Homses Sirbis
Noore kultuuritegelase preemia laureaat Marius Peterson esitab vahearuande.
Eesti lipp sai 125-aastaseks.
Timothy Garton Ash kommenteerib olukorda.
Berk Vaher peatud kultuuripoliitikal.
Elo Viiding, Kristiina Ehin ja Triin Soomets ilmutasid uued luulekogud.
Kärt Hellerma lunastusest kirjanduses.
Kadri Selge mõtteid Novgorodi teatrifestivalilt.
Eesti Keelpilliõpetajate Ühing on tegutsenud 20 aastat.
Kes sa oled, Eri Klas?
Start Trek kui üüratu kaubamärk.
Ja veel palju sissevaateid, -piidlemisi kultuuriruumi.
Eesti lipp sai 125-aastaseks.
Timothy Garton Ash kommenteerib olukorda.
Berk Vaher peatud kultuuripoliitikal.
Elo Viiding, Kristiina Ehin ja Triin Soomets ilmutasid uued luulekogud.
Kärt Hellerma lunastusest kirjanduses.
Kadri Selge mõtteid Novgorodi teatrifestivalilt.
Eesti Keelpilliõpetajate Ühing on tegutsenud 20 aastat.
Kes sa oled, Eri Klas?
Start Trek kui üüratu kaubamärk.
Ja veel palju sissevaateid, -piidlemisi kultuuriruumi.
1 minut
Eesti B-film valiti A-kategooria festivalile
Režissöör Rasmus Merivoo mängufilm „Buratino“ valiti Hiinas toimuvale Shanghai filmifestivalile.
12. Shanghai rahvusvaheline filmifestival toimub 13.-21. juunini. „Buratino“ osaleb festivali Panorama programmis. See on ka Rasmus Merivoo filmi rahvusvaheline esilinastus.
12. Shanghai rahvusvaheline filmifestival toimub 13.-21. juunini. „Buratino“ osaleb festivali Panorama programmis. See on ka Rasmus Merivoo filmi rahvusvaheline esilinastus.
1 minut
Enn Põldroos Tampere Majas
Enn Põldroosi arvutigraafika näitus „Panoptikum“ 5. – 28.6.2009 Tampere Majas
Reedel, 5. juunil kell 17 avatakse Tampere Majas Enn Põldroosi arvutigraafika näitus „Panoptikum“.
Reedel, 5. juunil kell 17 avatakse Tampere Majas Enn Põldroosi arvutigraafika näitus „Panoptikum“.
1 minut
Eesti Kontserdi direktori ametikohale esitati üheksa avaldust
Eesti Kontserdi direktori ametikohale esitas kandideerimisavalduse üheksa inimest, konkursikomisjon asub dokumente läbi vaatama 4. juunil.
1 minut
Kirjanikele makstav laenutushüvitis suureneb
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kultuuriministeeriumis valminud eelnõu, millega muudetakse autoritele makstavate hüvitiste määrasid ja jaotamise korda, et eraldada rohkem raha eesti kirjanikele, koostajatele ning järel- või eessõna autoritele.
1 minut
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi virtuaalnäitus ”Igatsusest sündinud elusümfoonia”
Muuseumi kodulehel on võimalik vaadata virtuaalnäitust Eduard Tubina elust ja loomingust. 2005. aastal koostas muuseum Eduard Tubina 100. sünniaastapäeva puhul heliloojat, tema elu ning loomingut kajastava näituse ”Igatsusest sündinud elusümfoonia”. Näitus oli väga populaarne ning külastas Eestimaal mitmeid paiku – Alatskivi loss, Eesti…
1 minut
Vanemuisel õnnestus külastatavust kasvatada
Vanemuise teater andis 2009. aasta esimese viie kuuga 242 etendust ja kontserti, mis kogusid kokku 86 135 külastust.
1 minut
Tallinnas esilinastub Yann-Arthus Bertrandi film „Home“!
Ülemaailmsel keskkonnapäeval, 5. juunil kell 19.00 näidatakse Prantsuse Suursaatkonna, Prantsuse Kultuurikeskuse, Sihtasutus Tallinn 2011 ja Von Krahli Akadeemia koostöös Von Krahli Teatris Yann-Arthus Bertrand’i filmi „Home“. Tegemist on filmi „Home“ ülemaailmse esilinastusega, kus esimest korda maailma ajaloos saab näha ühte filmi enam kui viiekümnes riigis korraga.
1 minut
Juubelifilm “Detsembrikuumus” nüüd DVD-l
Vabariigi juubeliks valminud mängufilm “Detsembrikuumus” on jõudnud DVD-le – plaadi esitlus toimub kolmapäeval, 27. mail 2009. a. kell 16:00 Balti jaama restoranis Travel. Artur Talviku sõnul valiti DVD väljatulekuks mai lõpp just sellepärast, et lähenemas on mitmed suurüritused, mille külaliste hulgas filmi DVD-d levitada – XXVIII Tallinna Vanalinna Päevad, XXV laulu-…
1 minut
Robert Randma ja Eesti Päevalehe raamatukirjastus esitlevad uut romaani “Sigaret”
Kohe raamatulettidele jõudev romaan “Sigaret” räägib inimkehade külastamisest ja seiklemisest võõrastes kehades.
1 minut
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia pälvisid Andres Kurg ja Mari Laanemets
Reedel, 29. mail, toimus Kadrioru kunstimuuseumis Eesti Kunstiteadlaste Ühingu üldkogu, kus kuulutati välja ühingu aastapreemia võitjad ning nimetati esimesed auliikmed.
1 minut
Mathew Halpin Tam Galeriis
“Valel pool voodit” – kolmapäeval, 3. juunil kell 19.00 avatakse Tam Galeriis Tallinnas resideeruva Austraalia päritolu kunstniku Mathew Halpini lõbusalt irooniline isikunäitus.
1 minut
Narva linnuses avaneb näitus “Puhkus Narva-Jõesuus ja selle ümbruses”
Neljapäeval, 4. juunil kell 16.00 avatakse Narva linnuses näitus “Puhkus Narva-Jõesuus ja selle ümbruses”, mis on pühendatud Narva-Jõesuu kuurordilinna ajaloole. Näitus annab ülevaadet suvituskultuuri arenemisest ja puhkuse organiseerimisest.
1 minut
Türi Kevadfestivalil kõlab veeteemaline muusika
Reedel, 5. juunil algab kolm päeva kestev Türi Kevadfestival, mis on Eestimaa kevadpealinna suurim kultuuriüritus. Kolmandat korda toimuv loodusteemaline muusikafestival keskendub seekord alateemale „vesi”.
1 minut
Kristel Mägedi joonistuste näitus
2.-30. juunini on Tallinna Keskraamatukogu näitusesaalis (Estonia pst 8) avatud vabakutselise näitleja Kristel Mägedi joonistuste näitus.
1 minut
Tartu Uus Teater alustab mitmefaasilise poliitilise teatri projektiga
9. juunil alustab Tartu Uus Teater mitmefaasilise poliitilise teatri projekti “Kolm värvi. Eesti” esimese osaga – “Kolm värvi. Eesti 2009. Sinine / avalikud intervjuud ühiskonna võtmetegelastega.”
2 minutit
Kontserdisari “Ooper Raekojas”
Pühapäeval, 31. mail alustas Tallinna raekojas igasuvist hooaega kontserdisari „Ooper Raekojas“. Kolmteist aastat järjest toimunud projekti algataja ja eestvedaja on Rahvusooper Estonia kontsertmeister Tarmo Eespere, kes sarja esimese kontserdiga tähistab ühtlasi oma 50. sünnipäeva.
1 minut
Georgi Marlekov Raja skulptuuripargis
29. mail avati Raja skulptuurigaleriis Georgi Markelovi puuskulptuuride näitus. Georgi Markelov on sündinud Narvas 29. V 1929 ning lõpetanud 1956. aastal ERKIs skulptuuri eriala. Markelov on tuntud kui virtuooslikult teostatud puuskulptuuride autor, kelle temaatika on vaheldunud portreedest monumentideni.
1 minut
Kumu öö festival
Kumu ÖÖ festival toimub neljandat korda sel reedel, 5. juunil. Muusikafestival Kumu ÖÖ on toimunud alates Kumu avamisaastast 2006 ning jätkab rõõmsa suvealguse-festivalina ka sel aastal. 5. juunil avatakse Kumu uksed taas õhtul kell 21.00 muusika- ja kunstisõpradele terveks ööks ning sel korral on programmi kaasatud Eesti kaasaegse kunsti näitus „Asjade Seis” muuseumi viiendal korrusel. Näitusele teeb Ki…
2 minutit
Pakri Laulmise Pidu toimub 22. augustil
Kodanikualgatusest sündinud idee algatada Paldiskis uus rahvapeotraditsioon on jõudnud esimeste viljadeni – 22. augustil toimub keskpunktiga Paldiski kindluses Pakri Laulmise Pidu.
1 minut
Noore Kunstniku preemia laureaat on Sigrid Viir
29. V anti välja viies Noore Kunstniku preemia, mille pälvis EKA fotograafia osakonna bakalaureus Sigrid Viir. Komisjoni otsusega määrati Noore Kunstniku preemia EKA fotograafiatudeng Sigrid Viirile läbimõeldud ja selge kunstnikupositsiooni järjekindla arendamise eest.
1 minut
Herald Eelma Vabaduse galeriis
Herald Eelma joonistuste näitus “MUUTUMISED” Vabaduse galeriis avatakse neljapäeval 04. VI kell 16.00. Näitus kestab 05. – 24.VI 2009. E-R 10.00-18.00; L 11.00-17.00. Selle näitusega tähistab kunstnik oma 75. juubelit.
“Olen saanud inspiratsiooni lähiümbruse loodusest. Kuna kõik on pidevas muutumises ‑ aastaajad, ööpäev, ka vaatleja ise, siis kannabki joonistuste seeria nime ‑ MUUTUMISED.”
Herald Eelma
“Olen saanud inspiratsiooni lähiümbruse loodusest. Kuna kõik on pidevas muutumises ‑ aastaajad, ööpäev, ka vaatleja ise, siis kannabki joonistuste seeria nime ‑ MUUTUMISED.”
Herald Eelma
1 minut
Eestimaa kirjanduslik kaardistamine
Mehed ei nuta. Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Eia Uus, Urmas Vadi, Mehis Heinsaar. Koostanud ja toimetanud Berk Vaher. Prima Vista, 2009. 95 lk.
Mu meelest on omajagu sümboolne ja seaduspärane, et Tartu kirjandusfestival „Prima vista” võttis sel aastal nõuks saata viis eesti kirjanikku kirjutama Eestimaa äärealadele: Tartu ja Tallinn on ikka olnud teatud…
Mu meelest on omajagu sümboolne ja seaduspärane, et Tartu kirjandusfestival „Prima vista” võttis sel aastal nõuks saata viis eesti kirjanikku kirjutama Eestimaa äärealadele: Tartu ja Tallinn on ikka olnud teatud…
6 minutit
1950. aastad taas kaadris
1950. aastate saksa filmikunst oli olemuselt žanrikino: komöödiad, kodumaafilmid, sõjafilmid, melodraamad, muusikalid ja 1960ndatel ka kriminullid.
2. – 7. juunini peetakse kinos Sõprus saksa filmide festivali „Pärast sõda, enne müüri”, mille käigus tuuakse linale seitse filmi aastatest 1945–1960. 1950. aastate keskpaik. Lääne-Saksamaa oli võitnud jalgpalli-MM i, uuesti üles ehitanud oma sõjaväe, rajanud sõjavaremete keskele vastsed…
2. – 7. juunini peetakse kinos Sõprus saksa filmide festivali „Pärast sõda, enne müüri”, mille käigus tuuakse linale seitse filmi aastatest 1945–1960. 1950. aastate keskpaik. Lääne-Saksamaa oli võitnud jalgpalli-MM i, uuesti üles ehitanud oma sõjaväe, rajanud sõjavaremete keskele vastsed…
6 minutit
Heitlus rämpsueetriga ehk Positiivsed on igavad
Mängufilm „Su telekas valetab” („Free Rainer – Dein Fernseher lügt”, SaksamaaAustria 2007, 129 minutit). Režissöör Hans Weingartner. Osades Moritz Bleibtreu, Elsa Sophie Schulz Gambard, Milan Peschel, Gregor Bloéb, Tom Jahn jt).
„Su telekas valetab”, küllap enam tuntud „Free Rainer’i” nime all, on üks päris pull film, kus tänapäeva menutelevisioonile antakse alguses…
„Su telekas valetab”, küllap enam tuntud „Free Rainer’i” nime all, on üks päris pull film, kus tänapäeva menutelevisioonile antakse alguses…
3 minutit
Leige geopeitus
Tegelik kurjajuurikas on võrsunud hoopis Vatikani enese sõnniku seest ning oma mõrvarlikud intriigid on ta lihtsalt illuminaatide kraesse lavastanud.
Mängufilm „Inglid ja deemonid” („Angels and Demons”, USA 2009, 138 min), Dan Browni samanimelise romaani ainetel. Režissöör Ron Howard. Osades Tom Hanks, Ewan McGregor, Avelet Zurer, Stellan Skarsgard, Armin Müller-Stahl jt. Linastub Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Raamatut pole ma…
Mängufilm „Inglid ja deemonid” („Angels and Demons”, USA 2009, 138 min), Dan Browni samanimelise romaani ainetel. Režissöör Ron Howard. Osades Tom Hanks, Ewan McGregor, Avelet Zurer, Stellan Skarsgard, Armin Müller-Stahl jt. Linastub Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Raamatut pole ma…
3 minutit
Matsirahvas ja teaatrigurmee
Pott mett eelmises Sirbis – „Eesti teater tegi puhta töö”, kus Reet Weidebaum kirjutab eesti näidendite edust Heidelbergi teatrifestivalil, sisaldab muidu hea jutu sees ka kopsaka tilga tõrva. Hämmeldus algab sellest, kui lugeda, mida ütleb Reet Weidebaum, kes ise festivalil viibis: „Suurim üllatus oli „Aabitsa kuke” ettelugemine: meie lauskomöödiast oli sakslaste tõlgenduses saanud kummaliselt kurkunööriv …
2 minutit
Oidipus ei ole ragisev, kustuv plaat aegade grammofonis!
Arne Merilai „Türann Oidipuse” tekstuur on poeetiline, allitereeriv-assonantne, kalambuuridest ja kujundlikkusest küllastunud, allusioneerivaks vabavärsiks üle minev.
„Türann Oidipuse” põhiteksti juhatab sisse tuntud metafiktsionaalne riugas: autor esineb tõlkija osas, teost esitletakse Bologna ülikooli residentsi arvutiruumis juhuslikult leitud fiktiivse autori Pontios Chersonesose käsikirjana. Lisaks on Pontios Chersonesose narratsiooni pikitud astronoom Christopher…
„Türann Oidipuse” põhiteksti juhatab sisse tuntud metafiktsionaalne riugas: autor esineb tõlkija osas, teost esitletakse Bologna ülikooli residentsi arvutiruumis juhuslikult leitud fiktiivse autori Pontios Chersonesose käsikirjana. Lisaks on Pontios Chersonesose narratsiooni pikitud astronoom Christopher…
3 minutit
Ego ja alternatiivi näitus
LY LESTBERGI näitus „Minatuul” Vabaduse galeriis kuni 3. VI.
Ly Lestbergi näituse avamisel valitses elevus, mille puhkemist saab vist seletada ainult vajutusega teatud salajasele hoovale põhjamaalase hinges, sellele, mille aktiviseerib võlusõna „Itaalia”. Kohalolijate vestluses hakkasid kohe arenema mälestused oma viimasest käigust Vahemere äärde, mainiti Kärt Hellerma äsja ilmunud raamatut. Keset külma maikuud mõjus näitus üllatusefektiga ja…
Ly Lestbergi näituse avamisel valitses elevus, mille puhkemist saab vist seletada ainult vajutusega teatud salajasele hoovale põhjamaalase hinges, sellele, mille aktiviseerib võlusõna „Itaalia”. Kohalolijate vestluses hakkasid kohe arenema mälestused oma viimasest käigust Vahemere äärde, mainiti Kärt Hellerma äsja ilmunud raamatut. Keset külma maikuud mõjus näitus üllatusefektiga ja…
2 minutit
Elu algab teispool naudinguprintsiipi
ILMĀRS BLUMBERGSI näitus „Vihma tibutab, vihma tibutab! Vihma tibutab! Ostke mõni pilt, ostke mõni pilt! Ostke mõni pilt! Voldemārs Irbe elu, töö ja surm” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 31. V.
Läti lavastusliku stsenograafia meister ja virtuoosne joonistaja Ilmārs Blumbergs esineb Tallinnas joonistustriennaali peaorganisaatori Loit Jõekalda kutsel. Blumbergsi näituse pikk pealkiri on laenatud pastellimaalijalt…
Läti lavastusliku stsenograafia meister ja virtuoosne joonistaja Ilmārs Blumbergs esineb Tallinnas joonistustriennaali peaorganisaatori Loit Jõekalda kutsel. Blumbergsi näituse pikk pealkiri on laenatud pastellimaalijalt…
3 minutit
Eesti kunstikirjutus
Võrdlev esmapilk näib kinnitavat, et eesti kunstikirjutusel ja -teadusel on olnud head ja rammusad aastad, ükskõik, kas paneme võrdluseks kõrvale eelmise või üleeelmise kümnendi. Mitte kunagi varem pole Eestis ilmunud nii mitu perioodilist kunsti-, arhitektuuri- ja kunstiteaduslikku väljaannet (kunst.ee, Estonian Art, Maja, Ehituskunst, Kunstiteaduslikke Uurimusi), asutuste toimetisi (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Kunstiakadeemia), sellisel hulgal…
2 minutit
Mida (kunsti)ajalootekstid tahavad?
Pilditeooria tuntuma autori W. J. T. Mitchelli viimase raamatu pealkirjas esitatud retooriline küsimus „Mida pildid tahavad?” („What do Pictures Want?”) vihjab kontekstile, millega muu hulgas ka tänane Eesti kunstiteadus ennast kohandada püüab. See on visuaalsuse diktaadile allutatud reaalsus, kus kujundid hõivavad „reaalse reaalsuse” ning elavad oma elu väljaspool neid kontrolli all hoida püüdvaid…
3 minutit
Visuaalkultuur Tallinna ülikoolis
Kas pilt või sõna? Kumb oli olulisem kesk- ja varauusaegses ühiskonnas? Kas tolleaegne inimene mõistis pildikeelt? Need mõtted jäid õhku 20. mail toimunud keskaja keskuse seminaril, kus diskuteeriti luterliku kirikuruumi tähenduse üle eestlastele Rootsi ajal. Arutlejad olid nii ajaloolased kui kunstiajaloolased, mis keskuse seminarides tavaline. Tegelikult on selline olukord Eesti ühiskonnas suhteliselt ebatavaline, sest…
3 minutit
Kuhu kunstiteadlased kaovad?
Kunstiteaduse eriala avati kunstiakadeemias 1992. aastal. Selle tingis eesti kunstiavalikkusse rahulolematus Tartu ülikoolis õppinud kunstiajaloolastega, keda oli vähe ja koolitatud rohkem ajaloos kui kunstimõistmises. Praeguseks on EKA kunstiteaduse instituut produtseerinud kunstiteaduses 87 bakalaureust, 37 magistrit ja seitse doktorit. Samal ajal on Tartu ülikool jätkanud tublit tööd ja terve rida inimesi kaitsnud kraadi välismaal, kuid ikka…
3 minutit
Kunstiteaduse instituudist, kunstiteaduse õpetamisest ja uurimisest
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi juhataja Katrin Kivimaaga vestleb Reet Varblane.
Kunstiteaduse instituut on Tallinna kõrgema kunstikooli ehk praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemia juures tegutsenud juba 17 aastat. Missugune peaks olema üks ideaalne tänapäeva kunstiteaduse instituut?
Kunstiteaduse instituut on praegu ainus eraldi institutsioon Eestis, mis pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe…
Kunstiteaduse instituut on Tallinna kõrgema kunstikooli ehk praeguse nimega Eesti Kunstiakadeemia juures tegutsenud juba 17 aastat. Missugune peaks olema üks ideaalne tänapäeva kunstiteaduse instituut?
Kunstiteaduse instituut on praegu ainus eraldi institutsioon Eestis, mis pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe…
6 minutit
Kunstiteadus – kas rahvuslik või rahvusvaheline?
Elame üleilmastuvas maailmas ning koos selle keeruliste probleemidega. Teame, et globaliseerumine on juba endaga kaasa toonud kõikvõimalike lokaalsete, sealjuures rahvuslike identiteetide teravama teadvustamise, kuid ka avarama ja informeerituma vaate nendeülestele probleemidele. Multikultuurilise maailma rüpes kummitab rahvusliku eneseteadvustuse kõrval samavõrra olulisena huvi ühise vastu. Nii ka kunstiteaduses: 2008. aasta kunstiteadlaste maailmaorganisatsiooni…
4 minutit
Laupäevaõhtu nüüdismuusikaga
„Akadeemiline kammermuusika”: Ulla Krigul (orel) 16. V Niguliste kirikus.
Niguliste kirik ju õigupoolest kammerkontserdiks eriti kohane saal pole ja orelgi oma nelja manuaaliga kuulub eesti suuremate hulka. Ometi oli see kavast lähtuvalt parim võimalik kontserdipaik Tallinnas. Eesti noorema generatsiooni säravamaid orelikunstnikke Ulla Krigul mängis Nigulistes eesti, läti ja soome nüüdismuusikat. Kõlasid Märt-Matis Lille, Indra…
Niguliste kirik ju õigupoolest kammerkontserdiks eriti kohane saal pole ja orelgi oma nelja manuaaliga kuulub eesti suuremate hulka. Ometi oli see kavast lähtuvalt parim võimalik kontserdipaik Tallinnas. Eesti noorema generatsiooni säravamaid orelikunstnikke Ulla Krigul mängis Nigulistes eesti, läti ja soome nüüdismuusikat. Kõlasid Märt-Matis Lille, Indra…
2 minutit
Rahvamuusika töötlus ruulib
Eesti Kontserdi etnosari rahvusooperi Estonia talveaias
Mõte korraldada akadeemilises kontserdiagentuuris etnosari tõi rahvamuusika-ansamblid folgipidude ja Viljandi pärimusmuusika aida tasandilt Estonia teatri talveaeda, see tähendab akadeemilisele lavale. Tavaliselt salongikontsertideks kasutuses paiga imago muutus peenutsev-romantilisest sobivalt looduslikuks – torupillide ja täistallaga rütmilöömise taustal paistsid taimedki hoopis teises valguses. Kaheksa programmiga sarjas esinesid enamikus Eesti ansamblid, vaid Svjata…
Mõte korraldada akadeemilises kontserdiagentuuris etnosari tõi rahvamuusika-ansamblid folgipidude ja Viljandi pärimusmuusika aida tasandilt Estonia teatri talveaeda, see tähendab akadeemilisele lavale. Tavaliselt salongikontsertideks kasutuses paiga imago muutus peenutsev-romantilisest sobivalt looduslikuks – torupillide ja täistallaga rütmilöömise taustal paistsid taimedki hoopis teises valguses. Kaheksa programmiga sarjas esinesid enamikus Eesti ansamblid, vaid Svjata…
2 minutit
Teise põlvkonna tulek
Ansambel U: esikplaat „U:”
Kuigi kaasaegset kunstmuusikat on Eestis ikka ette kantud, ei ole uue, sõjajärgsetel aastakümnetel loodud muusika esitamisele spetsialiseerunud ansamblite traditsioon Eestis veel kuigi pikk: taasiseseisvusaja kontekstis võiks rääkida kahest põlvkonnast. Kui esimest, n-ö 1990ndate põlvkonda esindab NYYD Ensemble, siis teist Ansambel U:. Viimane pole eesti uue muusika esitajana enam ammu uustulnuk ega vaja ehk…
Kuigi kaasaegset kunstmuusikat on Eestis ikka ette kantud, ei ole uue, sõjajärgsetel aastakümnetel loodud muusika esitamisele spetsialiseerunud ansamblite traditsioon Eestis veel kuigi pikk: taasiseseisvusaja kontekstis võiks rääkida kahest põlvkonnast. Kui esimest, n-ö 1990ndate põlvkonda esindab NYYD Ensemble, siis teist Ansambel U:. Viimane pole eesti uue muusika esitajana enam ammu uustulnuk ega vaja ehk…
3 minutit
Queeni veenev elustumine Vanemuises
Kontsertetendus „Queen – the Doors of Time”, lavastaja Mare Tommingas, esietendus Vanemuises 15. V.
1970. aastal asutatud inglise rokkansambel Queen seisab maailma levimuusika maastikul kui pilvedesse kõrguv mäetipp kõrvuti Beatlesi ja Abbaga. Edu on saavutatud väljapaistva musikaalsuse, värvikalt mitmekihiliste arranžeeringute ja muusika ürgjõulisusest lähtuvate allhoovuste tabamisega. Täiesti eriline on olnud ansambli kontakt publikuga…
1970. aastal asutatud inglise rokkansambel Queen seisab maailma levimuusika maastikul kui pilvedesse kõrguv mäetipp kõrvuti Beatlesi ja Abbaga. Edu on saavutatud väljapaistva musikaalsuse, värvikalt mitmekihiliste arranžeeringute ja muusika ürgjõulisusest lähtuvate allhoovuste tabamisega. Täiesti eriline on olnud ansambli kontakt publikuga…
3 minutit
Massenet’ armastuslugu Vanemuise laval
Jules Massenet’ „Manon”, dirigent Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Maarja Meeru, osades Alla Popova, Kristian Benedikt, Taisto Noor, Atlan Karp, Mati Kõrts, Taavi Tampuu jt 13. V Vanemuises.
Prevost’ legendaarne armastuslugu, mille Massenet’ on sedavõrd säravalt ja hingestatult muusikasse valanud, on pärast väikest vaheaega (lavastati 1992. aastal Estonias) toodud taas Eesti…
Prevost’ legendaarne armastuslugu, mille Massenet’ on sedavõrd säravalt ja hingestatult muusikasse valanud, on pärast väikest vaheaega (lavastati 1992. aastal Estonias) toodud taas Eesti…
2 minutit
Tubin or not Tubin?
Just sellise parafraasiga alustas 15. mail Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia imekaunis saalis Eduard Tubina kogutud teoste esimeste köidete tutvustavat pärastlõunat sellesinase akadeemia endine peasekretär, Rootsi muusikaringkondade grand old man prof Hans Ǻstrand. Et presentatsioonile oli kokku tulnud paarkümmend tubinlast, ei tulnud variant „not Tubin” mõistagi kõneks. Küll oli kõneks, et idee, mille Vardo Rumessen 1997. aastal välja pakkus,…
2 minutit
Orkestrid lõpetasid hooaja
Välja toodi vana hõbe
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert, solist Barnabás Kelemen (viiul, Ungari), dirigent Nikolai Aleksejev 22. V Estonia kontserdisaalis.
Ja see vana hõbe, mõtlen siin eelkõige ERSO hooajalõpu kontserdi kava, tõi Estonia kontserdisaali publikut maksimaalselt täis. Vanast hõbedast pakuti kavas kaht teost, Johannes Brahmsi Viiulikontserti D-duur, op. 77 ja Ludwig van Beethoveni Seitsmendat…
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert, solist Barnabás Kelemen (viiul, Ungari), dirigent Nikolai Aleksejev 22. V Estonia kontserdisaalis.
Ja see vana hõbe, mõtlen siin eelkõige ERSO hooajalõpu kontserdi kava, tõi Estonia kontserdisaali publikut maksimaalselt täis. Vanast hõbedast pakuti kavas kaht teost, Johannes Brahmsi Viiulikontserti D-duur, op. 77 ja Ludwig van Beethoveni Seitsmendat…
5 minutit
Kustunud meeste pihtimused ehk Tants ümber surnud naise
Ilus ja poeetiline lugu, mille iga sõna on lihvitud nelikümmend aastat.
Sándor Márai, „Küünlad põlevad lõpuni”, Christopher Hamptoni dramatiseering samanimelise romaani põhjal, tõlkinud Triin Sinissaar. Lavastaja Indrek Sammul, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Hannes Kaljujärv (külalisena Vanemuisest), Arvi Mägi ja Vilma Luik. Esietendus Ugala väikeses saalis…
Sándor Márai, „Küünlad põlevad lõpuni”, Christopher Hamptoni dramatiseering samanimelise romaani põhjal, tõlkinud Triin Sinissaar. Lavastaja Indrek Sammul, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Hannes Kaljujärv (külalisena Vanemuisest), Arvi Mägi ja Vilma Luik. Esietendus Ugala väikeses saalis…
5 minutit
Kinnisvarabuumist Kiviräha moodi
Andrus Kivirähk, „Vombat”. Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes (külalisena), muusikaline kujundaja Tauno Makke. Mängivad Jaan Rekkor, Viire Valdma, Uku Uusberg, Ita Ever, Kaie Mihkelson, Tõnu Oja, Guido Kangur ja Raimo Pass. Esietendus Eesti Draamateatri suures saalis 29. III .
Andrus Kivirähk, „Vanamehed seitsmendalt”. Lavastaja Peeter Tammearu, lavastusja kostüümikunstnik Silver Vahtre (külalisena Endlast), muusikaline…
Andrus Kivirähk, „Vanamehed seitsmendalt”. Lavastaja Peeter Tammearu, lavastusja kostüümikunstnik Silver Vahtre (külalisena Endlast), muusikaline…
5 minutit
„Tallinn Treff” – maailma lavade uus põlvkond Tallinnas
Festivalist võtab osa ligi 900 noort kümnetest riikidest üle maailma.
Homme, laupäeval avab uksed rahvusvaheline teatrifestival „Tallinn Treff”, sedakorda juba kolmandat aastat järjest. Esimene festival (2007) tõi Tallinna nukumaailma tipud, eelmise aasta festivaliteema oli „Beebiga teatrisse”. Mis on tänavuse festivali peateema?
Meelis Pai (festivali peakorraldaja): Aastaid tagasi festivalile nime…
Homme, laupäeval avab uksed rahvusvaheline teatrifestival „Tallinn Treff”, sedakorda juba kolmandat aastat järjest. Esimene festival (2007) tõi Tallinna nukumaailma tipud, eelmise aasta festivaliteema oli „Beebiga teatrisse”. Mis on tänavuse festivali peateema?
Meelis Pai (festivali peakorraldaja): Aastaid tagasi festivalile nime…
6 minutit
Majakad maastikul
Eesti olulisematest ajakirjanduspreemiatest
Ajakirjanduses toimuvad seoses kommertsialiseerumise, netistumise ja majanduslangusega suured muutused. Lugejad on segaduses, saamata täpselt aru, miks on ajakirjandus selline, kuidas ja miks ta on muutunud. Edasi tegutsemiseks otsivad lahendusi ajakirjanduse väljaandjad, kes taipavad kindlasti hästi, milles küsimus, ent kelle käed on turust seotud. Aktiveerunud on ka ajakirjanikud ise, kellele üha enam tundub, et sellega, mida…
Ajakirjanduses toimuvad seoses kommertsialiseerumise, netistumise ja majanduslangusega suured muutused. Lugejad on segaduses, saamata täpselt aru, miks on ajakirjandus selline, kuidas ja miks ta on muutunud. Edasi tegutsemiseks otsivad lahendusi ajakirjanduse väljaandjad, kes taipavad kindlasti hästi, milles küsimus, ent kelle käed on turust seotud. Aktiveerunud on ka ajakirjanikud ise, kellele üha enam tundub, et sellega, mida…
3 minutit
Ajakirjanik kui kaup
Aastakümneid Washington Postile kirjutanud ja veel hiljaaegu allikakaitse kohtuasjadega kuulsust kogunud Walter Pincus kurvastas hiljutises essees „Ajalehtede nartsissism”: „Me oleme vedanud lugejaid alt sellega, kuidas me kajastame oma valitsuse tegevust. Põhiseaduse esimene parandus kindlustas mitte ainult ajakirjandusvabaduse, vaid andis Ameerika ajakirjanikele ka võimaluse – ja usun, et kohustuse – leida ja esitada fakte avalikku tähelepanu nõudvatel…
2 minutit
Eva Piirimäe: „Modernse rahvusluse kujunemisel on keskne ajastu XVIII sajand.”
Läinud nädalal esitleti Tartus ülikooli ideeajaloo õppejõu Eva Piirimäe koostatud kogumikku „Rahvuslus ja patriotism”. „Suurema osa eestlaste patriotism ja…
16 minutit
