2010-14 (3294)
Reedel 15. Sirp väljas
Sirbiga kaasas Diplomaatia topeltnumber ning Kultuurkapitali stipendiumitabelid.
Sirbis:
* Kuidas arhitektid paremat meeskonnamängu saaksid mängida? Intervjuu EALi esimehe Peeter Perega.
Arvamusi: Miks nad Mahtra muuseumi juhataja ära tappa tahavad? Valimiskampaania pirrud lõkendavad. Töötud jäävad töötuteks. Tasakaal televisioonis.
* Liberaalse majanduse viletsusest Eestis, progressiivse populismi võimalikkusest ja 9 tähelepanekut arenguökonoomika vallast.
* Toomas Vint: proosamaastik 2009,…
Sirbis:
* Kuidas arhitektid paremat meeskonnamängu saaksid mängida? Intervjuu EALi esimehe Peeter Perega.
Arvamusi: Miks nad Mahtra muuseumi juhataja ära tappa tahavad? Valimiskampaania pirrud lõkendavad. Töötud jäävad töötuteks. Tasakaal televisioonis.
* Liberaalse majanduse viletsusest Eestis, progressiivse populismi võimalikkusest ja 9 tähelepanekut arenguökonoomika vallast.
* Toomas Vint: proosamaastik 2009,…
1 minut
Tartu Uues Teatris esietendub Urmas Vadi “Peeter Volkonski viimane suudlus”
15. aprillil toimub Tartu Uues Teatris selle hooaja viimane esietendus – Urmas Vadi autorilavastus “Peeter Volkonski viimane suudlus”.
1 minut
Ersa keele päeva hõimuõhtu 14. aprillil
Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti-Mordva Kultuuriseltsi ja Ersa Kultuuriühinguga Sjatko kolmapäeval, 14. aprillil kell 18.00 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) ersa keele päeva.
1 minut
Ülo Valgu loeng kuradist ja vanapaganast
Neljapäeval, 15.aprillil kell 16.00 kõneleb Ülo Valk A. H. Tammsaare Muuseumis kuradist ja vanapaganast.
1 minut
Helen Kauksi sünniaastapäevanäitus Lühikese Jala Galeriis
Lühikese Jala Galeriis avatakse 18. aprillil kell 16.00 Helen Kauksi 60. sünniaastapäeva tähistamiseks kunstniku klassikalises ja hinnalises gobelääntehnikas vaipade näitus.
1 minut
Jüri Kaarma lugemistuba
Reedel, 16. aprillil kell 17 avatakse Vabaduse galeriis (Tallinn, Vabaduse väljak 6) raamatukujundaja Jüri Kaarma juubelinäitus „Jüri Kaarma lugemistuba”.
1 minut
Haus galerii kevadoksjon juba sel nädalal
Haus Galerii traditsiooniline kevadoksjon toimub 15. aprillil algusega kell 20.00 galerii ruumides Tallinnas, Uus tn 17.
1 minut
Kunstiüliõpilased esitlevad O. Lutsu majamuuseumis köitekunsti võimalusi
O. Lutsu majamuuseumis (Riia 38, Tartu) on võimalik külastada Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna üliõpilaste erinevaid köitekunsti võimalusi tutvustavat näitust “Eesti oma raamat”.
1 minut
Tallinna Muusikakeskkool saab Solarise abil uue harfi
Sel nädalavahetusel Solarise keskuse poolt korraldatud heategevuslikul oksjonil kogunes 1-kroonise alghinnaga esemete müügist Tallinna Muusikakeskkooli toetuseks ligi 30 000 krooni uue harfi ostmiseks.
1 minut
“VII urbanistika ja linnamaastike päevad” räägivad sotsiaalsest tänavast
22.-24. aprillil toimuvad VII Urbanistika ja linnamaastike päevad. Seekord võetakse luubi alla sotsiaalse tänavaruumi temaatika – konverentsi arutelud koonduvad pealkirja alla „Sotsiaalne tänav“.
2 minutit
Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi parimad
Jazzikuu-aprilli üks olulisemaid sündmusi on Uno Naissoo nimeline heliloomingu konkurss.
1 minut
Reisikirjanduse konverents “Kirjanik kohvriga”
Reedel, 16. aprillil kl. 10 toimub Eduard Vilde Muuseumi ja Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi koostöös eesti reisikirjandust käsitlev konverents „Kirjanik kohvriga“.
1 minut
SA Tallinn 2011 nõukogu kinnitas kogu Euroopa kultuuripealinna programmi
Täna toimunud SA Tallinn 2011 nõukogu korralisel istungil kinnitati kogu 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna programm. Nõukogu heakskiidul kuulub programmi 251 sündmust kogusummas 108,8 miljonit krooni.
1 minut
Maailma lood Tartus
23. – 28. III peeti Tartus VII maailmafilmi festivali.
25. märtsi pärastlõunal peaks Athena kinosaalis algama Aado Lintropi filmi „Setu pulm” seanss, aga tehnika tõrgub seda näitamast. Kohaletulnud rahvalauljad puhkevad spontaanselt leelotama ning ettetulnud viperusest kujuneb sedasi hoopiski festivali lisaväärtus: maailm tuleb mitte ainult kinolinale, vaid ka vahetult saali. See on…
25. märtsi pärastlõunal peaks Athena kinosaalis algama Aado Lintropi filmi „Setu pulm” seanss, aga tehnika tõrgub seda näitamast. Kohaletulnud rahvalauljad puhkevad spontaanselt leelotama ning ettetulnud viperusest kujuneb sedasi hoopiski festivali lisaväärtus: maailm tuleb mitte ainult kinolinale, vaid ka vahetult saali. See on…
5 minutit
Amenábariga antiikses Aleksandrias
Mängufilm „Agoraa” („Ágora”, Hispaania 2009, 121 minutit), režissöör Alejandro Amenábar, stsenaristid Alejandro Amenábar ja Mateo Gil, operaator Xavi Giménez, helilooja Dario Marianelli, kunstnik Guy Hendrix Dyas. Osades Rachel Weisz, Max Minghella, Oscar Isaac, Ashraf Barhom, Rupert Evans, Michel Lonsdale, Homayoun Ershadi, Sammy Samir. Levitab Focus Features / 20th Century Fox…
2 minutit
Ristsõna anonüümsele häälele
Polanski „Variautor” on Hitchcocki mõjudega: ruumis on salapäraseid märke ja viiteid, et näiv pole tegelik, ruum on seejuures suletud, ahistav.
Berliini filmifestivali parima lavastaja Hõbekaruga pärjatud Roman Polanski „Variautor” on film, mille puhul tahtmatult kipuvad esile seosed režissööri eraeluga. Linateose peategelane avastab end omapärasest suletusest ja jälgimise all olemisest, Polanski…
Berliini filmifestivali parima lavastaja Hõbekaruga pärjatud Roman Polanski „Variautor” on film, mille puhul tahtmatult kipuvad esile seosed režissööri eraeluga. Linateose peategelane avastab end omapärasest suletusest ja jälgimise all olemisest, Polanski…
3 minutit
Lohetätoveeringuga tüdruk elab ohtlikku elu
Filmi „Tüdruk, kes mängis tulega” on peaaegu võimatu vaadelda lahus nii Rootsi menukirjaniku Stieg Larssoni bestselleriks kujunenud millenniumi-triloogiast ehk siis ekraniseeringu aluseks olevast kirjanduslikust vundamendist kui ka selle tsükli esimese raamatu ekraniseeringust „Lohetätoveeringuga tüdruk”. Seda hoolimata faktist, et filmist arusaamiseks pole nn esimese osa nägemine kohustuslik.
2 minutit
Seitse pilti Erkki-Sven Tüürist – üks film
Kultuuris tegutsevatest tuntud inimestest on ikka filme tehtud ja raamatuid kirjutatud. Tehakse-kirjutatakse ka edaspidi. Põhjuseks on eelkõige just tuntus, sest sellega on loogilist jada pidi seotud hulk teisi inimesi: ühed, kelle maailmatunnetus on saanud toitu ja lohutust nende loomingust või tegevusest, ja teised, kes respekteerivad ühiskonnapildis esile kerkinud nägusid liidritena,…
4 minutit
Kas tellida kunstiteos või tellida idee?
Protsendiseadusega seotud ootused on suured – ja õigusega. Tahame, et seaduseelnõu parimal võimalikul viisil ettenähtud ajal seadusena jõustuks. Praegu näib, et mõned seaduse eesmärgid on tekstikirjutaja tõlgenduses muutunud ebamääraseks või saanud lausa uue tähenduse. Et eelnõu tekst oleks võimalikult selge ja eesmärgikohane ja et praegu sissekirjutatud hämarused ei muutuks takistusteks…
3 minutit
Tartu mälu: avalik skulptuur ja monument
Kui juhtute Tartu kesklinna, siis silmate tihedamate hooneplokkide vahel ja kõrval hõredaid tühimikke, paljast jõeäärt, mis nagu ootaks midagi või kedagi. Kui ronida suvisel ajal Toomemäele, kunagise Toomkiriku torni, siis paljastub vaade roheliste latvade linnale, mida liigendavad siin-seal üksikud majad, sekka mõni tihedam grupp. Pole siis ime, et Tartu on…
3 minutit
Protsendiaeg ootab kunstide sünteesi
Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus „Protsendiaeg. Skulptuur ja arhitektuur” arhitektuurimuuseumis kuni 18. IV. Kuraator Tiiu Kirsipuu, kujundaja Tea Tammelaan.
Maailma esimeseks avalikuks skulptuuriks peetakse sfinksi. Ma ei ole küll Egiptuses käinud, kuid olen lugenud, et hiiglasliku skulptuuri peale on tahutud tekst, mis hoiatab, et Cheopsi püramiidi sissetungijal tuleb tegemist teha sfinksiga…
Maailma esimeseks avalikuks skulptuuriks peetakse sfinksi. Ma ei ole küll Egiptuses käinud, kuid olen lugenud, et hiiglasliku skulptuuri peale on tahutud tekst, mis hoiatab, et Cheopsi püramiidi sissetungijal tuleb tegemist teha sfinksiga…
3 minutit
Seks, valed, kineetiline skulptuur ja videolint
Maigi Magnuse isikunäitus „Läbi teeskluse ja mängu” kultuuritehase Polymer Kunstikonteineris kuni 11. IV.
Öeldakse, et suurema osa kirjanike debüütteosed on autobiograafilised. Kunstnike esimeste suuremate isikunäituste kohta saab vaevalt sama öelda. Ja veel vähem on niivõrd valusalt isiklikke, oma lähisugulaste karaktereid lahkavaid ja iseenda pereajalugu analüüsivaid näitusi nagu Maigi Magnuse oma. Vaataja…
Öeldakse, et suurema osa kirjanike debüütteosed on autobiograafilised. Kunstnike esimeste suuremate isikunäituste kohta saab vaevalt sama öelda. Ja veel vähem on niivõrd valusalt isiklikke, oma lähisugulaste karaktereid lahkavaid ja iseenda pereajalugu analüüsivaid näitusi nagu Maigi Magnuse oma. Vaataja…
2 minutit
Elu vikerkaarel
Anna-Stina Treumundi näitus „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. IV.
Näituse pealkiri on Miranda July filmi pealkirja „Mina ja sina ja kõik, keda me teame” (2005) parafraas, mis viitab sellele, et lõpuks on kõik tegelased omavahel seotud, kuigi nad ise seda ei tea.…
Näituse pealkiri on Miranda July filmi pealkirja „Mina ja sina ja kõik, keda me teame” (2005) parafraas, mis viitab sellele, et lõpuks on kõik tegelased omavahel seotud, kuigi nad ise seda ei tea.…
4 minutit
VOOΛ võtab võimust
Raoul Kurvitza näitus „VOOΛ” (lugeda „vool”) Hobusepeas kuni 12. IV ja Draakonis kuni 10. IV.Läksime külla Raoul Kurvitza ateljeesse. James Thurlow on uurinud ka Henri Bergsoni filosoofiat, mis loob teoreetilise põhja Raoul Kurvitza projektile „VOOΛ” . Lambda sõna lõpus loob sellest sümmeetrilise kujundi. Ükskõik mispidi ette ei keera, ikka jääb…
6 minutit
Suurt lauljat meenutati ka Peterburis
„Georg Ots 90” 28. III Peterburi teatrija muusikamuuseumi saalis.
28. märtsil täitus Peterburi teatri- ja muusikamuuseumi saal Georg Otsa austajatest, sest Peterburi Eesti Kultuuriseltsi korraldusel toimus Venemaalgi väga populaarse laulja 90. sünniaastapäevale pühendatud üritus. seesugune, mõne eesti väljapaistva helilooja või interpreedi tähtpäevaga seotud õhtu oli sel sajandil viies: 2007. aastal…
28. märtsil täitus Peterburi teatri- ja muusikamuuseumi saal Georg Otsa austajatest, sest Peterburi Eesti Kultuuriseltsi korraldusel toimus Venemaalgi väga populaarse laulja 90. sünniaastapäevale pühendatud üritus. seesugune, mõne eesti väljapaistva helilooja või interpreedi tähtpäevaga seotud õhtu oli sel sajandil viies: 2007. aastal…
2 minutit
Tallinn Music Week’i nišist ja missioonist
Teist aastat toimunud Tallinn Music Week’il (TMW) on üks tähendus publikule, kelle jaoks mõne päeva jooksul toimub kontsentreeritult tohutu arv kvaliteetseid kontserte. Teisiti näeb sündmust aktiivsem showcase-festivali esineja, kes lisaks kontserdi andmisele võtab tõsiselt ka seoses rohkete väliskülalistega tekkivaid promovõimalusi ja seminare. Ja kolmas pilk on festivali ajaks Eestisse saabunud…
3 minutit
Tallinn Music Week ja „Hea uus heli”
Pärast TMW lõppu tulnud pressiteate kohaselt esines ligi kahekümnel erinäolisel kontserdil üle 100 muusikalise kollektiivi, keda käis kolmel õhtul uudistamas ligi 6000 muusikasõpra ning 107 talendijahile saabunud välisdelegaati 17 riigist. Lisaks korraldati seminare-vestlusringe muusikatööstusega haakuvatel teemadel. TMW-laadseid üritusi on harjutud nimetatama showcase-festivaliks, s.t paljude lavadega ja tihti ka mitme klubi…
3 minutit
EMP ehk Eesti nüüdisMuusika eriPära
Eesti muusika päevad 22. – 27. IIIEt heliloojate liidu egiidi all korraldatavad Eesti muusika päevad on olnud juba üle kolme aastakümne eesti nüüdismuusika kõige olulisem suurfoorum, ei vaja vist pikemat selgitust. Sest teist samalaadset, nii laiahaardelist ja samas ka süvitsi minevat muusikafestivali meil lihtsalt pole. Erandiks polnud siin mõistagi ka…
6 minutit
Sarvedega peremudeleid ehk Võrdõigusluse õnnetusi
Ka kõige cosmo-meisterlikum fassaadiviimistlus ei tee naisi võrdseks seksuaalse valiku ees – ainult burka teeb.
Algus eelmises Sirbis
Aimée Beekman, Valikuvõimalus. Kolmas trükk. Pegasus, 2010. Järelsõna Johanna Ross, sarja kujundanud Heino Prunsvelt, kaane kujundanud Jan Garšnek. 264 lk. Maarja Kangro, 48 tundi. Looming 2010, nr 2, lk 152 – 177.
9.
Beekmani romaani…
Algus eelmises Sirbis
Aimée Beekman, Valikuvõimalus. Kolmas trükk. Pegasus, 2010. Järelsõna Johanna Ross, sarja kujundanud Heino Prunsvelt, kaane kujundanud Jan Garšnek. 264 lk. Maarja Kangro, 48 tundi. Looming 2010, nr 2, lk 152 – 177.
9.
Beekmani romaani…
8 minutit
Tõlkeloo uurimissund
Eestis puudub püsiv institutsioon, mille põhikirjaliseks ülesandeks oleks Eesti tõlkeloo edendamine.„Vajadus taidetõlke ajaloo kirjapanekuks kasvab iga aastaga,” kirjutas Peeter Torop 1980. aastate lõpul. „Tõlkesund on muutunud tõlkeloo uurimissunniks,” kordas ta 2002. aastal. Meeldetuletus ei ole kukkunud päris kaljusele pinnale: siin-seal on ilmunud Eesti tõlkeloo katkeid, Marek Tamm leiab märtsikuu Diplomaatias,…
4 minutit
Nikolaj Aretov: „Uurima peab igasuguseid ilukirjanduslikke tekste”
Professor Nikolaj Aretov (1954), kelle viimaste aastate ilmunud tööde hulgas on Bulgaaria XV III-X IX sajandi kirjandusloo („Национална митология и национална литература. Сюжети, изграждащи българската национална идентичност в словестността от ХVІІІ и ХІХ век”, 2006 ja „Българската литература от епохата на националното възраждане”, 2009) ja bulgaaria kriminaalromaani („Убийство по български”,…
3 minutit
Keel on sõiduriist, millega Dante läbis Põrgu ringe
Intervjuu Belfasti luuletaja, esseisti, romaanikirjaniku, muusiku ja tõlkija Ciarán Carsoniga
Miriam McIlfatrick-Ksenofontov: 9. ja 10. aprillil Tallinna ülikoolis toimuva tõlkekeele metodoloogia konverentsi pealkiri „Kultuuride ja tekstide vahel: marsruute tõlkeloos” on teie kui luuletaja ja tõlkija loominguga näikse et otseselt seotud, sest olete tõlkinud inglise keelde tekste nii erinevatest keeltest ja…
Miriam McIlfatrick-Ksenofontov: 9. ja 10. aprillil Tallinna ülikoolis toimuva tõlkekeele metodoloogia konverentsi pealkiri „Kultuuride ja tekstide vahel: marsruute tõlkeloos” on teie kui luuletaja ja tõlkija loominguga näikse et otseselt seotud, sest olete tõlkinud inglise keelde tekste nii erinevatest keeltest ja…
6 minutit
PEALELEND: Ivar Põllu , Tartu Uue teatri „Ird, K”autor ja lavastaja
Kuidas ja milliseks muutus kirjutamise ja lavastamise käigus ettekujutus Kaarel Irdist?
Ettekujutus muutus väga palju. Ird oli alguses selline umbisikuline klomp teatriajaloos, liigsuur, et olla inimene. Müütiline kapsapea, kuhu igaüks on lippe ja lappe juurde lisanud, igatahes mitte inimene, keda oleks huvitav teatrilaval vaadata. Nõukogude ajal ilmunud materjalide läbitöötamine ei…
Ettekujutus muutus väga palju. Ird oli alguses selline umbisikuline klomp teatriajaloos, liigsuur, et olla inimene. Müütiline kapsapea, kuhu igaüks on lippe ja lappe juurde lisanud, igatahes mitte inimene, keda oleks huvitav teatrilaval vaadata. Nõukogude ajal ilmunud materjalide läbitöötamine ei…
1 minut
Irdkangelase rõhurežii
Ivar Põllu näidendi ja lavastuse „Ird, K.” nimitegelase „K” kätkeb endas oma kafkalikkuses tähendusi maamõõtjast ja kohtualusest kommunisti ja küüditajani.On sümpaatne, et Ivar Põllu pole oma „Ird, K.” näidendi ja lavastusega alistunud üsna tõenäolisele esmatasandi kiusatusele hakata müütilise kangelase mõõtmeisse avardunud ajaloolist isikut kohe omatahtsi „tõlgendama” ja „värskendama”, vaid on…
4 minutit
Kae ahve!
Päär Pärensoni ja Cabaret Rhizome’i „Ürgne kutse” lavastab teistsugususe süüdlaseks.Cabaret Rhizome’i väikesest hubasest blackbox’ist on saanud mitmesuguseid kahtlasi masinaid tulvil tehas. Suur konveierimasin, millel sõitmas kaks käru või vagonetti, hiigelkraana, nõukaaegne arvutisüsteem, kaamerasondiga asjandus seinal, suur metallalus, mille peal saab uurida tähtsaid plekitükke ja ohtlikke jäätmeid. Ja palju muud. Kujutan…
6 minutit
Tõde ei ole kandiline
Tõde võib olla lihtne, vaieldamatu ja kergesti äratuntav, leiab Lauri Vahtre ja toob selle kinnituseks väite: „tellis on kandiline, on kandiline, on kandiline, ja selles küsimuses mingit teist tõde olla ei saa”. Pealtnäha oleks justkui tegemist faktiväitega, millele võiks vastu vaielda – mida siis arvata Põhja-E uroopa telliskivigootikast või sellest…
3 minutit
Antidualism – üks igatpidi tore mõtteviis
„Peale mõne koostööalti esmakursuslase,” kirjutas kunagi Richard Rorty „ei ole võimalik leida mitte kedagi, kes ütleks, et kaks kokkusobimatut arvamust olulise küsimuse kohta on ühtviisi head. Filosoofid, keda „relativistideks” kutsutakse, on need, kes ütlevad, et kahe niisuguse arvamuse vahel valimise alused on vähem algoritmilised, kui varem arvati.”1
5 minutit
PEALELEND: Kaarel Piirimäe, ajaloolane
Veebruari lõpus avati Tallinnas Kristiine keskuses näitus „Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas”, mis rändab edasi Haapsallu, Kuressaarde, Pärnusse, Põlvasse, Tartusse, Viljandisse, Võrru, Narva ja Rakverre. Milline oli Euroopa komisjoni visioon näituse kavandamisel ja mis kannustas sind selle näituse kuraatorina?
See oli võimalus tegeleda teadustööle vahelduseks populaarse ehk rahvaliku ajalooga.…
See oli võimalus tegeleda teadustööle vahelduseks populaarse ehk rahvaliku ajalooga.…
2 minutit
Ajakirjanduse tase on praegu parem kui poliitikal
Marju Lauristin: „Sotsid ei võtnud omaks verise revolutsiooni ja klassivõitluse ideed, vaid püüdlesid sotsiaalse sidususe ja läbirääkimiste ning kõigi kaasamise poole”
Teie värske raamat algab väga huvitavate elulooliste mälestustega, mille aluseks on paari päeva jooksul tehtud lindistused. Kas on ka detailsemat lisa oodata?
Seda ei oska ma lubada. Kõige olulisem, mis…
Teie värske raamat algab väga huvitavate elulooliste mälestustega, mille aluseks on paari päeva jooksul tehtud lindistused. Kas on ka detailsemat lisa oodata?
Seda ei oska ma lubada. Kõige olulisem, mis…
10 minutit
Kuidas otsustajad meiega kõnelevad
On kurb tõsiasi, et arutelud sotsioloogiliste küsitluste ja mis tahes sotsiaalpoliitiliste „instrumentide” üle taanduvad enamasti demagoogia tulevärgiks. Meenuvad otsusetegijate argumendid pensioniea tõstmise, maksude ja emapalga diskussioonides. Ka ETV 7. aprilli „teledebatt” kõrgete riigiametnike palkade teemal, kui grupp kõrgepalgalisi tegeles saatejuhi leebe pilgu all isiklike palganumbrite kirgliku kaitsmisega, põhiväiteks võlusõna „vastutus”…
2 minutit
Õige aeg kunstiteoks
Juunis, napilt enne jaanipäeva, tähistab Eesti Vabariigi seaduslik maksevahend ehk Eesti kroon tõenäoliselt oma viimast sünnipäeva. Protsendiennustajad pakuvad aastavahetusel eurole ülemineku tõenäosuseks 90, 95 ja 99% ja küllap ta nii lähebki. Parlament kohendab hoogtöö korras sadu seadusi, kuhu kehtiva maksevahendina kunagi kroon sisse kirjutatud. Valitsus ja rahvas aga ootaksid justkui…
2 minutit
Puid armastav audoktor Krzysztof Penderecki
FOTO: Rauno Volmar / EPLKrzysztof Penderecki valiti EMTA audoktoriksMärtsi viimasel pühapäeval toimus pidulik kontsert: muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestrit juhatasid Krzysztof Penderecki ja Andres Mustonen. Esitusele tulid Britteni Viiulikontsert (soleeris 2008. aasta H. Elleri nimelise viiuldajate konkursi laureaat Magdalena Filipczak) ning Krzysztof Penderecki Concerto grosso nr 1 (solistid Henry-David Varema, Indrek…
3 minutit
