2009-6 (3239)
Uus Sirp homme väljas
Iseseisvuspäeva eelõhtul annab Sirp au riigi kultuuripreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaatidele: Ilse Lehistele, Ellen Niidule, Arvo Pärdile ja Aarne Ükskülale. Kaarel Tarand aust, truudusest, ametnikust ja poliitikust. Tiit Hennoste hindab raamatuturgu, Ero Liivik otsedemokraatia võimalusi. Leopardid ja leopardsed lõvid ehk kes on kes Eesti vapil. Eesti näod pildis ja Eesti lood filmis. Märt…
1 minut
Heino Elleri muusikapreemia kandidaatide esitamine
Heino Elleri sünnipäevaks, 7. III kuulutatakse välja järjekordsed Heino Elleri muusikapreemia saajad. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ootab ettepanekuid Elleri muusikapreemia kandidaatide esitamiseks 1. III 2009.
1 minut
Rakvere mängib Schmitti
13. veebruaril esietendus Rakvere Teatris Eric-Emmanuel Schmitti „Kooselu väikesed kuriteod“, mis jutustab ühe mehe ja naise kuritegudega armastusloo. Täpsemalt räägib lavastus kestva armastuse võimalikkusest. Autor alustas enda sõnul kirjutamist lünga täitmiseks: „Maailma dramaturgiast võib leida tuhandeid näidendeid armastuse algusest ja sadu armastuse lõpust.
1 minut
Vanemuises esietendub Franz Kafka „Loss“
Vanemuise teatri väikeses majas esietendub kolmapäeval, 18. veebruaril Franz Kafka „Loss“, lavastajaks Hendrik Toompere.
1 minut
Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest
Põhiseaduse preambulis on kirjas, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, § 6 aga sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. § 37 annab igaühele õiguse saada eestikeelset õpetust, §-id 51 ja 52 aga kohustavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi tagama eestikeelse asjaajamise ja suhtlemise.…
6 minutit
Elektroonilise Õiguskeele esimese artiklikogumiku saateks
Õiguskeele viieteistkümnenda ilmumisaasta puhul on põhjust anda põgus ülevaade eesti õiguskeele ja väljaande Õiguskeel kujunemisest.
Õiguskeelt hakati Eestis korrastama kohe pärast iseseisvuse saavutamist, s.o eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Tartus tegutses õigusterminoloogiakomisjon, kus arutati läbi kõigi tol ajal valminud seaduseelnõude terminoloogia. Komisjoni nõustas keelemehena Johannes Voldemar Veski, eesti keelekorraldusliikumise juhtfiguur ja oskuskeele…
Õiguskeelt hakati Eestis korrastama kohe pärast iseseisvuse saavutamist, s.o eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Tartus tegutses õigusterminoloogiakomisjon, kus arutati läbi kõigi tol ajal valminud seaduseelnõude terminoloogia. Komisjoni nõustas keelemehena Johannes Voldemar Veski, eesti keelekorraldusliikumise juhtfiguur ja oskuskeele…
2 minutit
Tühi potentsiaal
Rein Raud otsib kirjandusest tugeKui lugeda kahte raamatut üksteise järel, ei pea neid tingimata võrdlema hakkama, kuid pole midagi parata, Mihkel Raua „Musta pori näkku” ja Rein Raua „Vend” tekitasid suure kiusatuse näha neis teineteist täiendavaid või kompenseerivaid nähtusi eesti uuemas kirjanduses. Pealegi võiks mõlemat pidada tüüpiliseks – ja mingis…
6 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Sirp küsis toimetajatelt, kriitikutelt:1) Milline tundub olevat tänavuse žürii pilk kirjandusele:on siin mingeid üllatusi ja julgust või selgelt nähtavat joont või täpselt mõõdetud konservatiivsust?2) Kas ja kuidas saaks eesti kirjanduse auhindamise süsteemi veel muuta nii, et tulemus oleks võimsam,väärikam, mõjukam, asjatundlikum vms? Tänavu lisandus paar žüriid.
10 minutit
Lapsik koletis ja püha lihtsameelsus
„Koletis” („Der Unhold/ The Ogre”, SaksamaaPrantsusmaa-Suurbritannia 1996, 112 minutit). Režissöör Volker Schlöndorff, stsenaristid Jean-Claude Carrière ja Volker Schlöndorff Michael Tournier’ romaani „Le Roi des Aulnes” (”Haldjakuningas”) järgi, operaator Bruno de Keyzer, helilooja Michael Nyman. Osades John Malkovich, Gottfried John, Heino Ferch, Marianne Sägebrecht, Agnès Soral, Armin Mueller-Stahl, Volker Spengler jt.…
3 minutit
Kleepuv-mesine muinasjutt unistavatele naistele
Pastelsetes pooltoonides pehme ja püdel, muigama ajavad naljad, turvaliselt koduperenaiselik, sordiini all kirg, viks ja viisakas seks.Mängufilm „Vicky Cristina Barcelona” (Hispaania-USA 2008, 96 min), režissöör ja stsenarist Woody Allen. Osades Rebecca Hall, Scarlett Johansson, Penelope Cruz, Javier Bardem. Linastub kinos Sõprus ja Tartu Cinamonis.Woody Alleni romantiline komöödia „Vicky Cristina Barcelona”…
3 minutit
Keskpõrandale kokku
59. „Berlinale” on jõudnud poole peale.Alustaks seekord kodumaistest asjadest ja ligematest naabritest. „Berlinalel” on saanud tavaks, et alguspäevil esitletakse filmimaailma aastaraamatut „International Film Guide”. Igaühele, kes tahab gasuguste riikide filmindusmerest lusikaga maitset proovida, on IFG asendamatu käsiraamat, kui detailitäpne ja igapidi pädev, on mõnel juhul ikka vaieldav.
5 minutit
Comédie-Française: tehtud! Kas ka nähtud?
Nüüd on nad siis käinud. Meie näinud. Ja nemad läinud. „Eks järgmise 300 aasta pärast siis näeme jälle!” naljatas Mme Murie Mayette, Comédie-Française’i juht laupäeva õhtul Eesti Draamateatri parketil pärast teatri Euroopa turnee eelviimast mängukorda. Jah, esimest korda oma rohkem kui kolmesaja-aastase ajaloo jooksul väisas maailmakuulus teater Eestit, muuseas, teistesse…
2 minutit
Ühe teatrisaali ehitamata jätmise lugu
Viimase 25 aasta jooksul on sellel lõpmatul ehitusel oma kätt saanud proovida kümned projekteerijad, sajad ehitusorganisatsioonid ning tõenäoliselt tuhanded ehitajad.Täna on Tallinna Linnateatri 43. sünnipäev. Õhtul kogunevad Laia tänava väärikasse teatrimajja paljud sõbrad ja kolleegid. Pidu peetakse ikka sealsamas, kus 1965. aastal alustati. Ka minul on olnud suur au anda…
5 minutit
Kas kommerts suretab eesti teatri?
Suur raha võimu tapatöö näib olevat nakatanud kogu eesti teatri.Yasmina Reza, „Tapatöö jumal”, prantsuse keelest tõlkinud Margus Alver. Lavastaja Jaak Allik, kunstnik Jaak Vaus. Mängivad Kersti Kreismann, Piret Rauk, Jüri Aarma ja Sulev Teppart. Esietendus Kuressaare Linnateatris 5. X 2008.
Rasked ajad on jõudnud teatrissegi. Suur raha võimu tapatöö näib olevat…
Rasked ajad on jõudnud teatrissegi. Suur raha võimu tapatöö näib olevat…
4 minutit
Lauri Astala reaalsuse lävi
LAURI ASTALA näitus „Väike spektaakel” Kumus kuni 15. II .Lauri Astala interaktiivsete videoinstallatsioonide „Väikesed näitemängud” on väikesed võrrelduna teatriga, ent näitusesaalis neelavad nad vaataja. Idee ei ole uus: vaataja suunatakse ekspositsioonikuubikusse, pildi sisse minekust saab musta kasti minek nagu kinno. Ent Lauri Astala boksid on midagi enamat. Tsiteerides näituse seletuskirja,…
4 minutit
Ood inimesele
EVI TIHEMETSA näitus „Islandi kivid” Vabaduse galeriis kuni 18. II .Vabaduse galerii on pooleteise-aastase tegutsemisaja jooksul jõudnud kujuneda küpsemate kunstnike näituste kohaks. See on koht, kus võib mõnegi näituse puhul nautida maalija graafikatehnilisi finesse ning jälgida autorite elamuslikku esteetilist esitust, ent mitte ainult. Evi Tihemets näiteks on oma „Islandi kividega”…
2 minutit
Erootika või porno?
„Elu 69 – erootika eesti kaasaegses kunstis” Rakvere muuseumis kuni 12. II .Näituse avamisel küsisid mitmed inimesed minult, ka ajakirjanikud ja ametimehed, kes ei kuulu kunstnikkonna siseringi: kus siis algab siin erootika ja lõpeb porno? Ega seda piiri nii kerge eritleda ei olegi. Vastust kunstnike huvides vormides määratlesin erinevuse sedaviisi,…
4 minutit
Tagasi juurte juurde
Intervjuu „Maskiballi” kujundaja Ralf Forsströmiga.Ralf Forsström on tuntumaid Soome teatrikunstnikke maailmas, ta on tegutsenud mitmes Skandinaavia draama- ja ooperiteatris, aga ka mujal. Tema töid on eksponeeritud näitustel Tōkyōs, Shanghais, Torontos, Praha Quadriennale’il (aastaauhind 1983) jm. Neljakümne viie aasta jooksul on ta teinud üle kahesaja lavakujunduse ja kostüümikavandi draama-, ooperi- ja…
6 minutit
Rahvusvaheline talvekursus Tallinnas
20. – 29. jaanuarini toimusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) rahvusvahelised talvekursused Innovative Approaches In Interpretation Of Music ABAMi (Association of Baltic Academies of Music) muusikakõrgkoolide üliõpilastele, EMTA tudengite kõrval osalesid Helsingi, Stockholmi, Odense, Hamburgi, Varssavi, Gdanski, Vilniuse, Riia ja Reykjavíki noored muusikud. Umbes pooltsadat üliõpilast juhendasid Läänemere maade muusikakõrgkoolide…
4 minutit
Teod. Eduard Tubina Ühing
Täna esitleb Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatus muusikaakadeemias oma uusi trükiseid: Eduard Tubina „Kogutud teoste” V köidet ja ühingu aastaraamatut. Sirp käis sel puhul ühingu aseesimehe ja „Kogutud teoste” toimetuskolleegiumi liikme Margus Pärtlase jutul.
Aastal 2000 asutatud ühing jõuab huviliste ette juba kaheksanda aastaraamatuga ja viib ellu peaaegu utoopilisena näinud…
Aastal 2000 asutatud ühing jõuab huviliste ette juba kaheksanda aastaraamatuga ja viib ellu peaaegu utoopilisena näinud…
5 minutit
Paragrahvi väänamisest: ajalooliselt ja rahvusvaheliselt
Siiani pole eriti uuritud põhjuseid ja viise, kuidas Eesti haritlased 1940. aastal punase võimuga kohanesid.Lauri Mälksoo, Rahvusvaheline õigus Eestis. Ajalugu ja poliitika. Argo, 2008.Me elame uues uljas maailmas. Vähemalt nõnda ütles president Toomas Hendrik Ilves möödunud aasta lõpus Londonis peetud kõnes. Ilvese sõnul leidis 2008. aasta augustis, kui Venemaa sõjavägi…
5 minutit
Seatud sekulariseerunud ja ateistlikku maailma teenima
Üks teoloog eksiilis ja teine kodumaale Siberist naasnuna katsusid ainuisikuliselt teha ära terve kujuteldava teaduskonna töö.
Elmar Salumaa (1908–1995) artiklite kogumik „Evangeelium ja eetos” on ilmunud Ilmamaa kirjastuse ettevõtmisel „Eesti mõtteloo” sarjas 2008. aasta lõpus, tähistades üksiti Salumaa 100. sünniaastapäeva. Kui Eesti 20. sajandi teoloogidest Uku Masingu nimi ei vaja…
Elmar Salumaa (1908–1995) artiklite kogumik „Evangeelium ja eetos” on ilmunud Ilmamaa kirjastuse ettevõtmisel „Eesti mõtteloo” sarjas 2008. aasta lõpus, tähistades üksiti Salumaa 100. sünniaastapäeva. Kui Eesti 20. sajandi teoloogidest Uku Masingu nimi ei vaja…
3 minutit
Darwini evangeelium
On sümptomaatiline, et loodusliku valiku printsiip kerkis esile Inglismaal, kus oli olemas kontseptsiooni ühiskondlikuks aktsepteerimiseks vajalik eeltingimus: individualistlik ja egotistlik mentaliteet.Koolis sai õpitud, et teadus on teinud kindlaks: töö tegi ahvist inimese. Kui palju on praegu tavainimeste hulgas neid, kes ortodokssete darvinistide kombel peavad seda (Friedrich Engelsi) väidet valeks, lamarkistlikuks…
5 minutit
Trikk number üks
Kriitilistest häältest hoolimata kosus ka Eestis viimaste aastakümnetega usk, et kapitalism ehk demokraatlik turumajandus on ideaalne heaolumasin, mis toimib ilmale ja emotsioonidele vaatamata. Ja et tähtis on vaid isiklikult õige kangi juurde trügida. Ilmselt tundub mõnelegi nüüd üllatav, kuuldes, et tolle masina tõrkumise põhjuseks on usaldus, õigemini selle puudumine –…
2 minutit
Tühi mikrofon
Kunagi arvasin, et Eesti Vabariigi suurim võltsing oli president Arnold Rüütel, kuid mida rohkem ma järele mõtlen, seda enam tundub mulle, et sellele tiitlile kandideerib hoopis Eesti ajakirjandus ning müügiosakond on seal nagu Villu Reiljan parteis. Mida lähemalt meediat uurida, seda rohkem langeb eesriideid, mille taga on üha uued ja…
5 minutit
Otsedemokraatia liiga ilus idee
Enamasti suudab üleriigilise rahvaalgatuse organiseerida vaid mõni partei, karismaatiline poliitik või siis piisavat raha käsutav äriseltskond.Mõeldes vaimustusest, vihast ja hoost, meenub ikka katalaani värss, mida armastas Salvador Dalí sõnul deklameerida tema vanaema:
Kahekümne viiendal,jaagupipäeval,võimas oli pühahärgadeväljal.Kõik läksid hooguja kurjust täis,süüdati kloostrid,sest nii õige näis. (1)
Kahekümne viiendal,jaagupipäeval,võimas oli pühahärgadeväljal.Kõik läksid hooguja kurjust täis,süüdati kloostrid,sest nii õige näis. (1)
4 minutit
Eland ennemuiste Kärbe
Võiks arvata, et Eestis pole Euroopa riikide keskmisegagi võrreldes (ja see on ju maailma keskmisest väga palju kõrgemal) midagi katastroofilist lahti. Kuigivõrd on veel raha, vett ja toitugi. Vabast maast rääkimata. Tegelikult on seda põhivajaduste katteks rohkem kui küll, aga seda pole praegu lihtsalt sünnis tunnistada. Põhiline ühiskonna infrastruktuur seisab…
2 minutit
Maskide langemise aeg
Kasin aeg nõuab ilusaid inimesi. Noid, kes käituksid kui kuningad: tagasihoidlikult, väärikalt ja au hoides. Kasin aeg ei anna võimalusi mugavalt fassaade imetleda. See kisub maha kõik maskid inimestelt ja nende suhetelt ning paneb vastastikku alasti seisma oma tõelise olemuse ja tõeliste väärtustega. Eesti rahvusooperi Estonia 2009. aasta esimene ooperilavastus,…
5 minutit
