt või tegelikkus?
Kas riik peaks hoidma distantsi kõigi uskumuste ja veendumustega, mis pole tolerantsed ning seonduvad näiteks rassismi, homofoobia või naiste diskrimineerimisega?
Äsja sai Eesti põhiseadus 20aastaseks. Kui põhiseadust 1990. aastate alguses koostati, siis polnud usuküsimusi reguleeriva paragrahvi üle vaidlusi. Muude küsimuste lahendamine oli palju tähtsam. Oligi hea, et palju usu ja selle…
Äsja sai Eesti põhiseadus 20aastaseks. Kui põhiseadust 1990. aastate alguses koostati, siis polnud usuküsimusi reguleeriva paragrahvi üle vaidlusi. Muude küsimuste lahendamine oli palju tähtsam. Oligi hea, et palju usu ja selle…
6 minutit
Rahvaloenduse tulemused avalikkust ei raputanud
Ränne Eestisse ja Eestist ei ole uus nähtus. Heitliku ajaloo ning eri staadiumis rahvastikuarenguga rahvaste vahel paiknemise tõttu on Eesti olnud kord rohkem rände sihtriik, kord on siit rohkem mujale rännatud. Vastavalt muutunud oludele on muutunud ka rändega seotud mõju ning sellega kaasnevate probleemide asetus. Sisseränne Nõukogude Liidu aladelt oli eestlaste…
2 minutit
Kas optimeerime oma maa ja rahva olematuks?
Optimeerimine tähendab sihipärast tegevust saavutamaks parimat tulemust, mida on lihtne mõõta. Kõige sagedamini optimeeritakse kulutusi, s.t et mõõdupuuks on raha. Kuid ühiskonnaelus on veel teisigi väärtusi, sealhulgas ka mõõdetavaid, mida tuleks optimeerimisülesannete lahendamisel jälgida. Näiteks saab mõõta demograafilisi näitajaid: oodatavat eluiga, summaarset sündimuskordajat ja rahvaarvu mingis piirkonnas. Kuna sageli ei ole ühe…
4 minutit
Hääleostuaasta algas
Marek Strandberg
Jõulukuu Sirbis nr 47 („Kas raha teeb riigikogu?”) tõi Heldur Meerits välja ühemõttelise ja vankumatu seose, mis valitseb Eesti poliitilises elus kulutatud raha hulga ja valimistel saadud mandaatide hulga vahel.…
Jõulukuu Sirbis nr 47 („Kas raha teeb riigikogu?”) tõi Heldur Meerits välja ühemõttelise ja vankumatu seose, mis valitseb Eesti poliitilises elus kulutatud raha hulga ja valimistel saadud mandaatide hulga vahel.…
3 minutit
