Kadrioru kunstimuuseumi Mikkeli muuseumi (Weizenbergi 28) näitusel „Kadunud aegade aarded” esineb 18. aprillil kell 15.00 loenguga „Muististe kogumine Provintsiaalmuuseumis” ajaloolane ja kauaaegne Eesti Ajaloomuuseumi töötaja Vello Kuldna.
Reedel Sirbiga kaasas pooleteisekordne Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis soovitavad eksperdid, millest kandidaadid peaksid enne Euroopa Parlamendi valimisi rääkima, et valija silmis vähegi eurooplase nime õigustada. Erakondadele see jutt ei meeldi.
Christian Kelch – viimane kroonik ja esimene ajaloolane.
Iirimaal plagieeritakse Ehinit.
Lahti lähevad Eesti Muusika Päevad, Jazzkaarest rääkimata.
Tagasivaade Ars Fennicale.
Clint Eastwood lahkub lavalt.
Arbujate…
Kolmapäeval, 15.04.2009 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis loomingulise ühenduse JOHNSON JA JOHNSON näitus „Meistri kutsumine“.
Müncheni Riikliku Antropoloogiamuuseumi filiaalis Oettingeni vürstilossis avati 9. aprillil näitus „Põhja Siber – elu tundras ja Põhja-Jäämere ääres“ (Nordsibirien – Leben in der Tundra und am Arktischen Ozean).
Kultuuriministeeriumi, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös on kavas digitaliseerida 35mm filmid ERMi kogust, mis on vajalikud muuseumi uue ekspositsiooni loomisel.
14. – 24. aprillini toimub Paldiski linnas Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiakadeemia ühine töötuba, mis korraldatakse Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoole ühendava KUNO võrgustiku raames
MTÜ Kultuuritehasel Polymer täitub tänavu 5 aastat tegevuse käivitamisest. Aprillis toimub selle tähistamiseks mitmekülgne pidustusprogramm, mille raames toimub näitus varem samas hoones asunud mänguasjavabriku Polümeer toodangust, selle endiste töötajate kokkutulek ning kontsert “Mänguasjavabrik”. Viimane hõlmab endas nii muusikat kui erinevaid publikuosalusega kunstiinstallatsioone ning õpitubasid.
Eile (14. IV) algasid kümme päeva kestvad filmi- ja loodusharidust ühendavad töötoad, mis on suunatud Tartumaa koolidele. „Loodusharidus filmi kaudu” ehk looduskino on Kinobussi ja Emajõe Lodjaseltsi koostööprojekt, mille eesmärk on tuua esile visuaalse keele ehk filmi osatähtsus õppeprotsessis.
Kultuuriminister Laine Jänes kinkis eile 14. IV ministeeriumi poolt Eesti Rahva Muuseumile kaks jalgratast.
16. aprillil 19.30 toimub Arhipova muusikasalongis Moskvas tuntud Eesti ooperisolisti MATI PALMI loominguline õhtu, kus kõlavad nii tuntumad ooperiaariad, kammermuusika kui ka kaasaegsed heliteosed. Klaveril saadab eesti bassisolisti mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Antonina Kadobnova. Mati Palm viib 17.aprillil kl 11 samas läbi ka meistriklassi. Arhipova muusikasalongi aadress: Bolshaja Nikitskaja 14/2.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaks üliõpilast, viiuldajad Marie-Helen Rannat ja Danae Taamal, valiti Euroopa Liidu Noorteorkestri (European Union Youth Orchestra) konkursil orkestri põhikoosseisu.
19.–23. aprillini 2009 külastab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat Freiburgi Muusikakõrgkooli professor Ludwig Holtmeier, kes viib läbi kursuse 18. sajandi improviseerimis- ja praktilistest kompositsioonitehnikatest.
Viljandi pärimusmuusika festival kuulutas välja tänavused esinejad ning alustas päevapiletite eelmüüki. Mitmete armastatud ja ootamatute Eesti koosluste kõrval saab 23.-26. juulini kestval festivalil kuulata muusikuid Indiast, Brasiiliast, Euroopast ja Venemaalt.
Ungari Instituut soovitab: Jazzkaarel esineb Félix Lajkó Duo Ungarist (20. aprillil kell 20.30 Kumu auditoorium). Euroopa idanurkade muusikat segustav improviseerija on ühtviisi kodus nii jazzi mängides, folki esitades, kui klassikat tõlgendades.
Alates 13. aprillist 2009 on Võru Linnagaleriis avatud Toomas Altnurme maalide ja arvutigraafika näitus „Emruntla – peatuspaik reaalsuste vahel“, mis hõlmab korraga kõiki galerii ruume.
Täna 100. sünnipäeva tähistav Eesti Rahva Muuseum kutsub kõiki üles oma tänast päeva jäädvustama, et seda muuseumi arhiivides tulevastele põlvedele uurimiseks hoida.
SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et kolmapäeval, 15. aprillil kell 18 avatakse Tallinna Linnagaleriis Tanja Muravskaja näitus „Lucky Losers”.
Reedel, 17. aprillil kuulutab Avatud Eesti Fond (AEF) välja 2009. aasta Koosmeele auhinna saaja. Juba 12 aastat on preemiaga tunnustatud inimesi, kes on ilmutanud silmapaistvat kodanikutunnet ning aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele Eestis ja mujal.
Kumu kunstimuuseumis avatakse 16. aprillil kell 18. 00 Mai Levini kureeritud näitus „Eduard Wiiralti pärand – Eesti Komitee kingitus”. Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini.
… loob Pille-Riin Purje Toomas Suumani näitlejaportree, Aare Pilv avab Jaan Toominga ja Anne Türnpu NO-teatri „Macbethi” varjatumaid tahke, Merit Kask arvustab Jaanus Rohumaa lavastust „Arbuusisuhkrus” ning Ingrit Kivitar Andres Noormetsa „Janu”. Madis Kolk võtab kokku Raadioteatri eelmise loomeaasta. Seekordse ajakirjanumbriga on kaasas ka CD-plaat Urmas Vadi kuuldemänguga „Maailma parim küla”.…
Alanud on registreerumine suurele üleriigilisele võistumängimisele, mis toimub Viljandis, Pärimusmuusika Aidas 15. mail. Võistumängimisega soovitakse väärtustada ja taasavastada eesti pärimusmuusika pillimängutraditsiooni ning anda noortele muusikutele täiendav eneseväljendamise ja enese proovilepaneku võimalus.
Poetry Slamil saavad kokku need, kes kirjutavad. Poetry Slamil nad loevad. Vahet pole, kas kirjutasid esimesed 2 teksti eile õhtul või tegeled sellega juba aastaid.
Rõõmsat Eesti Rahva Muuseumi juubelinädalat!
Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva juubelinädal tuleb rõõmus ja tegus.
Esmaspäev, 13. aprill, algab teaduskonverentsiga, millel arutletakse kultuurilise mitmekesisuse ja muuseumi võimaluste üle. Kell 17 esitleb ERM oma uusi väljaandeid: rohke fotomaterjaliga illustreeritud ajalooraamatut, muuseumi esimese direktori Ilmari Mannise monograafiat Eesti rahvarõivastest, muuseumi 52. aastaraamatut, ajakirja Akadeemia…
Täna, 13. aprillil kl 17.00 avavad kultuuriminister Laine Jänes ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg ERMi juubelitrükiste ja -näituse esitluse. Näituse „Rahva muuseum. ERM 100“ avab kuraator Reet Piiri.
18. aprillil kell 19 kõlab Tallinna Metodisti kirikus maailmakuulsa eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Ettekandele tulevad helilooja soolo- ja kammeransambliteosed Tallinna Muusikakeskkooli interpreetide esituses, ning keelpilliorkestriteos “Action. Passion. Illusion” Risto Joosti dirigeerimisel.
Loodus on Hasso Krulli luules see, mis mõjub lepitavalt. Loodus on puhas ja loodust võib usaldada. Lehehundlane ei pane kunagi mingit jama. Hasso Krull, Neli korda neli. Eesti Keele Sihtasutus, 2009. 84 lk.
Hasso Krulli luulekogu „Neli korda neli” kompositsiooniline ülesehitus ja luuletuste laad ühendab esmapilgul vastandliku. Raamat jaguneb neljaks…
„Disko ja tuumasõda” on naer mineviku üle. Aga see on hästi tasakaalustatud naer, mis leiab ainest nõukogude propaganda rumalusest ja saamatusest, eneseirooniast, satiirist ja huumorist.
Mänguline dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda”, autorid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma, režissöör Jaak Kilmi. Produtsent Kiur Aarma, 80 min, OÜ Eetriüksus, 2009, esilinastus 9. IV…
Juhtusin hiljuti ühele värske eesti filmi esilinastusjärgsele peole. Noh, ealine kontaktivaegus või nii, pealegi oleks ju põnev rääkida uue filmarite põlvkonna tegijatega, keda ma ei tunnegi. Tuhkagi! Kogu peoruumi täitis sajadetsibelline tümpsmuusika, inimesed püüdsid üksteisele kõrva karjudes ennast arusaadavaks teha, kuniks kõris võhma oli.
Järgmine kord astub ligi mõni dr Suitsu avarama haardega kolleeg: dr Pangalaen, dr E-hääletus, dr Lissaboni Lepe vms.Lühifilm „Suits”, režissöör Jan Erik Nõgisto, peosas Jan Uuspõld, Kuukulgur Film, 2009. Esilinastus ja nähtav Internetis (YouTube’is ja www.kuukulgur.ee) 9. III .
Pärast Ellamaa sõnavõttu peaks iga suitsetaja olema mõneks ajaks hellaks tehtud.…
Tunnistan, et eelmisest koorifestivalist sain juhtumisi kuulda lõppkontserdi päeval. Olin siis hämmeldunud, et üritus nii vaikselt mööda läks, sest mäletan näiteks 1988. aasta festivali suurt meedia- ja publikuhuvi – võidukat Anne-Liis Treimanni Sirbi esikaanel ja õhinas täissaale. Tänavuse festivali kunstiline juht AARNE SALUVEER, mida tõotab huvilistele nüüd 16. – 19.…
Tanel Joametsa klaveriõhtu 31. II Tartu ülikooli aulas. Märtsikuu viimasel õhtul oli Tartu ülikooli aulas teine kontsert uuel valgel Steinwayl, solistiks Tanel Joamets, kavas Tubin, Debussy, Skrjabin ja Schubert. Pianist oli selle programmiga just käinud Venemaa tuuril, andnud kümneid kontserte, seega oli tegu sissemängitud ja küpse kavaga. Tanel Joametsa kontserdid…
Konkursi „Parim noor instrumentalist 2009” lõppvoorud 26. – 30. märtsini Tallinnas
Konkursse korraldab Eesti Muusikakoolide Liit ja mitmed instrumendid on võistlustules üle aasta. Tänavu oli taas klaveri- ja puhkpilliõpilaste kord. Konkurss ise on kolmetasandiline: regionaal-, salvestus- ja lõppvoor. Regionaalne konkurss on tegelikult iseseisev võistlus, kus lisaks paremate väljaselgitamisele ja autasustamisele valitakse…
Eesti kultuur on täis edulugusid, kus nähtava kvaliteedihüppe tõukejõuks on oma maja valmimine. Nii läks Tartu ülikooliga (ja läheb alatasa uuesti iga teaduskonnaga), Vanemuise ja Estonia teatriga, Kumuga uusimast ajast. Päris oma kodu kasvatab loodud organisatsioonile tiivad ja ei saa tiivutut erandit ka Eesti Rahva Muuseumist. Siiski, tiivad küll, aga…
Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva üritused
Eestlaste ajalooteadvus on kõigile katkestustele vaatamata olnud alalhoidev, püsiv. Tähtsat rolli on siin mänginud meie mäluasutused. Eestlased on koguja rahvas – nii kodus kui võõrsil. Või kuidas saakski see olla teisiti, kui liigutakse selliste algatajate jälgedes nagu Jakob Hurt, Oskar Kallas, Gustav Ränk, Richard Antik, Mart Lepik. Nende meeste laotud…
Lisaks kogumisele, säilitamisele ja teadustööle on muuseumidel tähtis roll ka haridusasutusena. Aja jooksul on täiendatud oma oskusi ja vahendeid, et seda võimalikult tulemuslikult teha. ERMi püsinäituse „Eesti. Maa, rahvas, kultuur” avamine 1994. aastal avardas märgatavalt muuseumi võimalusi suhelda oma külastajaga, jagada talle teadmisi ning saada paremini aru tema ootustest ja…
Eesti Rahva Muuseumi kogude eripära ja mitmekesine näitusestrateegia on üheskoos kindlasti nähtavaim osa suure riigimuuseumi tegevusest läbi aegade. Kui siia juurde pakkuda meeliköitvaid vaba aja sisustamise võimalusi, üritusi ja programme, siis on näitusemaja viimased 15 aastat toonud väga erinevaid ideede kokkusaamise ja esitlemise hetki.
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukoht on Raadil Tartu linna ja Tartu valla piiril, endise Raadi mõisa aladel või hilisemast ajast endise Nõukogude sõjalennuvälja aladel. Nii nagu on kahetine asukoha kirjeldamine, nii oli ka suhtumine 2006. aastal muuseumi uue hoone arhitektuurivõistluse võidutööks kuulutatud ideekavandisse „Memory field”.
Eesti Rahva Muuseum on rajamisest peale tegutsenud ühena juhtivatest rahvateaduslikest uurimiskeskustest, mille huviobjektiks on olnud eesti rahvakultuur, piiritagused soomeugrilased ning indiviidid ja rühmad kultuuri loojate ja edasiandjatena. Praegusel ajal on muuseum muutumas interdistsiplinaarseks uurimiskeskuseks, mille pealiiniks on jätkuvalt rahvakultuurile ja argikultuurile keskendunud etnoloogiline uurimistöö, kuid üha enam rakendatakse uurimistöös teisi…
Eesti Rahva Muuseumis töötavad restaureerimisspetsialistid 1965. aastast saadik. Iseseisev säilitus- ja konserveerimisosakond moodustati 2008. aastal. Aegade jooksul on palju muutunud muuseumikogude hooldamise ja konserveerimise põhimõtted ning muuseumiesemete säilitamise strateegia. Tänase ERM i konserveerimistöö põhisuunaks on kahjustuste ennetamine.
1000 inimest – 100 000-leheküljeline varamu Kui Eesti Rahva Muuseumi vaimne isa Jakob Hurt kutsus üles 1888. aastal oma töös „Paar palwid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” ja arvukates ajaleheartiklites meie suulist vanavara, rahvaluulet koguma, liitus ettevõtmisega üle 1000 inimese – noori ja vanu, linnast ja maalt.
Paikkondliku eripära printsiibi asendumine kogumistöös indiviidi- ja valdkonnakesksusegaMuuseum, see on näitus. Näitus, see on asjad, fotod, kunstiteosed. Asjad, fotod, kunstiteosed – see on alal hoitud varandus. Muuseumikeeles nimetatakse selle varanduse osiseid museaalideks, sõltumata sellest, kas tegu on eseme, foto, arhiivisäiliku või kunstiteosega. Museaalide puhul saab rääkida kahest vanusest: esiteks n-ö…
Meile, kes me praegu töötame Eesti Rahva Muuseumis, on antud haruldane aeg ja võimalus. ERM saab saja-aastaseks ja me projekteerime ning kavandame muuseumi oma maja. Kui saja-aastaseks saadakse vaid kord, siis muuseumihoone kavandamise kohta võib rahuliku südamega öelda „taas kord”. Nii segunevad aastal 2009 meie tegemistes ja mõtetes minevik ja…
„Eesti muusika kullafond”: Uus Tallinna Trio 3. IV Estonia kontserdisaalis. „Akadeemiline kammermuusika”: Olga Voronova ja Mati Mikalai 4. IV Kadrioru lossis.
Vääritimõistmise vältimiseks tuleks sõna „mäng” asendada „interpretatsiooniga” – see oleks tõele lähemal. Et pealkirjaväärilisi kontserte oli lausa kaks ja järjestikku päevadel, ongi mõistlik neist koos vesta. Reedel, 3. aprillil lõpetas…
ERSO USAsSirbi lugeja juba teab, et Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esines märtsis esmakordselt USAs, kontserte anti kümnes osariigis 18 õhtul, kaheksal dirigendipuldis peadirigent Nikolai Aleksejev ja kümnel Eri Klas. Seegi oli ette teada, et sealsed suured saalid olid aegsasti välja müüdud. Küsin teilt kui staažikalt „ameeriklaselt”: miks ühe suhteliselt tundmatu maa…
SA Kultuurileht teatab, et kunst.ee järgmiseks peatoimetajaks valiti Andreas Trossek. Kas peatoimetaja vahetus muudab midagi ka ajakirja sisus, orientatsioonis, rõhuasetustes, väljanägemises? Kas külalistoimetaja(te) koostatud erid jäävad? Olen kuulnud, et kandideerisite kolmekesi: Heie Treier, Andreas Trossek ja Ave Randviir.
Toimetusepõhisele töömudelile üleminekut nägi ette kandideerimisavaldus, mille esitasime kolmekesi konkursil ühise tiimina…
Google ja raamatute digitaliseerimise kriitika
Google’i otsingumootori haare on aja jooksul aina kasvanud. Alates 2004. aastast puudutab see ka raamatute digitaliseerimist, mida suurkorporatsioon alustas Michigani ülikooli raamatukogu kollektsiooni digitaliseerimisega. Info tsentraliseerimispoliitika vastaste hulk on aja jooksul kasvanud nii autoriühingutes kui ka Google’i konkurentide seas.
Londoni Whitechapeli galerii avas 5. IV pärast 13 miljonit naela maksma läinud uuenduskuuri taas uksed. 1901. aastal rajatud galeriil oli kogu XX sajandil oluline roll Londoni kunstielus. Ennustatakse, et uuest, endisest kaks korda suuremast Whitechapelist kujuneb ambitsioonika remondi järel taas üks linna põnevamaid kunstiinstitutsioone.
Ehtekunsti suurüritusest „Schmuckszene” („Ehtepaik”) kõnelevad ehtekunstnikud Kadri Mälk, Piret Hirv ja Tanel Veenre.München asub mäestikus, merepinnast kõvasti kõrgemal ja seetõttu on seal enamasti jahe. Kuid iga aasta märtsikuus kütavad tuhanded kohale lennanud ehtekunstnikud seal ilma kuumaks. Tänavu korraldati maailma ehtekunsti suurüritus Münchenis 50. korda ja seetõttu olid ootused eriti kõrged.…
Killuke lootusetust ja teine killuke lootust„Kuus reisijat”. Lavastajad Alissa Šnaider ja Jaak Prints. Mängivad Ketter Habakukk, Rea Lest, Kerttu Veske, Ivar Murd, Simeoni Sundja, Jürgen Klemm. Esietendus NO kammersaalis 28. III .
Lavastuse „Kuus reisijat” kavaleht avab Leonhard Lapini tsitaatide kaudu tühjuse mõiste varjundid. Sõnaga „tühjus” võib ka kirjeldada tunnet,…