2012-11 (3385)
Helid diasporaa ajamasinast
Siberi setode laulud. Helisalvestusi Eesti rahvaluule arhiivist 7. 2 CD, DVD ja buklet (231 lk). Koostajad Andreas Kalkun ja Anu Korb, kujundanud Andrus Kalkun. Inglise keelde tõlkinud Kait Tamm, vene keelde tõlkinud Nikolai Kuznetsov, heli ja mastering Jaan Tamm, Janno Simmi ja Julia Sulina videomontaaž. EKM , Tartu 2012.
Iga minevikuga…
Iga minevikuga…
5 minutit
Filmimaailm
„Valge kaardivägi” Bulgakovi juubeliaastapäevaks
Mullu tähistati kirjanik Mihhail Bulgakovi (1891–1940) sünniaastapäeva. Tulnud ilmale Kiievis vaimuliku akadeemia õpetaja seitsmelapselise pere vanima pojana, töötas ta pärast ülikooli paar-kolm aastat arstina ning tegutses seejärel ajakirjaniku ja kirjanikuna. Peaaegu kõiki Bulgakovi romaane ja näidendeid on ka ekraniseeritud suurele või väiksele ekraanile: näiteks romaani „Meister ja…
Mullu tähistati kirjanik Mihhail Bulgakovi (1891–1940) sünniaastapäeva. Tulnud ilmale Kiievis vaimuliku akadeemia õpetaja seitsmelapselise pere vanima pojana, töötas ta pärast ülikooli paar-kolm aastat arstina ning tegutses seejärel ajakirjaniku ja kirjanikuna. Peaaegu kõiki Bulgakovi romaane ja näidendeid on ka ekraniseeritud suurele või väiksele ekraanile: näiteks romaani „Meister ja…
2 minutit
Sugudevahelised küsimused uusaja patriarhaalses ühiskonnas
„Hüsteeria” tuletab humoorikas võtmes meelde, miks me tähistame 8. märtsi ja miks on naisõiguslus tekkinud.
Mängufilm „Minu suur O!” („Hysteria”, Suurbritannia-Prantsusmaa-SaksamaaLuksemburg, 2011, 100 min), režissöör Tanya Wexler, stsenarist Stephen Dyer. Osades Maggie Gyllenhaal, Hugh Dancy, Jonathan Pryce, Felicity Jones ja Rupert Everett. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Film „Hysteria”, mille eestikeelne pealkiri…
Mängufilm „Minu suur O!” („Hysteria”, Suurbritannia-Prantsusmaa-SaksamaaLuksemburg, 2011, 100 min), režissöör Tanya Wexler, stsenarist Stephen Dyer. Osades Maggie Gyllenhaal, Hugh Dancy, Jonathan Pryce, Felicity Jones ja Rupert Everett. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Film „Hysteria”, mille eestikeelne pealkiri…
2 minutit
Lavastatud Uus Maailm
Tegu on põlvkonnafilmiga, kus on püütud esitada tänasesse päeva kriitiliselt suhtuvate noorte kreedo.
Dokumentaalfilm „Uus Maailm” (Kuukulgur Film, 2011, 88 min), režissöör Jaan Tootsen, stsenaristid Jaak Kilmi ja Jaan Tootsen, produtsent Jaak Kilmi, operaatorid Mihkel Soe, Jaan Tootsen, Jaak Kilmi, Erik Norkroos, Kullar Viimne jt. Monteerijad Marta Pulk ja Jaan Tootsen,…
Dokumentaalfilm „Uus Maailm” (Kuukulgur Film, 2011, 88 min), režissöör Jaan Tootsen, stsenaristid Jaak Kilmi ja Jaan Tootsen, produtsent Jaak Kilmi, operaatorid Mihkel Soe, Jaan Tootsen, Jaak Kilmi, Erik Norkroos, Kullar Viimne jt. Monteerijad Marta Pulk ja Jaan Tootsen,…
4 minutit
Maailmamajanduse kümme lootust
Talendid on seal ja lähevad sinna, kus sünnib tuleviku jaoks olulist. Mida teeks talent Eestis, kui maailmamajanduse kümne lootuse hulgas ei ole ühtki sellist, mille poole Eestis kirglikult püüeldaks?
Maailma Majandusfoorumi (WEF, World Economic Forum) asutasid 1000 üle viie miljardi dollarilise aastakäibega ettevõtet. Kes siis veel, kui mitte need ei peaks…
Maailma Majandusfoorumi (WEF, World Economic Forum) asutasid 1000 üle viie miljardi dollarilise aastakäibega ettevõtet. Kes siis veel, kui mitte need ei peaks…
6 minutit
Õgija jäljed Maal
Nagu vanasti oli kombeks öelda: maa on inimesi toitnud ja katnud, ja seda aastatuhandeid, küll teeb seda ka edasipidi. Aja jooksul on tasapisi toimunud looduslike ökosüsteemide, kus inimene oli süsteemi vähetähtis osa, asendumine selliste inimmõjutatud või inimtekkeliste ökosüsteemidega, mille olemasolu määravaks teguriks on inimese ise. Ajalooliselt tagasihoidlik looduse kasutamine võimaldas…
5 minutit
Viis esimest
Emakeelepäeval anti üle järjekordsed Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnad. Proosa osas pälvis selle Olle Lauli romaan „Kodutus”, luules Kalju Kruusa „Tühhja”, esseeauhinna sai Tõnu Õnnepalu „Ainus armastus. Valik esseid” ning vabaauhinna Andrei Hvostov „Sillamäe passioon”. Näitekirjanduse auhind läks Jaan Kruusvalli näidendile „Tasandikkude helinad”.
Milline on auhinnatud teose tähendus teie enda jaoks?
Olle Lauli: Neid…
Milline on auhinnatud teose tähendus teie enda jaoks?
Olle Lauli: Neid…
4 minutit
Pealelend. Urmas Bereczki
Emakeelepäeva raames on valmimas kogumik soome-ugri autorite emakeelele pühendatud luuletustest. Koostaja Urmas Bereczki, mis oli sellise antoloogia kokkupanemise ajendiks?
Antoloogia ajendiks on see, et keel ei ole pelgalt vahend, mille kaudu me oma mõtteid väljendame, vaid peale selle on meil emakeelega mitmel põhjusel väga isiklik ja emotsionaalne side. Emakeel saab seetõttu…
Antoloogia ajendiks on see, et keel ei ole pelgalt vahend, mille kaudu me oma mõtteid väljendame, vaid peale selle on meil emakeelega mitmel põhjusel väga isiklik ja emotsionaalne side. Emakeel saab seetõttu…
1 minut
Andres, jääme hüvasti!
Ühe järelehüüde järelsõnastus
Jätan Sinuga hüvasti meie ülikoolikursuse nimel, kes me tulime Tartusse õppima eesti keelt ja kirjandust tollel nüüdseks nõnda kaugel sügisel 1958.
Kursus oli silmatorkavalt andekas ning eriliselt kokkuhoidev. Meil oli imeline ühine tudengiaeg, hella nostalgiaga meenuv tänaseni, kus meie parimad aastad, kaunimad üleelamised ning kordaminekud oma erialal on seljataga.
Meie…
Jätan Sinuga hüvasti meie ülikoolikursuse nimel, kes me tulime Tartusse õppima eesti keelt ja kirjandust tollel nüüdseks nõnda kaugel sügisel 1958.
Kursus oli silmatorkavalt andekas ning eriliselt kokkuhoidev. Meil oli imeline ühine tudengiaeg, hella nostalgiaga meenuv tänaseni, kus meie parimad aastad, kaunimad üleelamised ning kordaminekud oma erialal on seljataga.
Meie…
4 minutit
Armastuse ja sõja mäng Nigulistes
„Welt gebaut ist” – Andrus Kallastu autorikontsert 6. III Niguliste kirikus.
6. märtsil võis kuulata muusikaakadeemia doktorandi, helilooja ja dirigendi Andrus Kallastu autorikontserti, mis ühtlasi oli ka tema esimene doktorikontsert. Kallastu muusikat esitasid Repoo ansambel – Leonora Palu (flööt), Jorma Toots (klaver), Kai Kallastu (hääl) ja ansambel Resonabilis – Tarmo Johannes…
6. märtsil võis kuulata muusikaakadeemia doktorandi, helilooja ja dirigendi Andrus Kallastu autorikontserti, mis ühtlasi oli ka tema esimene doktorikontsert. Kallastu muusikat esitasid Repoo ansambel – Leonora Palu (flööt), Jorma Toots (klaver), Kai Kallastu (hääl) ja ansambel Resonabilis – Tarmo Johannes…
1 minut
Koorimuusika tipud kaugenevad taidlusest
10. ja 11. märtsil Tallinna ülikooli aulas peetud üle-eestiline nais- ja neidudekooride võistulaulmine sai sedakorda teoks Ester Mägi auks. Hiljutise juubilari loomingu hulgast oli valitud ka kõikide kategooriate kohustuslik laul.
Eesti naiskooride suutlikkus on aasta-aastalt jõudsalt edenenud, kuid võimekamate edasiminek on olnud jõulisem ning nende vahe tavataidlusega kasvab. Selle kõrval, millist…
Eesti naiskooride suutlikkus on aasta-aastalt jõudsalt edenenud, kuid võimekamate edasiminek on olnud jõulisem ning nende vahe tavataidlusega kasvab. Selle kõrval, millist…
1 minut
Han Bennink – kontrastide mees
2. ja 3. märtsil esines „Talvejazzil” Hollandi trummar Han Bennink koos oma vana tuttava Jaak Sooäärega kitarril. Kopenhaagenis kohtunud muusikud on Eestis üles astunud ka 2003. aastal koos Soome saksofonisti Mikko Innaneniga, samas koosseisus salvestati album „Spring Odyssey”. Bennink on „Jazzkaart” külastanud ka 1994. aastal koos Dave Douglase ja Myra…
3 minutit
Rõõmu kammermuusikast
„In corpore 2012” 2. – 4. III Tallinnas
Tallinna muusikakeskkooli kammeransambli õpetajate korraldatav vahva sundimatu atmosfääriga rahvusvaheline konkurssfestival „In corpore” on viie toimumisaastaga sütitanud Eesti keskastme muusikaõppurite seas väga suure kammermuusika huvi. „Algne eesmärk oli anda võimalus noortele interpreetidele, neid motiveerida. Tulemus on see, et muusikakeskkoolis tahetakse väga mängida kammermuusikat! Ühtlasi…
Tallinna muusikakeskkooli kammeransambli õpetajate korraldatav vahva sundimatu atmosfääriga rahvusvaheline konkurssfestival „In corpore” on viie toimumisaastaga sütitanud Eesti keskastme muusikaõppurite seas väga suure kammermuusika huvi. „Algne eesmärk oli anda võimalus noortele interpreetidele, neid motiveerida. Tulemus on see, et muusikakeskkoolis tahetakse väga mängida kammermuusikat! Ühtlasi…
2 minutit
Toomas Vavilov: „Põlvkonnavahetus on käes!”
Eesti puhk- ja löökpillimängijate konkurss 21. – 27. III Tallinnas
Enne 1990. aastat toimusid üleriiklikud puhk- ja löökpillimängijate konkursid iga nelja aasta järel. Toomas Vavilov võttis katkenud traditsiooni 2008. aastal Tartus taastada. Nüüd on ta järgmise, eeloleval nädalal Tallinnas läbi viidava võistumängimise eestvedaja ja koordinaator.
2008. aastal ütlesid Sirbile, et konkursiga kaasnevad…
Enne 1990. aastat toimusid üleriiklikud puhk- ja löökpillimängijate konkursid iga nelja aasta järel. Toomas Vavilov võttis katkenud traditsiooni 2008. aastal Tartus taastada. Nüüd on ta järgmise, eeloleval nädalal Tallinnas läbi viidava võistumängimise eestvedaja ja koordinaator.
2008. aastal ütlesid Sirbile, et konkursiga kaasnevad…
4 minutit
Kontserdipeegel
Kolm head kingitust
„Kuldne klassika”: ERSO, dirigent Anu Tali, solist Ivari Ilja 2. III Estonia kontserdisaalis.
Kolm head kingitust publikule: ilus romantiline muusika, armastatud dirigent ja eriliselt oodatud solist tõid kokku ootusärevusest tulvil saalitäie.
Avapalana esitatud Mihhail Glinka avamäng ooperile „Ruslan ja Ludmilla” kõlas suurejoonelise haarde ja hiilgusega, moodustades sütitava sissejuhatuse. Orkester kõlas…
„Kuldne klassika”: ERSO, dirigent Anu Tali, solist Ivari Ilja 2. III Estonia kontserdisaalis.
Kolm head kingitust publikule: ilus romantiline muusika, armastatud dirigent ja eriliselt oodatud solist tõid kokku ootusärevusest tulvil saalitäie.
Avapalana esitatud Mihhail Glinka avamäng ooperile „Ruslan ja Ludmilla” kõlas suurejoonelise haarde ja hiilgusega, moodustades sütitava sissejuhatuse. Orkester kõlas…
7 minutit
Arvo Pärt ja teised heliloojad
ehk Intuitsiooniga eesti muusika jahil
Intervjuu Eesti muusika päevade (EMP) produtsendi RIIN EENSALUGA (pildil) otse enne festivali algust. Eesti heliloojate muusikat tutvustav EMP kestab 19. – 24. märtsini ja keskmes on seekord Eesti muusika bändiga.
Keegi ütles hiljuti, et EMP on alati püüdnud intrigeerida. On see tõesti eesmärk? Kas sellest alustataksegi EMPi…
Intervjuu Eesti muusika päevade (EMP) produtsendi RIIN EENSALUGA (pildil) otse enne festivali algust. Eesti heliloojate muusikat tutvustav EMP kestab 19. – 24. märtsini ja keskmes on seekord Eesti muusika bändiga.
Keegi ütles hiljuti, et EMP on alati püüdnud intrigeerida. On see tõesti eesmärk? Kas sellest alustataksegi EMPi…
6 minutit
Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursist
Möödunud aasta parimate eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursile esitati üksteist raamatut, neist viis oli valminud vastava riigiprogrammi toel.
Retsensentide ning valdkondlike ekspertkomisjonide arvamustele toetudes valis õpikuprogrammi juhtkomitee esimeses voorus välja viis parimat: need on Enno Reinsalu „Eesti mäendus”, Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia”, Eino Laasi „Metsamajanduse alused”, Heido Otsa „Soojustehnika algkursus” ja Leif Kalevi jt…
Retsensentide ning valdkondlike ekspertkomisjonide arvamustele toetudes valis õpikuprogrammi juhtkomitee esimeses voorus välja viis parimat: need on Enno Reinsalu „Eesti mäendus”, Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia”, Eino Laasi „Metsamajanduse alused”, Heido Otsa „Soojustehnika algkursus” ja Leif Kalevi jt…
1 minut
Digitaalne eesti keel kogutakse kokku
Eesti keeletehnoloogide koostöös luuakse Eesti Keeleressursside Keskus (EKRK), riikliku tähtsusega teadustaristu, kuhu kogutakse kokku praegu teadus- ja arendusasutustes laiali digitaalne keelevara.
Eestikeelseid digitaalseid keeleressursse (sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) ja -tehnoloogiat on süsteemsemalt arendatud keeletehnoloogia riiklike programmide kaudu 2006. aastast peale ja riigi raha eest saadud tulemused peavad nii teadlastele kui…
Eestikeelseid digitaalseid keeleressursse (sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) ja -tehnoloogiat on süsteemsemalt arendatud keeletehnoloogia riiklike programmide kaudu 2006. aastast peale ja riigi raha eest saadud tulemused peavad nii teadlastele kui…
1 minut
Emakeeleolümpiaad
10. märtsil toimus Tartu ülikoolis 27. emakeeleolümpiaadi lõppvoor. Selle aasta olümpiaadi teema oli „Keel ja arvuti”.
Teemavalikuga sooviti juhtida tähelepanu arvutil realiseeritud keelekogude kasutamise võimalustele keeleuurimisel (korpuspõhine keeleuurimine), loomuliku keele töötlemisele ning analüüsimisele arvuti abil ja ka arvutisuhtluses kasutatavale keelele kui uuelaadsele allkeelte kogumile, mis tundub oma keeleliste tunnuste poolest asuvat…
Teemavalikuga sooviti juhtida tähelepanu arvutil realiseeritud keelekogude kasutamise võimalustele keeleuurimisel (korpuspõhine keeleuurimine), loomuliku keele töötlemisele ning analüüsimisele arvuti abil ja ka arvutisuhtluses kasutatavale keelele kui uuelaadsele allkeelte kogumile, mis tundub oma keeleliste tunnuste poolest asuvat…
2 minutit
Keeletegu: nutitelefon tuvastab kõne
Kõnekeel on vahel üsna lohisev ja rõhudki kipuvad triivima. Kas automaatne kõnetuvastus eeldab korrektset kõnelemist või saab tarkvara aru igaühest?
Tanel Alumäe: Praegune eesti keele kõnetuvastaja töötab rahuldavalt vaid korrektse kõne puhul. Eesmärk on tuvastada ka kõnekeelt, kuid spontaanse kõne tuvastus ei toimi praegu ka suuremate keelte puhul kuigi hästi. Põhjuseks…
Tanel Alumäe: Praegune eesti keele kõnetuvastaja töötab rahuldavalt vaid korrektse kõne puhul. Eesmärk on tuvastada ka kõnekeelt, kuid spontaanse kõne tuvastus ei toimi praegu ka suuremate keelte puhul kuigi hästi. Põhjuseks…
3 minutit
Keeleauhinnad jagatud
Veebruaris ja märtsis jõudsid oma nähtavaima tulemuseni kaks auhindamisprotsessi: laureaatidele anti üle elutöötunnustuse poole kalduv Wiedemanni keeleauhind ja autasu(d) möödunud aasta silmapaistvaima keeleteo eest. Wiedemanni auhinna kandidaatide esitamine kuulutati välja novembris. Neljast ette pandud kandidaadist – Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Tiiu-Ann Salasoo ja Mari Tarand – eelistas auhinnakomisjon viimast. Ettepanekuga…
2 minutit
Konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused” Eesti Rahvusraamatukogus
Rahvusvahelisel konverentsil „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused” on vaatluse all väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiad, otsitakse keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna kultuurinähtuste seoseid.
Konverentsi raames toimub mitmeid keeleteemalisi üritusi. 14. märtsil avati Ungari Instituudis ka Eestis tuntud keeleteadlase János Pusztay haikudele loodud graafika näitus. Draamateatri sarjas „Esimene lugemine” saab 17. märtsi…
Konverentsi raames toimub mitmeid keeleteemalisi üritusi. 14. märtsil avati Ungari Instituudis ka Eestis tuntud keeleteadlase János Pusztay haikudele loodud graafika näitus. Draamateatri sarjas „Esimene lugemine” saab 17. märtsi…
1 minut
Kultuuritraditsiooni kadu viib keeletraditsiooni katkemiseni
Seoses täna ja homme rahvusraamatukogus toimuva konverentsiga „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused” viibib Eestis Tartu ülikooli audoktor Vilmos Voigt (sünd 1940) Ungarist. Budapesti Eötvös Lorándi ülikooli emeriitprofessor lõpetas sama ülikooli 1963. aastal ungari filoloogia, etnograafia ja folkloori erialal. Ta on kaitsnud kolm doktori- ja ühe kandidaadikraadi. Kokku on ta avaldanud…
5 minutit
Liivi keel – Euroopa ohustatuim?
Üle kahekümne viie aasta tagasi, kui mul tekkis huvi liivi keele vastu, elas veel üle viieteistkümne inimese, kes rääkisid liivi keelt emakeelena, kõik olid küll üle kuuekümne aasta vanad. Uut põlvkonda rääkijaid ei olnud peale kasvamas, sest liivlased olid kõik laiali aetud, peamiselt elas neid küll Lätis, aga ka mujal.…
6 minutit
Luulet
Eesti keelyle valge veeveelgi valgem sadumeeleheide seemida meel ei adu lootusetus seekõige kauni kadulõpeb tyhja teejääb vaid valus sadu lõpeb lärmi keellõpeb siis kui saduloigud täidab teel jääb vaid võõras meelvõõras sünge suduyle valge vee
1 minut
Tegelikult kuulub eesti keel suurkeelte hulka
ehk Keelemüütidest ja kompleksidest 14. märtsi emakeelepäevale mõeldes
Meie keelekeskkond ei koosne ainult nähtavast (tekstid, üksikmärgid), kuuldavast (kõne) ja virtuaalsest keelekeskkonnast (internet), vaid ka meie keelekasutusega kaasnevatest suhtumistest ja uskumustest, mida me lahkesti oma kuulajatele-lugejatele jagame. Viimasesse mahuvad lahedasti ära ka meie kompleksikesed ja enesehinnangut tõstvad müüdikesed. Nende parodeerimine kipub haiget…
Meie keelekeskkond ei koosne ainult nähtavast (tekstid, üksikmärgid), kuuldavast (kõne) ja virtuaalsest keelekeskkonnast (internet), vaid ka meie keelekasutusega kaasnevatest suhtumistest ja uskumustest, mida me lahkesti oma kuulajatele-lugejatele jagame. Viimasesse mahuvad lahedasti ära ka meie kompleksikesed ja enesehinnangut tõstvad müüdikesed. Nende parodeerimine kipub haiget…
6 minutit
Kümme küsimust Wiedemanni grammatika kohta
Lauri Kulpsoo
Grammatika tõlkijat Heli Laanekaske ja toimetajat Ellen Niiti küsitleb Karl Pajusalu
Eelmise aasta lõpul ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni silmapaistvamaid suurtöid „Eesti keele grammatika” („Grammatik der ehstnischen Sprache”) esmakordselt eestikeelsena. Selle 1875. aastal trükivalgust näinud ja rohkem kui sajaks aastaks suurimaks eesti keele grammatikaks jäänud Wiedemanni mälestusmärgi maakeelele on tõlkinud Tartu…
Grammatika tõlkijat Heli Laanekaske ja toimetajat Ellen Niiti küsitleb Karl Pajusalu
Eelmise aasta lõpul ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni silmapaistvamaid suurtöid „Eesti keele grammatika” („Grammatik der ehstnischen Sprache”) esmakordselt eestikeelsena. Selle 1875. aastal trükivalgust näinud ja rohkem kui sajaks aastaks suurimaks eesti keele grammatikaks jäänud Wiedemanni mälestusmärgi maakeelele on tõlkinud Tartu…
12 minutit
Jalutuskäik galeriides
Rada läbi illusoorse ruumi
Laura Tootsi näitus „Desire Path” Draakoni galeriis 27. II – 10. III ja Dénes Kalev Farkasi „Päev, mida ei ole olemas” Hobusepeas 29. II – 12. III.
Tallinna kahes galeriis Hobusepeas ja Draakonis oli hiljaaegu kaks üsna ühtemoodi kõnetusviisiga näitust: Dénes Kalev Farkasi „Päev, mida ei ole olemas”…
Laura Tootsi näitus „Desire Path” Draakoni galeriis 27. II – 10. III ja Dénes Kalev Farkasi „Päev, mida ei ole olemas” Hobusepeas 29. II – 12. III.
Tallinna kahes galeriis Hobusepeas ja Draakonis oli hiljaaegu kaks üsna ühtemoodi kõnetusviisiga näitust: Dénes Kalev Farkasi „Päev, mida ei ole olemas”…
4 minutit
Suur laine, hiiglasuur laine
Rahvusvaheline heategevuslik tsunami ohvrite mälestuseks korraldatud Okaeri projekt Iwate kunstimuuseumis 3. – 25. III ning Ofunato kultuurikeskuses 5. IV – 8. IV.
On läinud aasta 11. märts, põldude vahel jookseb inimene. Tema pea kohal lendab helikopter ning filmib inimese ennastületavat tormamist. Esimesel pilgul paistab ta tavalise jaapanlasena: keskmist kasvu, tõenäoliselt on…
On läinud aasta 11. märts, põldude vahel jookseb inimene. Tema pea kohal lendab helikopter ning filmib inimese ennastületavat tormamist. Esimesel pilgul paistab ta tavalise jaapanlasena: keskmist kasvu, tõenäoliselt on…
3 minutit
80 protsenti
Minister Lähedus tundis esimest korda pärast valimisi hirmu, tõelist hirmu, hirmu, mis keerles sisikonnas ja kõrvetas kurku. Enne kui ta sai mahti mõelda, virutati talle vastu suud ja ta kukkus, et olend, kes talle peale kukkus, saaks ta tümaks tampida. Minister ahmis õhku. „Kunstitudengid tervitavad sind. Hommikul kohtud trammijuhtidega. Teeme…
3 minutit
Eesti teine „Ladyfest”
Möödunud nädalal, rahvusvahelise naistepäeva umber, peeti Eestis teist korda „Ladyfest’i”, naisi-loojaid ühendavat festivali, korraldajad Brigitta Davidjants, Kätlin Kaldmaa, Dagmar Kase, Aet Kuusik, Anna-Stina Treumund ja Paula-Maria Vahtra. Kolmapäevane Kirjanike Maja kirjandusõhtu „Laval ainult tüdrukud” tõi Musta laega saali Eeva Pargi, Krista Ojasaare, Carolina Pihelga, Linda-Mari Välja, Triin Soometsa, Kätlin Kaldmaa…
2 minutit
Pealelend. Ott Pilipenko
Mõni aeg on kunstinäituste avamisel, aga ka avalikes ruumides (koolides, tänavatel) liikunud ringi rändgalerii Tank ehk spetsiaalselt disainitud jopega noor mees, kunstnik Ott Pilipenko. Nagu te Artishokis kirjutasite, on tegemist „jope sisse ehitatud indie-galeriiga. Jopel on kümme kunstikapslit, korki, mille alla moodustub väike taieste eksponeerimispind. Sellise mobiilse galerii ülesanne on…
1 minut
Tegova kolmmitmuslik taaskehastumine
Enn Tegova näitus „Kolmmitmus” Tartu kunstimuuseumis kuni 25. III, kuraator Reeli Kõiv.
Jaak Olep soovitas omal ajal kõik Visarite tööd hävitada, et tulevikul oleks vaid müütiliselt vastupidav renomee legend. Enn Tegova oli Visarite asutajaliige. Olepi unelm pole täide läind. Ja Tegova töid pole nüüdseks igavikuteedele läind Jaagul, vanal visaril, ka enam…
Jaak Olep soovitas omal ajal kõik Visarite tööd hävitada, et tulevikul oleks vaid müütiliselt vastupidav renomee legend. Enn Tegova oli Visarite asutajaliige. Olepi unelm pole täide läind. Ja Tegova töid pole nüüdseks igavikuteedele läind Jaagul, vanal visaril, ka enam…
5 minutit
Tallinna Linnahalli hiilgus ja viletsus
Meenutushetki linnahalli eluloost, mis pole olnud kõige õnnelikum.
1974. Oktoobris võetakse vastu otsus viia 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt läbi Tallinnas. See tingib vajaduse määrata kiiresti kindlaks kesklinna tulevad ehitised, s.t koostada Tallinna kesklinna detailplaneerimise projekt.
1975. Kinnitatud planeering näeb ette Mere puiestee äärsete vanade tööstushoonete lammutamise ning Viru hotelli esifassaadi laiuse…
1974. Oktoobris võetakse vastu otsus viia 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatt läbi Tallinnas. See tingib vajaduse määrata kiiresti kindlaks kesklinna tulevad ehitised, s.t koostada Tallinna kesklinna detailplaneerimise projekt.
1975. Kinnitatud planeering näeb ette Mere puiestee äärsete vanade tööstushoonete lammutamise ning Viru hotelli esifassaadi laiuse…
10 minutit
Millest räägib seekordne Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil?
XIII Veneetsia arhitektuuribiennaali konkurss I preemia pälvis töö „Aeg”, autorid sisearhitektid Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla, fotograaf Ingel Vaikla, arhitektid Ivar Lubjak ja Verionika Valk ning disainer Maria Pukk. II preemia pälvis töö „Aja pulss”, autorid kunstiteadlane Mait Väljas ja arhitekt Andro Mänd. Ergutuspreemiad: „Made in Champs Elysées”, autor Villem…
3 minutit
Kuidas näidata arhitektuuri?
Eelmisel nädalal kuulutati välja seekordse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni võistluse tulemused. Laekunud 14 võistlustööst valiti välja viis, lisaks esimesele ja teisele kohale anti ka kolm ergutuspreemiat. Otsiti lahendust, mis käsitleks praeguse Eesti arhitektuuri kontekstis olulisi aspekte, kõnetaks ka rahvusvahelisel tasandil ning haakuks ka seekordse biennaali üldkuraatori David Chipperfieldi kuraatorinäituse teemaga…
6 minutit
Sõit mööda sirget igavat maanteed
„Tour de Farce’is” on lavastaja näitlejad paraku omapäi jätnud.
Komöödiateatri „Tour de Farce ehk Abielu on igavene”, autorid Philip LaZebnik ja Kingsley Day, tõlkija Hannes Villemson, lavastaja Rednar Annus ja kunstnik Riina Vanhanen. Mängivad Henrik Normann ja Kadri Adamson. Esietendus 21. I Aruküla kultuurimajas.
Kindlasti on Henrik Normanni parodistiannet märganud igaüks, kes…
Komöödiateatri „Tour de Farce ehk Abielu on igavene”, autorid Philip LaZebnik ja Kingsley Day, tõlkija Hannes Villemson, lavastaja Rednar Annus ja kunstnik Riina Vanhanen. Mängivad Henrik Normann ja Kadri Adamson. Esietendus 21. I Aruküla kultuurimajas.
Kindlasti on Henrik Normanni parodistiannet märganud igaüks, kes…
4 minutit
Kõik on kunagi ukse taga
Polygonteatri „Maja” formaat on seekord „kaks ühes”: Sławomir Mrożek ja Jon Fosse.
Polygonteatri „Maja”, autorid Sławomir Mrożek ja Jon Fosse, dramaturg ja lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Reet Aus, helilooja Peeter Rebane, valguskujundajad Petri Parrik, Tamur Tohver ja Reet Aus. Mängivad Kärt Tomingas, Janek Joost ja Karin Rask. Esietendus 17. II Laitse…
Polygonteatri „Maja”, autorid Sławomir Mrożek ja Jon Fosse, dramaturg ja lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Reet Aus, helilooja Peeter Rebane, valguskujundajad Petri Parrik, Tamur Tohver ja Reet Aus. Mängivad Kärt Tomingas, Janek Joost ja Karin Rask. Esietendus 17. II Laitse…
3 minutit
Rahvusballett pärast „Pööningutantsu”
Ajastu moeväljend on „piiratud ressursid”, sama põhjendusega lõpetatakse Estonias ka „Pööningutantsu” sari.
Eesti Rahvusballeti „Jumalate juures. Pärast maailma”, koreograafid Kenneth Flak (Norra) ja Külli Roosna, muusikalised kujundajad Kenneth Flak (Norra) ja Yann Coppier (Taani-Prantsusmaa), teksti autorid Tor Åge Bringsværd (Norra) ja Doris Kareva, kostüümikunstnikud Külli Roosna, Kenneth Flak (Norra) ja Marja-Liisa…
Eesti Rahvusballeti „Jumalate juures. Pärast maailma”, koreograafid Kenneth Flak (Norra) ja Külli Roosna, muusikalised kujundajad Kenneth Flak (Norra) ja Yann Coppier (Taani-Prantsusmaa), teksti autorid Tor Åge Bringsværd (Norra) ja Doris Kareva, kostüümikunstnikud Külli Roosna, Kenneth Flak (Norra) ja Marja-Liisa…
3 minutit
Oskaks vaid piiri pidada
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Ajuloputus” annab sõltuvusele kindla ja konkreetse pärdiku kuju.
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Ajuloputus”, lavastaja ja koreograaf Duda Paiva (Brasiilia-Holland), stsenaariumi autor ja helilooja Allan Segall (US A-Holland), nukukunstnik Jim Barnard (Suurbritannia-Holland), lava- ja kostüümikunstnik Kaspar Jancis, dramaturg Vahur Keller. Mängivad Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra…
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Ajuloputus”, lavastaja ja koreograaf Duda Paiva (Brasiilia-Holland), stsenaariumi autor ja helilooja Allan Segall (US A-Holland), nukukunstnik Jim Barnard (Suurbritannia-Holland), lava- ja kostüümikunstnik Kaspar Jancis, dramaturg Vahur Keller. Mängivad Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra…
2 minutit
Kunst on surnud, elagu projektid?
Mart Aas on omapärane autor, kelle nihestatud loogikaga tekstid tabavad väga täpselt ühiskonna kitsaskohti.
Tartu Uue teatri „Projekt Elu”, autor ja lavastaja Mart Aas, kunstnik Erki Kasemets, kostüümikunstnik Kristel Leesmend, valguskunstnikud Taavi Toom ja Karl Jakob Marken, videokunstnik Henry Griin. Mängivad Kristel Leesmend, Leino Rei ja Mart Aas. Esietendus 17. II…
Tartu Uue teatri „Projekt Elu”, autor ja lavastaja Mart Aas, kunstnik Erki Kasemets, kostüümikunstnik Kristel Leesmend, valguskunstnikud Taavi Toom ja Karl Jakob Marken, videokunstnik Henry Griin. Mängivad Kristel Leesmend, Leino Rei ja Mart Aas. Esietendus 17. II…
2 minutit
Rahvaloenduse üllatused, ehmatused ja muiged
Käimasolev rahva ja eluruumide loendus on juba mitu kuud pälvinud üldsuse tähelepanu ja huvi, muutunud üldrahvalikuks ürituseks.
Isegi kuumadel streigipäevadel pühendab nii trüki- kui ka sotsiaalmeedia ruumi loendusele, esitab küsimusi, teeb oletusi, kommenteerib.
Loomulikult on ka kõigile varasematele loendustele ajakirjanduses osundatud ja manitsetud inimesi loenduspäevadel kodus olema ning küsimustele ausalt ja õigesti…
Isegi kuumadel streigipäevadel pühendab nii trüki- kui ka sotsiaalmeedia ruumi loendusele, esitab küsimusi, teeb oletusi, kommenteerib.
Loomulikult on ka kõigile varasematele loendustele ajakirjanduses osundatud ja manitsetud inimesi loenduspäevadel kodus olema ning küsimustele ausalt ja õigesti…
6 minutit
Mann contra Spengler
„Õhtumaa allakäigu” esimese osa ilmumisest peale omandas Spengleri nimi sedavõrd kõmulise maine, et oleks suisa mõttetu soovida kõikvõimalikest oponentidest ammendavat ülevaadet. Õnneks seda polegi tarvis teha; võib ju ette kindel olla, et midagi lugemisväärset tolles kriitilisusele pretendeerivas kirjavaras ei leidu. Kuid vähemalt üks oponent, tänini kõigile tuntud, Thomas Mann, vaimuinimesena…
3 minutit
Eelarvedefitsiit ja riigivõlg. Pilguheit majandusteooriasse
Suhtumisel eelarvedefitsiiti ja riigivõlga tuleks lähtuda eelkõige sellest, kuidas laenatud raha kasutatakse.
Kolm peamist küsimust, mille üle avaliku sektori rahanduse teoorias seoses defitsiidi ja võlaga arutatakse, on, a) kuidas eelarvedefitsiiti ja riigivõlga kui akumuleerunud defitsiidi summat mõõta, b) kes kannab riigivõla koormuse, c) millistes tingimustes (kui üldse) laenamine on majandusliku efektiivsuse…
Kolm peamist küsimust, mille üle avaliku sektori rahanduse teoorias seoses defitsiidi ja võlaga arutatakse, on, a) kuidas eelarvedefitsiiti ja riigivõlga kui akumuleerunud defitsiidi summat mõõta, b) kes kannab riigivõla koormuse, c) millistes tingimustes (kui üldse) laenamine on majandusliku efektiivsuse…
5 minutit
Kindle-single
Suure spiraalimasina keerukoht kirjastamises
Kirjastamine, levitamine ja lugemine muutub ja mureneb. Viimasel ajal tuleb selle kohta üha uusi ja uusi teateid. Poed on ärevuses ja vihased. Amazon on lugejatele selgeks teinud, et inimene ei vaja enam raamatupoodi. Me saame sirvida müügil raamatuid võrgus ja neid ühe hiireklikiga osta. Ja lisaks valida,…
Kirjastamine, levitamine ja lugemine muutub ja mureneb. Viimasel ajal tuleb selle kohta üha uusi ja uusi teateid. Poed on ärevuses ja vihased. Amazon on lugejatele selgeks teinud, et inimene ei vaja enam raamatupoodi. Me saame sirvida müügil raamatuid võrgus ja neid ühe hiireklikiga osta. Ja lisaks valida,…
4 minutit
Tunneli otsas paistab paberivabadus
Marek Strandberg
Eesti keel sai kolmapäeval oma iga-aastase korralise tähelepanu jälle kätte: lipud lehvisid ja kõneldi. Eks ta on tähelepanu väärt, nii rõõmustamist kui ka muretsemist, mis sest, et võrreldes mõnegi muu asja, nähtuse või töövahendiga, mille inimene leiutanud, võib eesti keel end lühemat aega, mõne aastakümne jagu kaunis turvaliselt tunda.…
Eesti keel sai kolmapäeval oma iga-aastase korralise tähelepanu jälle kätte: lipud lehvisid ja kõneldi. Eks ta on tähelepanu väärt, nii rõõmustamist kui ka muretsemist, mis sest, et võrreldes mõnegi muu asja, nähtuse või töövahendiga, mille inimene leiutanud, võib eesti keel end lühemat aega, mõne aastakümne jagu kaunis turvaliselt tunda.…
3 minutit
Metafooride jõul
Oswald Spengler, Õhtumaa allakäik. Maailma-ajaloo morfoloogia piirjooned. Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi. Ilmamaa, 2012. I kd 645 lk, II kd 830 lk.
Isegi kui „Õhtumaa allakäigu” maht teid kohutab, soovitaksin ikkagi lugeda, vähemalt siitsealt. Alles seda raamatut lugedes saab aru, kui palju me oleme teda juba lugenud isegi…
Isegi kui „Õhtumaa allakäigu” maht teid kohutab, soovitaksin ikkagi lugeda, vähemalt siitsealt. Alles seda raamatut lugedes saab aru, kui palju me oleme teda juba lugenud isegi…
6 minutit
