Homne Sirp
Aasta keerulisim otsus: läheb riigi kultuuripreemiate jagamiseks.
Jüri Ojaver: kuidas kunstikõrgkoolist kõige rohkem kasu saada.
Milline ärimudel sobib Haiitile, Sloveeniale ja Eestile.
Kuidas vältida ja kuidas tekitada uusi majanduskriise?
Mihkel Kunnus: uue kirjanduspõlvkonna (kui see ikka on kirjandus) portree.
Eesti “pops” linnulennult.
Mai Murdmaa kohtub taas antiiktragöödiaga.
Eesti seadusandja revolutsioonilises palavikus.
Marju Luts-Sootak hindab “eestlaste eksperimente iseendaga”.
Dokumentaalmaadlus Kristjan Palusalu ja Barutoga.
Maja Vabaduse platsi ääres, Londoni sillad,…
Jüri Ojaver: kuidas kunstikõrgkoolist kõige rohkem kasu saada.
Milline ärimudel sobib Haiitile, Sloveeniale ja Eestile.
Kuidas vältida ja kuidas tekitada uusi majanduskriise?
Mihkel Kunnus: uue kirjanduspõlvkonna (kui see ikka on kirjandus) portree.
Eesti “pops” linnulennult.
Mai Murdmaa kohtub taas antiiktragöödiaga.
Eesti seadusandja revolutsioonilises palavikus.
Marju Luts-Sootak hindab “eestlaste eksperimente iseendaga”.
Dokumentaalmaadlus Kristjan Palusalu ja Barutoga.
Maja Vabaduse platsi ääres, Londoni sillad,…
1 minut
Riigi kultuuripreemiate kandidaadid
Riigi kultuuripreemiate komisjon kinnitas riigi kultuuripreemiate kandidaatide nimekirja. Komisjonile laekusid ettepanekud 26 loomeisiku premeerimiseks pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning 37 loomeisikut või loomingulist kollektiivi möödunud aasta silmapaistva loomingu eest.
4 minutit
Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetiste sarjas ilmus professor Peeter Linnapi koostatud ”Silmakirjad 2”.
TKK professori ja fotograafia osakonna juhataja Peeter Linnapi koostatud Eesti esimene visuaalkultuuri-alane tõlkekogumik ”Silmakirjad 2”/ /on meie kultuuripildis erakordne raamat. See koondab endasse ühtekokku 22 teksti maailma esimese suurusjärgu teadlaste kirjutistest, mille temaatika ulatub nüüdiskunsti problemaatikast visuaalkultuuri kesksete küsimusteni.…
1 minut
Laura Toots Tallinna Linnagaleriis
Näituse “Distant pieces (no big stories nowadays)” avamine toimub kolmapäeval, 27.02 kell 18.00. Laura Toots on noor kunstnik kes 2008. aastal lõpetas Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakonna ning õpib praegu samas magistrantuuris, viibides 2009/2010 vahetusüliõpilasena välismaal nii Norras kui Soomes. ”Ditsant pieces” on üldse tema esimeseks isiknäituseks. Kõiki tema seniseid teoseid iseloomustab intiimne ja poeetiline autobiograafilisus…
1 minut
Konverentsil arutletakse muuseumite tuleviku üle
29. jaanuaril 2010 kell 10.30 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) algaval konverentsil „Tee Eesti muuseumini“ analüüsitakse muuseumi kui institutsiooni positsiooni kaasaja Eesti ühiskonnas. Esitletakse uusi väljaandeid. Konverentsi kantakse üle ka veebi vahendusel.
1 minut
Lugemisaasta üritused toimuvad üle Eesti
Täna tutvustati Kultuuriministeeriumis lugemisaasta ettevõtmisi, avaürituseks on 29. jaanuaril Järvamaal Albu mõisas toimuv võistulugemine “Hansenist Tammsaareni”.
1 minut
“Prekariaadi projekt” Hobusepea galeriis
Kolmapäeval, 27.01.2010 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis näitus „Prekariaadi projekt“.
1 minut
Filmilugu Mihklist ja tema Fordist
Kaks päeva ei ilmu vana Fordi, helibussi juht Mihkel Vaarmaa tööle, ehkki haige ta pole. Kolmandal päeval on ta helimeeste töökojas, otsib mind üles ja surub kõvasti kätt: „Õnnitlen teid, et te ellu jäite”. Jah, olen veel suure lõuasidemega, sest mõned päevad tagasi (veebruaris 1962) olin uuemas heliautos, mis Märjamaa lähedal avarii tegi ja…
6 minutit
Läbikukkunud frantsiis
Kui merehädaline navigeerib enamjaolt tähtede ja päikese järgi, siis kultuuriookeanil täidavad nende aset sildid, brändid ja kaubamärgid.
Mängufilm „Sherlock Holmes”, (Suurbritannia-USA 2009, 128 min), režissöör Guy Ritchie, stsenaristid Michael Robert Johnson ja Anthony Peckham. Osades Robert Downey jr, Jude Law, Mark Strong, Rachel McAdams, Kelley Reilly, James Fox jt. Linastub Tallinna kobarkinos ja Cinamonis, Tartu Cinamonis ja…
Mängufilm „Sherlock Holmes”, (Suurbritannia-USA 2009, 128 min), režissöör Guy Ritchie, stsenaristid Michael Robert Johnson ja Anthony Peckham. Osades Robert Downey jr, Jude Law, Mark Strong, Rachel McAdams, Kelley Reilly, James Fox jt. Linastub Tallinna kobarkinos ja Cinamonis, Tartu Cinamonis ja…
2 minutit
„Must välk” on „Ämblikmehe” vene versioon
Timur Bekmambetov on eesti kinokülastajale tuntud eestkätt negatiivse assotsiatsiooni tõttu. Nimelt andis just Timur Bekmambetovi film „Öine vahtkond” (ja muidugi ka selle aluseks olnud raamat) inspiratsiooni pronksiööga seotud tegelastele nimede ja sümboolika valikul. Millest on väga kahju, sest ei film ega raamat olnud kuidagi ega milleski tegelikult süüdi. Tegemist oli…
3 minutit
Seda kuradi-lugu tasub edasi rääkida!
Mängufilm „Doktor Parnassuse Imaginaarium” („The Imaginarium of Doctor Parnassus”, Suurbritannia-Kanada-Prantsusmaa 2009, 122 min), režissöör Terry Gilliam, stsenaristid Terry Gilliam ja Charles McKeown. Osades Heath Ledger, Johnny Depp, Jude Law, Colin Farrell, Christopher Plummer, Verne Troyer, Lily Cole, Tom Waits jt. Linastub Tallinna ja Tartu Cinamonis ning CC Plazas.
1.
Kas me pole mitte väsinud…
1.
Kas me pole mitte väsinud…
3 minutit
Vene Vanja Tallinnas
Klassikalist näidendit mängiti klassikaliselt, ilma üllatusteta.
Anton Tšehhov, „Onu Vanja”. Lavastaja Andrei Kontšalovski, kostüümikunstnik Rustam Hamdamov, helilooja Eduard Artemjev. Mängivad Aleksandr Filipenko, Natalja Vdovina, Julia Võssotskaja, Irina Kartašova, Aleksandr Domogarov jt. Esietendus Tallinnas 11. XII 2009.
11. detsembril läinud aastal toimus Tallinna uues Nokia kontserdimajas Anton Tšehhovi näidendi „Onu Vanja” esietendus Venemaa Riikliku Akadeemilise Mossoveti-nimelise teatri esituses,…
Anton Tšehhov, „Onu Vanja”. Lavastaja Andrei Kontšalovski, kostüümikunstnik Rustam Hamdamov, helilooja Eduard Artemjev. Mängivad Aleksandr Filipenko, Natalja Vdovina, Julia Võssotskaja, Irina Kartašova, Aleksandr Domogarov jt. Esietendus Tallinnas 11. XII 2009.
11. detsembril läinud aastal toimus Tallinna uues Nokia kontserdimajas Anton Tšehhovi näidendi „Onu Vanja” esietendus Venemaa Riikliku Akadeemilise Mossoveti-nimelise teatri esituses,…
3 minutit
Gruusia teatrit (taas)avastamas
Gruusia teater näib olevat paremas olukorras kui meil siin Euroopa Ühenduse taimelaval.
Läinud oktoobris toimus Gruusia Vabariigi pealinnas Thbilisis suur teatrifestival, kus välismaiste teatrite kõrval esitleti nelja päeva jooksul ka Gruusia omateatrit. Selline gruusia teatri esitlus toimus esimest korda ning muutub loodetavasti iga-aastaseks ettevõtmiseks nagu meie festival „Draamagi”.
Läinud oktoobris toimus Gruusia Vabariigi pealinnas Thbilisis suur teatrifestival, kus välismaiste teatrite kõrval esitleti nelja päeva jooksul ka Gruusia omateatrit. Selline gruusia teatri esitlus toimus esimest korda ning muutub loodetavasti iga-aastaseks ettevõtmiseks nagu meie festival „Draamagi”.
7 minutit
Tantsisklev hingeseisund Türgi ubadega
Osav balansseerimine näitemängutegemise ja pealtvaatamise, siiruse ja kõrvalpilgu, komöödia ja eludraama piiril.
„Türgi oad”, armastuslugu eesti moodi Mats Traadi samanimelise romaani põhjal. Lavastaja Erki Aule, kunstnik Maret Kukkur, tantsude seadja Kati Kivitar. Mängivad Indrek Ojari, Külli Reinumägi, Liia Kanemägi ja Erki Aule. Loominguline teatriühendus Oma Lava. Esietendus Telliskivi Loomelinnakus 12. XI 2009.
Loominguline teatriühendus…
„Türgi oad”, armastuslugu eesti moodi Mats Traadi samanimelise romaani põhjal. Lavastaja Erki Aule, kunstnik Maret Kukkur, tantsude seadja Kati Kivitar. Mängivad Indrek Ojari, Külli Reinumägi, Liia Kanemägi ja Erki Aule. Loominguline teatriühendus Oma Lava. Esietendus Telliskivi Loomelinnakus 12. XI 2009.
Loominguline teatriühendus…
3 minutit
Sinikrae bluus ja valgekrae valss
Näitus „BLUE -COLLAR BLUES ” („Sinikrae bluus”) Tallinna Kunstihoones ja galeriis kuni 31. I, kuraator Anders Härm. Kunstnikud: Koondatute Kunstikeskus, Francis Alÿs, Fahim Amir & Krõõt Juurak, Dario Azzellini & Oliver Ressler, Dénes Farkas, Vladan Jeremić & Rena Rädle, Johnson ja Johnson, Olga Jürgenson, Kennedy Browne, Tellervo Kalleinen & Oliver Kochta, Marge Monko, Eléonore…
5 minutit
Uudishimu ja juhuslikkus
Näitus „CURIOS ABOUT THE WORLD ” („Uudishimulik”) Kastellaanimajas kuni 3. II .
Näituse ingliskeelse pealkirja põhjal võib eeldada, et kunstnikud tegelevad oma töödes kõike haarata püüdva uudishimuga, kuid tühjana mõjuva näitusesaali seintel on üksikud fotod. Tundub, et uudishimu on Kastellaanimaja galerii seinte vahele ära kadunud ja annab endast märku väikeseformaadilistel fotodel põgusate fragmentidena, mis omakorda panevad…
Näituse ingliskeelse pealkirja põhjal võib eeldada, et kunstnikud tegelevad oma töödes kõike haarata püüdva uudishimuga, kuid tühjana mõjuva näitusesaali seintel on üksikud fotod. Tundub, et uudishimu on Kastellaanimaja galerii seinte vahele ära kadunud ja annab endast märku väikeseformaadilistel fotodel põgusate fragmentidena, mis omakorda panevad…
2 minutit
Ki wa ja loodus
KI WA näitus „wildlife documentaries” („Looduse valetõlked”) Draakoni galeriis kuni 23. I.
Ki wa on kohalikus kunstiruumis viljelenud kontseptualistliku popina määratletavat tegevust nii näituste, performance’ite kui muusika kujul juba aastaid. Tema ongi see ulakas pulgakommiga tüdruk ning enda ja kollektiivset alateadvust kanaldav robotmees. Moodsa skisofreenilise linnakultuuri kuulutaja on Draakoni galerii näitusega seekord pööranud pilgu loodusele, mis arusaadavalt…
Ki wa on kohalikus kunstiruumis viljelenud kontseptualistliku popina määratletavat tegevust nii näituste, performance’ite kui muusika kujul juba aastaid. Tema ongi see ulakas pulgakommiga tüdruk ning enda ja kollektiivset alateadvust kanaldav robotmees. Moodsa skisofreenilise linnakultuuri kuulutaja on Draakoni galerii näitusega seekord pööranud pilgu loodusele, mis arusaadavalt…
2 minutit
Tuhmuva tunnetuse teravdaja
LEONHARD LAPINI näitus „Märgid ja tühjus”Wäinö Aaltose muuseumis Turus 12. VI – 13. IX 2009 ja Hämeenlinna kunstimuuseumis 3. X 2009 – 10. I 2010.
Nii mõnigi kord tundub mulle, et eesti kujutava kunsti ja kultuuri lähiajaloo sünonüüm Soomes on Tallinna arhitekt, kunstnik, teoreetik, õpetaja ja luuletaja Leonhard Lapin (sünd 1947). Vahel on tema loometee mõnede…
Nii mõnigi kord tundub mulle, et eesti kujutava kunsti ja kultuuri lähiajaloo sünonüüm Soomes on Tallinna arhitekt, kunstnik, teoreetik, õpetaja ja luuletaja Leonhard Lapin (sünd 1947). Vahel on tema loometee mõnede…
3 minutit
Pärnu „In graafika 2010” – allegooriad koomiksitest Wiiraltini
Festival „In graafika” Pärnus: Le Dernier Cri ja Kuti Kuti Pärnu Kunstihallis kuni 31. I, Eduard Wiiralti näitus Pärnu muuseumis kuni 31. I, Kursi koolkond Pärnu Kunstnike Majas kuni 2. II , Loit Jõekalda kaljujoonised Pärnu keskraamatukogus kuni 31. I, noortesektsioon „Respekt” Pärnu Linna galeriis kuni 31.…
4 minutit
Kümnendi kümme lemmikut: subjektiivne gallup
Praegu tundub sobiv aeg möödunud kümnendi kohta kokkuvõte teha, seda ka kirjanduse vallas – eelmise aasta septembrikuu Loomingust peale on avaldatud mõtteid nimetatud ajavahemiku kodumaise ilukirjanduse osas. Mõneski mõttes sobis Loomingu arutelu eellöögiks 19. juuni Sirbis avaldatud Berk Vaheri essee „Üle õue lendas linde: „nullindad” eesti kirjanduses”, mis omakorda oli tema raadiosaate…
10 minutit
Annaliisa Pillak kui jutuvestja
„Vocalissimo”: Annaliisa Pillak ja Ralf Taal 16. I Tallinna raekojas.
Kuna viimastel aegadel on olnud melomaanidel võimalus näha-kuulata kino vahendusel nii La Scala kui Metropolitan Opera üliglamuurseid ooperietendusi, kus laulmas tänase päeva kõige säravamad lauljad ja kaamera toob vaatajani sageli viimse piirini võimendatud laulja emotsiooni ja kõlapildi, siis mõjus Pillaku ja Taali kammerlaulu sarjas…
Kuna viimastel aegadel on olnud melomaanidel võimalus näha-kuulata kino vahendusel nii La Scala kui Metropolitan Opera üliglamuurseid ooperietendusi, kus laulmas tänase päeva kõige säravamad lauljad ja kaamera toob vaatajani sageli viimse piirini võimendatud laulja emotsiooni ja kõlapildi, siis mõjus Pillaku ja Taali kammerlaulu sarjas…
2 minutit
Kui saatus koputab uksele
„Beethoveni portree”: Sten Lassmann (klaver) ja ERSO Toomas Vavilovi juhatusel, Raivo Järvi vahelugemised 15. I Estonia kontserdisaalis.
Millegipärast on kujunenud teatud ring muusikateoseid, mis on eriliselt populaarsed. Kui rääkida näiteks Vivaldi „Aastaaegadest” ja Tšaikovski I klaverikontserdist või Beethoveni IX sümfoonia finaalist „Ood rõõmule”, millest on saanud isegi Euroopa Liidu hümn, siis tahaks ära tabada, kas…
Millegipärast on kujunenud teatud ring muusikateoseid, mis on eriliselt populaarsed. Kui rääkida näiteks Vivaldi „Aastaaegadest” ja Tšaikovski I klaverikontserdist või Beethoveni IX sümfoonia finaalist „Ood rõõmule”, millest on saanud isegi Euroopa Liidu hümn, siis tahaks ära tabada, kas…
3 minutit
Tallinna Kammerorkestri lamentatsioon vioola ja akordioniga
„Virtuoosid”: Mika Väyrynen (akordion) ja Tallinna Kammerorkester Mikk Murdvee juhatusel 14. I Mustpeade majas.
Tallinna Kammerorkester on segaduste perioodi järel jõudsalt taastunud, kuid mingil moel õhkub repertuaarivalikustki teatud kurbust ja igatsust. Või kuidas reageerite teie antud kontekstis pealkirjadele „Lament” ja „Metamorfoosid”, mis ilutsesid sarja „Virtuoosid” kontserdi kavas 14. jaanuaril? Eks…
Tallinna Kammerorkester on segaduste perioodi järel jõudsalt taastunud, kuid mingil moel õhkub repertuaarivalikustki teatud kurbust ja igatsust. Või kuidas reageerite teie antud kontekstis pealkirjadele „Lament” ja „Metamorfoosid”, mis ilutsesid sarja „Virtuoosid” kontserdi kavas 14. jaanuaril? Eks…
2 minutit
Tõde selgub võrdluses
Tallinna muusikakeskkooli aulas toimus mullu 27. ja 28. XI klaverieriala keskastme õpilaste koolidevaheline võistlus. See rohkem kui nelja aastakümne taha ulatuva traditsiooniga üritus eristus varasematest oma avatud iseloomu ja rahvusvahelise haarde poolest. Lisaks tavapärastele osalejatele TMKKst, G. Otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist ja H. Elleri nimelisest Tartu muusikakoolist liitusid võistlusega noored pianistid VHK muusikakoolist, Riia Dārziņši-nimelisest muusikakoolist…
4 minutit
Tulge ooperisse!
XX sajandi I poole ühe isikupärasema muusikalooja Sergei Prokofjevi (1891–1953) menuooper „Armastus kolme apelsini vastu” jõuab 28. jaanuaril esimest korda Eesti lavale. Rõõmuks neile, kes klassikalise ja romantilise ooperi kõrvale uuemat repertuaari oodanud, aga ka kõigile muusikahuvilistele. Ooper valmis 1919. aastal algselt venekeelsele tekstile: libreto kirjutas helilooja ise Carlo Gozzi 1761. aastal valminud teose põhjal, kasutades selleks…
2 minutit
Teistmoodi impeeriumid
Kogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.
Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola…
Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola…
4 minutit
Vaimsemat rahvast oodates
Kui mitu sada või tuhat mälestist saaksime oma autode odavamate vastu vahetamisel korda teha?
Küsimusele, kui korras on Eestis asjad muinsuskaitsega, andis ühe võimaliku vastuse mullu ajaloomuuseumis ja mujalgi esitletud näitus „Ultima memoria”. Olukord teeb rohkem kui murelikuks. Esivanemate pärandi kaitsmise probleem ulatub aga kogu ühiskonna väärtushinnanguteni. On ühiskondliku kokkuleppe küsimus, mida, millal ja mis…
Küsimusele, kui korras on Eestis asjad muinsuskaitsega, andis ühe võimaliku vastuse mullu ajaloomuuseumis ja mujalgi esitletud näitus „Ultima memoria”. Olukord teeb rohkem kui murelikuks. Esivanemate pärandi kaitsmise probleem ulatub aga kogu ühiskonna väärtushinnanguteni. On ühiskondliku kokkuleppe küsimus, mida, millal ja mis…
2 minutit
2006. aasta tasemest oleme kindlasti edasi liikunud
Muinsuskaitsealaste investeeringutoetuste suurendamine mälestiste omanikele on muinsuskaitseametile üheks põhieesmärgiks olnud selle loomisest peale. Ameti 15 tegevusaasta jooksul on muinsuskaitse rahastamisel toimunud mitmeid olulisi muutusi. Kui 1990ndatel olid mälestiste restaureerimistoetused ainus riigipoolne abinõu, siis 2000. aastatest lisandus vahendeid riiklike programmidega mõisakoolidele ja pühakodadele. Samaaegselt hakati mälestisi erinevate eesmärkide kaudu toetama EL…
2 minutit
Muinsuskaitse augus
Kõigile muinsuskaitseobjektidele eraldatud summa võrdub neljandikuga Pika tänava korteri hinnast.
Tallinna vanalinn ja Struwe meridiaanikaar on esindatud maailmapärandi, Kihnu kultuuriruum, laulupidude traditsioon ning Setu leelokultuur maailma vaimse kultuuripärandi, Balti keti dokumendimaterjal maailma mälu nimistus. Kuigi esmapilgul tundub maailmas olevat vähe riike, millel on rahvaarvu arvestades niivõrd suur hulk pärandit UNESCO nimistutes, oleme selle näitajaga alles esimese saja…
Tallinna vanalinn ja Struwe meridiaanikaar on esindatud maailmapärandi, Kihnu kultuuriruum, laulupidude traditsioon ning Setu leelokultuur maailma vaimse kultuuripärandi, Balti keti dokumendimaterjal maailma mälu nimistus. Kuigi esmapilgul tundub maailmas olevat vähe riike, millel on rahvaarvu arvestades niivõrd suur hulk pärandit UNESCO nimistutes, oleme selle näitajaga alles esimese saja…
3 minutit
Nõukogude aeg, sovetiaeg või hoopis külma sõja ajajärk?
Neid, kes arreteeriti poliitilistel põhjustel 1944. aastast Stalini surmani ja hiljemgi, oli rohkem kui märtsiküüditatuid.
Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil. Koostanud Tõnu Tannberg. Ajalooline Ajakiri 2009, nr 1-2 (127-128).
Sovetiaja käsitlemine on, vaatamata jätkuvatele siiretele Eesti päevapoliitikasse, pöördumatult ajalooteaduseks saanud. Seda näitab ka üsna väike tähelepanu, mida avalikkus osutas juba…
Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil. Koostanud Tõnu Tannberg. Ajalooline Ajakiri 2009, nr 1-2 (127-128).
Sovetiaja käsitlemine on, vaatamata jätkuvatele siiretele Eesti päevapoliitikasse, pöördumatult ajalooteaduseks saanud. Seda näitab ka üsna väike tähelepanu, mida avalikkus osutas juba…
7 minutit
Twitter on mõttetu paik
Netis on ehitatud tuhandeid keskkondi. Valdav osa sureb kiiret halastussurma ja vaid nende korjused hulbivad aastaid neti avarustes. Millel on lootust ellu jääda? Paistab, et obligatoorsed on mitu tunnust.
3 minutit
Positsioonivalik ja väljakunägemine
Tänu N Liidu jaoks viis aastat väldanud maailmasõjale olid Nõukogudemaal kõik aastad vennad, igal aastal täitus mõnest sõjasündmusest kas 5 või 0-ga lõppev arv aastaid. Ja neil ümmargustel aastail jagati, teadagi, medaleid ning tehti tavalisest suurem pidu. N Liidu ideoloogiline mantlipärija Venemaa sedasama nii suurejooneliselt ei jaksa, aga sõja lõpu ehk võidu ümmarguse…
2 minutit
Kuno Areng: „Virinat võiks vähem olla”
FOTO: Tairo Lutter/Scanpix
Kokkuvõtteid teha on inimlik. Kokkuvõtteid teha on vajalik
Kuidas muidu saaksime teada (olgu iseenda tarbeks või teistele teadmiseks), kui kaugele oleme oma teel jõudnud. Ning…
Kokkuvõtteid teha on inimlik. Kokkuvõtteid teha on vajalik
Kuidas muidu saaksime teada (olgu iseenda tarbeks või teistele teadmiseks), kui kaugele oleme oma teel jõudnud. Ning…
7 minutit
