2012-40 (3414)
Muusikamaailm
Echo Klassik 2012Sakslaste mainekat preemiat anti välja kokku 61 kategoorias (!). Mõned valitud: aasta lauljad on Renée Fleming ja Klaus Florian Vogt, instrumentalistid trompetist Alison Balsom, klarnetist Eduard Brunner, viiuldaja Isabelle Faust ja pianist Rudolf Buchbinder, aasta dirigent Riccardo Chailly, tulevikukunstnikeks valiti sh laulja Anna Prohaska, pianist Khatia Buniatišvili, tšellist…
9 minutit
Matthias Wenigeri kapitaalne uurimus
Matthias Weniger. Sittow, Morros, Juan de Flandes. Drei Maler aus dem Norden am Hof Isabellas von Kastilien. Buchhandlung Walther König, Kiel 2011. Kujundaja Daniela Zietemann, 624 lk, 190 illustratsiooni (30 värvilist).
Mullu ilmus Kielis Ludwigi kirjastuselt Matthias Wenigeri kaua oodatud uurimus „Sittow, Morros, Juan de Flandes. Kolm maalijat põhjast Kastiilia Isabella…
Mullu ilmus Kielis Ludwigi kirjastuselt Matthias Wenigeri kaua oodatud uurimus „Sittow, Morros, Juan de Flandes. Kolm maalijat põhjast Kastiilia Isabella…
6 minutit
Annetamisest, heategevusest ja ka rahaküsimisest
Ilmselt on Eesti kuulsaim hoone, mis annetuste abil rajatud, Estonia teater. Paljud on kuulnud sellest, kuidas vaene poeet Juhan Liiv olevat teatri ehituse heaks annetanud oma ainsa pintsaku. Estonia polnud ainus, rahvusliku eneseteadvuse sümboliks saanud uued teatrimajad ehitati eelmise sajandi alguses peamiselt rahvalt saadud annetuste eest. Sakraalhoonetest pole mõtet rääkidagi,…
3 minutit
Neljakesi präänikute maalt
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, National Geographic ja Intelligent Life Eesti ajakirjandusturul.
Eesti kaupluste ja kioskite ajakirjariiulid on viimase kahe aasta jooksul saanud tõhusat ja kogukat lisa nelja väliskapitalile kuuluva eestikeelse ajakirja näol. Need on Bonnieri grupile kuuluvad Imeline Teadus (IT) ja Imeline Ajalugu (IA ), briti Economisti kvartaliväljaande Intelligent Life (IL)…
Eesti kaupluste ja kioskite ajakirjariiulid on viimase kahe aasta jooksul saanud tõhusat ja kogukat lisa nelja väliskapitalile kuuluva eestikeelse ajakirja näol. Need on Bonnieri grupile kuuluvad Imeline Teadus (IT) ja Imeline Ajalugu (IA ), briti Economisti kvartaliväljaande Intelligent Life (IL)…
2 minutit
LP – Liiga Pehme
Nõudlikumale lugejale on leht liiga ninnu-nännu.
Sel suvel kuulutas kohalik meediahiid Ekspress Grupp, et peagi on oodata revolutsiooni siinsel ajakirjandusturul. „Usume siiralt, et Ingridi eestvedamisel toome peatselt lugejateni midagi sellist, mida Eesti turul veel pole nähtud,” põhjendas Päevalehe ja Delfi ühispeatoimetaja Urmo Soonvald pressiteates, millega seni Postimehe pehmet nädalalõpulisa Arter vedanud…
Sel suvel kuulutas kohalik meediahiid Ekspress Grupp, et peagi on oodata revolutsiooni siinsel ajakirjandusturul. „Usume siiralt, et Ingridi eestvedamisel toome peatselt lugejateni midagi sellist, mida Eesti turul veel pole nähtud,” põhjendas Päevalehe ja Delfi ühispeatoimetaja Urmo Soonvald pressiteates, millega seni Postimehe pehmet nädalalõpulisa Arter vedanud…
4 minutit
Paradoksaalse võluga antipoeetika
„Ameerika pole maa, see on äri,” ütleb Brad Pitti tegelaskuju peaaegu et filmi lõpufraasina.
Mängufilm „Räpane amet” („Killing Them Softly”, USA 2012, 97 min), režissöör ja stsenarist Andrew Dominik, George V. Higginsi krimiromaani põhjal. Osades Brad Pitt, James Gandolfini, Ray Liotta, Richard Jenkins, Vincent Curatola jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Mäletan,…
Mängufilm „Räpane amet” („Killing Them Softly”, USA 2012, 97 min), režissöör ja stsenarist Andrew Dominik, George V. Higginsi krimiromaani põhjal. Osades Brad Pitt, James Gandolfini, Ray Liotta, Richard Jenkins, Vincent Curatola jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Mäletan,…
4 minutit
Maine ja taevalik, nähtav ja nähtamatu
Üheksa lapsega ema laulab tänaval ja politseinikust pastor aitab inimesi.
Ega filmid juhuslikult paari satu, nad kas lähevad ise või nad siis pannakse, nagu see on mehe ja naisega. Siin vaadeldavaid filme ühendab Kõigekõrgem Taevane Vägi ise, ristiusu Jumal oma kolmainsuses, ja Kõigekõrgem Maine Vägi – elusünnitaja Naine. Kuigi mõlemat filmi…
Ega filmid juhuslikult paari satu, nad kas lähevad ise või nad siis pannakse, nagu see on mehe ja naisega. Siin vaadeldavaid filme ühendab Kõigekõrgem Taevane Vägi ise, ristiusu Jumal oma kolmainsuses, ja Kõigekõrgem Maine Vägi – elusünnitaja Naine. Kuigi mõlemat filmi…
7 minutit
Jalutuskäik galeriides
Iseseisvad naised
Anna-Stina Treumundi ajaloolised rekonstruktsioonid näitusel „Lilli, Reed, Frieda, Sabiene, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari” Draakoni galeriis 8. – 20. X.
Tallinna teise fotokuu satelliidina toimunud Anna-Stina Treumundi „Lilli, Reed, Frieda, Sabiene, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari” on viimase aja üks kõneldumaid isikunäitusi. Kui kirjutasin kevadel KKEKi veebiarhiivi jaoks…
Anna-Stina Treumundi ajaloolised rekonstruktsioonid näitusel „Lilli, Reed, Frieda, Sabiene, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari” Draakoni galeriis 8. – 20. X.
Tallinna teise fotokuu satelliidina toimunud Anna-Stina Treumundi „Lilli, Reed, Frieda, Sabiene, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari” on viimase aja üks kõneldumaid isikunäitusi. Kui kirjutasin kevadel KKEKi veebiarhiivi jaoks…
3 minutit
Möödne kunst ehk Teispool kriitikat ja tarbijakaitset
Artishoki III biennaal EKKMis 10. – 28. X. Kuraator Liisa Kaljula, kunstnikud Art Allmägi, Madis Katz, Epp Kubu, Andrus Lauringson, Ats Parve, Tanel Rander, Triin Tamm, Timo Toots, Paco Ulman ja Anu Vahtra; kriitikud Saara Hacklin (Soome), Indrek Grigor, Marian Kivila, Mihkel Kunnus, Oliver Laas, Meelis Oidsalu, Šelda Puķīte (Läti),…
6 minutit
Fotokunstimess kui kohtumispaik
Fotokunstimessi ühe korraldaja fotokunstniku Anu Vahtraga ajab juttu Reet Varblane.
Oktoobri algul peeti Eesti III fotokunstimess, seekord oli peamine tegevuspaik Telliskivi loomelinnak. Fotokunstnike ühenduse välja antud kataloogis on püstitatud ilus eesmärk: fotokuu sündmustega mõtestatakse fotograafia võimalusi, piire ja väljundeid, kunstnike enda korraldatud ettevõtmiste keskmes on aktiivne ideede, teadmiste ja kogemuste vahetus…
Oktoobri algul peeti Eesti III fotokunstimess, seekord oli peamine tegevuspaik Telliskivi loomelinnak. Fotokunstnike ühenduse välja antud kataloogis on püstitatud ilus eesmärk: fotokuu sündmustega mõtestatakse fotograafia võimalusi, piire ja väljundeid, kunstnike enda korraldatud ettevõtmiste keskmes on aktiivne ideede, teadmiste ja kogemuste vahetus…
6 minutit
Üks nädal, neli kontserti ja kolm orkestrit:
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Novosibirski Sümfooniaorkester ja Birminghami Sümfooniaorkester.
Kolm sümfooniakontserti mahtus ajavahemikus 12. –19. X Estonia kontserdisaali ja üks Jõhvi kontserdimajja. Nüüd järjekorras sündmustest, sest seda need kindlasti olid, kui otsustada täissaalide järgi ja mitte ainult.
Estonias alustas ERSO oma oodatud endise peadirigendi Nikolai Aleksejeviga, kellel kaasas ungari päritolu viiulikunstnik Kristóf Baráti…
Kolm sümfooniakontserti mahtus ajavahemikus 12. –19. X Estonia kontserdisaali ja üks Jõhvi kontserdimajja. Nüüd järjekorras sündmustest, sest seda need kindlasti olid, kui otsustada täissaalide järgi ja mitte ainult.
Estonias alustas ERSO oma oodatud endise peadirigendi Nikolai Aleksejeviga, kellel kaasas ungari päritolu viiulikunstnik Kristóf Baráti…
3 minutit
Faatum
Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee. Koostanud Iren Lill, konsultant Tiia Järg, toimetanud Tiiu Viirand ja Aime Kons. Kaas Kalev Tomingas. Tea Kirjastus, 2012. 224 lk.
Heljo Sepa 90. sünnipäevaks avaldatud raamat on mälestusväärne lugu pikast ja sisukast teekonnast, mis moodustab koostaja Iren Lille sõnul õigustatult olulise peatüki Eesti kultuuriloost. Ühtlasi on…
Heljo Sepa 90. sünnipäevaks avaldatud raamat on mälestusväärne lugu pikast ja sisukast teekonnast, mis moodustab koostaja Iren Lille sõnul õigustatult olulise peatüki Eesti kultuuriloost. Ühtlasi on…
2 minutit
Auhind
20. ja 21. oktoobril märgiti Heino Elleri 125. sünniaastapäeva noorte pianistide võistlusega „Mängime Ellerit”. Peapreemia (à 500 eurot) said I vanuserühmas (12-13a) Arko Narits (Tartu I MK), II vanuserühmas (14-15a) Ilja Tihhomirov (Narva MK), III vanuserühmas (16-17a) Maria Mikulitš (TMKK) ning IV vanuserühmas (18-19a) Veronika Issajeva (Georg Otsa nimeline Tallinna…
1 minut
Distsiplineerumisvaevustes muusikalugu
Muusikateadlased Roomas ja Göttingenis
Sel suvel-sügisel on olnud mitmeid üritusi, mille tulemusel saab muusikateaduse kulgemiste ja muusikaloole lähenemise viiside inventuuri teha. Juulis oli Roomas iga viie aasta tagant toimuv Rahvusvahelise Muusikateaduse Seltsi (IMS) XIX kongress, teemaks „Mitmetine muusika, kultuur, identiteet” („Musics, Cultures, Identities”). Saksa keskse muusikateadusliku ühingu Gesellschaft für Musikforschung (GfM)…
Sel suvel-sügisel on olnud mitmeid üritusi, mille tulemusel saab muusikateaduse kulgemiste ja muusikaloole lähenemise viiside inventuuri teha. Juulis oli Roomas iga viie aasta tagant toimuv Rahvusvahelise Muusikateaduse Seltsi (IMS) XIX kongress, teemaks „Mitmetine muusika, kultuur, identiteet” („Musics, Cultures, Identities”). Saksa keskse muusikateadusliku ühingu Gesellschaft für Musikforschung (GfM)…
5 minutit
Kuidas eksportida muusikateadust?
Paar mõtet Balti muusikateaduse konverentsilt
Tänu tublidele tegijatele on muusikaekspordi valdkond pälvinud Eestis viimasel ajal küllalt palju (meedia)tähelepanu ja sellega seotud isikud ka mõningast ametlikku tunnustust. See, et vaatlen muusikateaduslikku tegevust muusikaekspordi valguses, pole aga päriselt siinsete tuulte mõju, vaid 43. rahvusvahelisel Balti muusikateaduse konverentsil kogutud muljete tulem.
Vilniuses Leedu muusika- ja…
Tänu tublidele tegijatele on muusikaekspordi valdkond pälvinud Eestis viimasel ajal küllalt palju (meedia)tähelepanu ja sellega seotud isikud ka mõningast ametlikku tunnustust. See, et vaatlen muusikateaduslikku tegevust muusikaekspordi valguses, pole aga päriselt siinsete tuulte mõju, vaid 43. rahvusvahelisel Balti muusikateaduse konverentsil kogutud muljete tulem.
Vilniuses Leedu muusika- ja…
3 minutit
Kui tont on see viidetetont?
Teadusartiklite tasemenäitajat moonutavad tegurid
Eesti akadeemilist keskkonda kollitab viimasel ajal üks tont – viidetetont. Kui tont see tont siis ikkagi on, kas nii tont, et rikub nii mõnegi karjääri ja külvab mõttetut segadust, või selline, mis justnagu Tootsi esituses akna taga käies lõppkokkuvõttes kahjutu ja isegi mõnusalt naljakas on, või hoopis…
Eesti akadeemilist keskkonda kollitab viimasel ajal üks tont – viidetetont. Kui tont see tont siis ikkagi on, kas nii tont, et rikub nii mõnegi karjääri ja külvab mõttetut segadust, või selline, mis justnagu Tootsi esituses akna taga käies lõppkokkuvõttes kahjutu ja isegi mõnusalt naljakas on, või hoopis…
6 minutit
Raku kõrvade keemia
Brian K. Kobilka (sünd 1955) Minnesota Dulthi ülikooli keemia ja bioloogia eriala lõpetanu, Yale ülikoolist meditsiinidoktori kraad, Duke’i ülikooli järeldoktor ja hiljem Stanfordi ülikooli uurija. Howard Hughesi nimelise meditsiiniinstituudi uurija (1989–2003).
Robert J. Lefkowitz (sünd 1943) Columbia ülikooli ravi- ja kirurgiakolledži lõpetanu (1966), Duke’i ülikooli meditsiiniprofessor (1982), USA rahvusliku teaduspreemia saaja…
Robert J. Lefkowitz (sünd 1943) Columbia ülikooli ravi- ja kirurgiakolledži lõpetanu (1966), Duke’i ülikooli meditsiiniprofessor (1982), USA rahvusliku teaduspreemia saaja…
4 minutit
Kuuekümnendad
Kõnelus Viivi Luigega
Missugune tundus 60ndate Tallinn maalt tulnud tütarlapsele?
Ega ma ise ei pidanud ennast ei maalt tulnuks ega ka tütarlapseks. Samastasin ennast kõikide nende noorte näljaste maailmavallutajatega, kellest ma olin nii palju lugenud. Kogu maailma Jean Christophe’ide ja Jeanne d’Arcidega. Ja samas teadsin, et olen alles algaja, et need luuletused,…
Missugune tundus 60ndate Tallinn maalt tulnud tütarlapsele?
Ega ma ise ei pidanud ennast ei maalt tulnuks ega ka tütarlapseks. Samastasin ennast kõikide nende noorte näljaste maailmavallutajatega, kellest ma olin nii palju lugenud. Kogu maailma Jean Christophe’ide ja Jeanne d’Arcidega. Ja samas teadsin, et olen alles algaja, et need luuletused,…
12 minutit
Enn Uibo sajand
25. oktoobril möödus sada aastat unustatud märterpoeedi Enn Uibo sünnist Vana-Kariste vallas Mulgimaal. Lisan mõne subjektiivse meenutuse ja mulje sellest erakordsest inimesest.
1957. aasta augustis olin ma Dubravlagi vangilaagreis Mordvamaal jõudnud vaevalt paar kuud olla, kui mul koos kahe kaaslasega kästi asjad kokku panna ja tappi minna. Nagu Tallinnas selgus, tunnistajaks…
1957. aasta augustis olin ma Dubravlagi vangilaagreis Mordvamaal jõudnud vaevalt paar kuud olla, kui mul koos kahe kaaslasega kästi asjad kokku panna ja tappi minna. Nagu Tallinnas selgus, tunnistajaks…
3 minutit
Meenutused Variusest
Peeter Kaljumäe
Liitusin Variusega 2001. aastal, kui teater sättis samme Stockholmi ning lavastusse „Tervist, härra Vilde!” vajati uut nimitegelast. Mida Heidi Sarapuu minus nägi või kuidas ma ta silmis kirjandusklassikuga samastusin – võta nüüd takkajärele kinni. Igatahes on see koostöö kestnud üle kümne aasta ja toonud mõndagi mäletamisväärset.
Iseenesest on ju põnev…
Liitusin Variusega 2001. aastal, kui teater sättis samme Stockholmi ning lavastusse „Tervist, härra Vilde!” vajati uut nimitegelast. Mida Heidi Sarapuu minus nägi või kuidas ma ta silmis kirjandusklassikuga samastusin – võta nüüd takkajärele kinni. Igatahes on see koostöö kestnud üle kümne aasta ja toonud mõndagi mäletamisväärset.
Iseenesest on ju põnev…
4 minutit
Kultuuriloo taasloomine
Kaido Vainomaa
Heidi Sarapuu: „Kõige väärtuslikum on, et ükski näitleja pole seni minu tekstidest keeldunud ega istu tuima näoga proovis, lavastamisprotsess möödub kiiresti, mängeldes, ei tehta suuri sõnu ega targutata”
Väiketeater Varius tähistas eile oma veerandsajandat sünnipäeva. Selle teatri looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu on oma igipulbitseva energia ja loojavaimuga kirjutanud…
Heidi Sarapuu: „Kõige väärtuslikum on, et ükski näitleja pole seni minu tekstidest keeldunud ega istu tuima näoga proovis, lavastamisprotsess möödub kiiresti, mängeldes, ei tehta suuri sõnu ega targutata”
Väiketeater Varius tähistas eile oma veerandsajandat sünnipäeva. Selle teatri looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu on oma igipulbitseva energia ja loojavaimuga kirjutanud…
3 minutit
Meeleheitel koduperemeeste totaalne muutumine
Tallinna Linnateatri „Lantimiskunstnikud”, autorid-lavastajad Diana Leesalu ja Paavo Piik, dramaturg Kristiina Jalasto, kunstnik Kristel Maamägi, muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskunstnik Priidu Adlas ja koreograaf Maiken Schmidt. Mängivad Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Priit Pius ja Märt Pius. Esietendus 29. IX Hobuveskis.
„Lantimiskunstnikke” võib vaadelda – isegi…
„Lantimiskunstnikke” võib vaadelda – isegi…
3 minutit
„Kosmonautikapäev” mõjub kui rakett rööbastel
Vene teatri uuslavastus on kolme keskealise naise vaade möödunule: vaheldumisi kurb, koomiline ja õnnelik.
Vene teatri „Kosmonautikapäev”, autor Jevgeni Ungard, lavastaja Deniss Husnijarov (Peterburi), kunstnik Nikolai Slobodjannik (Peterburi). Mängivad Ljubov Agapova, Larissa Savankova ja Jelena Tarassenko. Esietendus 8. IX Vene teatri väikeses saalis.
Vene teatri „Kosmonautikapäev” tõotab tulla lärmakas ja alkoholiaurune kokkutulek,…
Vene teatri „Kosmonautikapäev”, autor Jevgeni Ungard, lavastaja Deniss Husnijarov (Peterburi), kunstnik Nikolai Slobodjannik (Peterburi). Mängivad Ljubov Agapova, Larissa Savankova ja Jelena Tarassenko. Esietendus 8. IX Vene teatri väikeses saalis.
Vene teatri „Kosmonautikapäev” tõotab tulla lärmakas ja alkoholiaurune kokkutulek,…
2 minutit
Hundid ja lambad
Kripeldama jääb soov saada pehme müksu asemel üks terav lõuahaak.
„The Wolf Project” („Hundi projekt”), koreograafid-esitajad Külli Roosna ja Kenneth Flak, dramaturg Thomas Falk, valguskujundaja Thomas Dotzler ja kostüümikunstnik Asalia Khadjé. Esietendus 12. X Kumu auditooriumis.
Külli Roosna ja Kenneth Flaki uues minimalistlikus, ent tihedas tantsulavastuses ehitatakse üles võimust ja manipulatsioonist rääkiv…
„The Wolf Project” („Hundi projekt”), koreograafid-esitajad Külli Roosna ja Kenneth Flak, dramaturg Thomas Falk, valguskujundaja Thomas Dotzler ja kostüümikunstnik Asalia Khadjé. Esietendus 12. X Kumu auditooriumis.
Külli Roosna ja Kenneth Flaki uues minimalistlikus, ent tihedas tantsulavastuses ehitatakse üles võimust ja manipulatsioonist rääkiv…
3 minutit
Grand prix!
Kristjan Mändmaaga vestlevad noored disainerid Mariana Hint ja Agnes Ratas
21. septembril anti Eesti disainiauhindade galaüritusel grand prix rahvusvahelise žürii otsusega kahele noorele graafilisele disainerile: Mariana Hindile ja Agnes Rattale. Paljudele oli üllatav kuulda, et võiduraamat „Hula. Inimeste peal testitud” oli nende sellekevadine lõputöö kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas. Nii et tähtis…
21. septembril anti Eesti disainiauhindade galaüritusel grand prix rahvusvahelise žürii otsusega kahele noorele graafilisele disainerile: Mariana Hindile ja Agnes Rattale. Paljudele oli üllatav kuulda, et võiduraamat „Hula. Inimeste peal testitud” oli nende sellekevadine lõputöö kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas. Nii et tähtis…
4 minutit
Kuidas jutustada valusaid lugusid?
Klooga koonduslaagri ja Põllküla ingerlaste matmisala väliekspositsiooni ideevõistlus I auhinna (2500 eurot) pälvis töö märgusõnaga „Mäletame”, autorid Mari Rass ja Diana Taalfeld. II auhind (2000 eurot) läks tööle märgusõnaga „Mets”, autorid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. III auhinna (1000 eurot) sai töö nimega „Välendik”, autorid Martin McLean ja Tõnis Kimmel.…
2 minutit
Sulavalu-arhitektuur: voolata vabalt ja püsida koos
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus oktoobri keskel üles taani-hispaania verd Ena Lloret Kristensen, kes rääkis oma loengus „Dünaamilised tootmisprotsessid” vabavormiliste betoonkonstruktsioonide uutest tehnoloogilistest võimalustest. Arhitekti-ehitaja rolli näeme täna roboti kineetika valguses, kus elemendipõhiste moodulsüsteemide valmistamine sõltub sama palju robotite tootjatest kui nende konfigureerimiseks vajaliku tarkvara programmeerijatest. Teiselt poolt ütleb…
3 minutit
Skulptoritel võiks olla skulptuurivõistlus
Johan Laidoneri ja Maria Laidoner Kruszewska mälestusmärgi ideekonkursist
Lõpule jõudis ideekonkurss, mille lähteülesanne nägi ette perekond Laidoneride monumendi lahendamise kunstiliselt kõrgel tasemel: luua tuli monument perekonnale, kelle koduks on olnud Viimsi, ning kaasata töösse ja kujundada sealne mõisapargi maastik. Selline vaatenurk Laidoneri monumendile on uus, inimlikult puudutav ning ühtlasi ka paras…
Lõpule jõudis ideekonkurss, mille lähteülesanne nägi ette perekond Laidoneride monumendi lahendamise kunstiliselt kõrgel tasemel: luua tuli monument perekonnale, kelle koduks on olnud Viimsi, ning kaasata töösse ja kujundada sealne mõisapargi maastik. Selline vaatenurk Laidoneri monumendile on uus, inimlikult puudutav ning ühtlasi ka paras…
3 minutit
Loomislaulu lind ja Kirche, Küche, Kinder
Kas ükskõik millise praeguse usu tõekspidamisi võib tuua appi ühe ürgse loomislaulu kujundite lahtimõtestamisel?
Hasso Krull, Jumalanna pesa. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 19-20. 70 lk.
„Jumalanna pesast” kirjutamine osutus ootamatult raskeks ülesandeks. Raamat on hästi kirjutatud ja huvitav lugeda, aga lõpus jääb valitsema hämmeldus. Raamatut saab lugeda vähemalt kahel tasandil, millest esimest…
Hasso Krull, Jumalanna pesa. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 19-20. 70 lk.
„Jumalanna pesast” kirjutamine osutus ootamatult raskeks ülesandeks. Raamat on hästi kirjutatud ja huvitav lugeda, aga lõpus jääb valitsema hämmeldus. Raamatut saab lugeda vähemalt kahel tasandil, millest esimest…
7 minutit
Tutvusta oma igavust
Modernne subjekt kogeb maailma väärtusetuna, sest ainult temast endast tulenevad väärtused ei paku rahuldavat vastust olukorras, kus transtsendentne on meie positivistlikus elukorralduses eitatud.
Lars F. H. Svendsen. Igavuse filosoofia. Sarjas „Biblioteca controversiarum”. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. TLÜ Kirjastus, 2012. 248 lk.
„Igavuse filosoofia” autor Lars F. H. Svendsen avaldab raamatu järelsõnas hämmastust raamatu…
Lars F. H. Svendsen. Igavuse filosoofia. Sarjas „Biblioteca controversiarum”. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. TLÜ Kirjastus, 2012. 248 lk.
„Igavuse filosoofia” autor Lars F. H. Svendsen avaldab raamatu järelsõnas hämmastust raamatu…
6 minutit
Turu osapoolte vastavus, stabiilsed ressursijaotused ja turudisain
2012. aasta majandusnobelistid on arendanud turgude uurimist meetoditega, mis võimaldavad hõlmata oluliselt keerukamaid valdkondi kui tarbekaupade ost ja müük.
Selle aasta Rootsi keskpanga poolt väljaantav Nobeli mälestusauhind majandusteaduse alal läks kahele USA majandusteadlasele, kelleks olid matemaatik, USA Kalifornia ülikooli emeriitprofessor Lloyed S. Shapley (sündinud 1923. aastal) ja just sel sügisel Harvardi…
Selle aasta Rootsi keskpanga poolt väljaantav Nobeli mälestusauhind majandusteaduse alal läks kahele USA majandusteadlasele, kelleks olid matemaatik, USA Kalifornia ülikooli emeriitprofessor Lloyed S. Shapley (sündinud 1923. aastal) ja just sel sügisel Harvardi…
3 minutit
Riigikogulase immuniteet – mis ja milleks?
Immuniteedi rakendamine absoluutses tähenduses on täiesti sobimatu ning näitab püüdu minna õiguse arengus vähemalt paarkümmend aastat tagasi.
Õiguskantsleri hiljutine otsus tagastada prokuratuurile taotlus riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks tekitab vastakaid mõtteid. See näitab, et XXI sajandi alguse Eestis on mõned isikud justkui niivõrd puutumatud, et võivad teha,…
Õiguskantsleri hiljutine otsus tagastada prokuratuurile taotlus riigikogu liikmetelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks tekitab vastakaid mõtteid. See näitab, et XXI sajandi alguse Eestis on mõned isikud justkui niivõrd puutumatud, et võivad teha,…
7 minutit
Tagasipöörduja avang
Marek Strandberg
Norra Nobeli rahupreemia komitee otsus anda tänavune rahupreemia Euroopa Liidule leidis meilgi põhiselt õlakehitust või pilamist. Nii ära oleme kestva rahuga harjunud, et tundub veider selle eest veel kedagi kiita. Nii terves Lääne- ja Põhja-Euroopas kui ka Eestis on inimestel, kes oma kogemusest sõda mäletavad, ühiskonnas aina väiksem osakaal.…
Norra Nobeli rahupreemia komitee otsus anda tänavune rahupreemia Euroopa Liidule leidis meilgi põhiselt õlakehitust või pilamist. Nii ära oleme kestva rahuga harjunud, et tundub veider selle eest veel kedagi kiita. Nii terves Lääne- ja Põhja-Euroopas kui ka Eestis on inimestel, kes oma kogemusest sõda mäletavad, ühiskonnas aina väiksem osakaal.…
2 minutit
