2008-45 (3230)
Kuidas haige rahaga terveks jääda?
Vastuseks Eiki Nestorile.
Haigeks jäänud raha on tänu üleilmsele ringlusele poetanud hirmuviiruse ka kõige kaugematesse kolgastesse. Miljonid inimesed kardavad kaotada kodu, töö, igapäevase leiva.Meile, kultuuriinimestele, teeb tõsist muret, kas Eesti riik suudab vaba langemise perioodil tagada põhiseaduse preambulis sätestatud kohustuse tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise? Äkki oleme me siin,…
Haigeks jäänud raha on tänu üleilmsele ringlusele poetanud hirmuviiruse ka kõige kaugematesse kolgastesse. Miljonid inimesed kardavad kaotada kodu, töö, igapäevase leiva.Meile, kultuuriinimestele, teeb tõsist muret, kas Eesti riik suudab vaba langemise perioodil tagada põhiseaduse preambulis sätestatud kohustuse tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise? Äkki oleme me siin,…
3 minutit
Elmo Nüganeni avalik pöördumine
Raha kadund – vähe kadund, au kadund – kõik kadund
2006. aastal sõlmisid Tallinna Linnavalitsus ja Linnateater kokkuleppe uue maja ehitamise algatamiseks „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011“ raames. Tallinn kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks. Konkureeris Tartuga. Tallinna-projekti üheks vundamendiks oli Linnateatri uue maja valmimine.
2006. aastal sõlmisid Tallinna Linnavalitsus ja Linnateater kokkuleppe uue maja ehitamise algatamiseks „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011“ raames. Tallinn kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks. Konkureeris Tartuga. Tallinna-projekti üheks vundamendiks oli Linnateatri uue maja valmimine.
2 minutit
Kiri Sirbi lugejale
(Lisatud Mark Soosaare kommentaar, vt https://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7786:kuidas-haige-rahaga-terveks-jaeaeda&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3230)
Hea lugeja! Tunnistan, et ma ei põe loomepalavikku seda kirja kirjutades. Aga midagi pole parata, tuleb kirjutada. Sest paljud sotsiaaldemokraatide poolehoidjad loomeinimeste seas on pöördunud ja pärinud ja olen ka neile vastanud. Olgu see kiri siis neile, kes veel küsinud pole, aga teadma peaksid.Alustuseks: lisaks…
Hea lugeja! Tunnistan, et ma ei põe loomepalavikku seda kirja kirjutades. Aga midagi pole parata, tuleb kirjutada. Sest paljud sotsiaaldemokraatide poolehoidjad loomeinimeste seas on pöördunud ja pärinud ja olen ka neile vastanud. Olgu see kiri siis neile, kes veel küsinud pole, aga teadma peaksid.Alustuseks: lisaks…
2 minutit
Boheemlane, see üllas tõug
Muinsuskaitse alla võetud Valli baaris näeme teist sorti rahvast, seal valitseb igavene vabadus, võrdsus ja vendlus nagu kommunistlikus utoopias.
Dokumentaalfilm „Valli baar”, režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, stsenarist ja intervjueerija Peeter Sauter. Produtsent Marju Lepp, monteerija Kersti Miilen, heli Ivo Feldt ja Mati Schönberg. Filmivabrik, 2008, 50 min. Esilinastus kinos…
Dokumentaalfilm „Valli baar”, režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, stsenarist ja intervjueerija Peeter Sauter. Produtsent Marju Lepp, monteerija Kersti Miilen, heli Ivo Feldt ja Mati Schönberg. Filmivabrik, 2008, 50 min. Esilinastus kinos…
6 minutit
Inimene suures plaanis
Selle hoone ehitanud inimesed tuleks rahva kujutlusvõime rikkumise eest avalikult üles puua!
Peter Shaffer, „Leekrüübe”. Tõlkinud Krista Kaer. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Mängivad Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Guido Kangur. Eesti Draamateater, esietendus endises Heliose kinos 9. XI. Priit Pedajase kaks viimast, sellesügisest lavastust esitavad ilmekalt ta lavastajaande kaht…
Peter Shaffer, „Leekrüübe”. Tõlkinud Krista Kaer. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Mängivad Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Guido Kangur. Eesti Draamateater, esietendus endises Heliose kinos 9. XI. Priit Pedajase kaks viimast, sellesügisest lavastust esitavad ilmekalt ta lavastajaande kaht…
3 minutit
Vene vang ehk Kaks filmi sõjast
Äsja lõppenud IV Vene filmide festival tõi Tallinnasse ja Narva tosinkond värsket mängufilmi, kusjuures pool neist laste- ja noortefilmid.
2008. aasta on vene filmi jaoks olnud külluslik aasta, hulk tuntud ja premeeritud režissööre on ilmutanud oma uued linateosed. Enamik paremikust tuleb ka Pimedate Ööde filmifestivalile, näiteks Kirill Serebrennikovi „Jüripäev”, Aleksei German…
2008. aasta on vene filmi jaoks olnud külluslik aasta, hulk tuntud ja premeeritud režissööre on ilmutanud oma uued linateosed. Enamik paremikust tuleb ka Pimedate Ööde filmifestivalile, näiteks Kirill Serebrennikovi „Jüripäev”, Aleksei German…
2 minutit
Arvustuse eufemism Šoti näidendi teemadel
Nuditud ja justkui alles prooviprotsessi x etapis lavastus?
Shakespeare/Türnpu/Tooming, „Macbeth”. Mängivad Jaan Tooming, Anne Türnpu, Andres Mähar, Tambet Tuisk, Kristjan Sarv, Risto Kübar, Gert Raudsep, Sergo Vares ja Jaak Prints. Esietendus teatris NO 99 15. XI.
Mis asi on eufemism? Natukenegi seda laadi asjus kodus inimene oskab kindlasti öelda, et…
Shakespeare/Türnpu/Tooming, „Macbeth”. Mängivad Jaan Tooming, Anne Türnpu, Andres Mähar, Tambet Tuisk, Kristjan Sarv, Risto Kübar, Gert Raudsep, Sergo Vares ja Jaak Prints. Esietendus teatris NO 99 15. XI.
Mis asi on eufemism? Natukenegi seda laadi asjus kodus inimene oskab kindlasti öelda, et…
3 minutit
Pilk inimpõlguri mustvalgesse maailma
„Misantroop” ei vastanud küsimusele, kas lavastus on pigem teatrielamust suretava või elustava alge teenistuses.
Molière, „Misantroop”. Lavastaja Markus Zohner, kunstnik Kristel Maamägi. Mängivad Tanel Saar, Katariina L auk, Margo Teder, Elina Pähklimägi, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. VAT-teater, esietendus 12. X Kumu auditooriumis.
Edgar Allan Poe’ üks kummastavamaid novelle kannab pealkirja…
Molière, „Misantroop”. Lavastaja Markus Zohner, kunstnik Kristel Maamägi. Mängivad Tanel Saar, Katariina L auk, Margo Teder, Elina Pähklimägi, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. VAT-teater, esietendus 12. X Kumu auditooriumis.
Edgar Allan Poe’ üks kummastavamaid novelle kannab pealkirja…
5 minutit
Muusikamaailm
Eesti muusika maailmalavadel — Eesti Vabariik 90.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester tegid 3. – 20. XI Tõnu Kaljuste juhatusel kontserdireisi Põhja-Ameerikasse. Ühtekokku anti 11 kontserti, neist 10 USAs ja üks Torontos, USAs esinemispaikadeks Richmond, St. Louis, Kansas City, Maryland, Cincinnati, Ann Arbor, Cleveland, New Yorgi Community Church, kavades Arvo…
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester tegid 3. – 20. XI Tõnu Kaljuste juhatusel kontserdireisi Põhja-Ameerikasse. Ühtekokku anti 11 kontserti, neist 10 USAs ja üks Torontos, USAs esinemispaikadeks Richmond, St. Louis, Kansas City, Maryland, Cincinnati, Ann Arbor, Cleveland, New Yorgi Community Church, kavades Arvo…
5 minutit
“Joonase lähetamine”! Kellele ja kuhu?
Pille Lill päästis “Joonase lähetamise” esituse.
Rudolf Tobiase oratoorium „JOONASE LÄHETAMINE ”: ERSO , koorid ja solistid NEEME JÄRVI dirigeerimiselEstonia kontserdisaalis 21. XI.
Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine” viies täismõõduline ettekanne Eestis sai teoks 21. novembril Estonia kontserdisaalis ja ettekandjateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Oratooriumikoor (RAM + naiskoor), kammerkoor Voces Musicales, Rahvusooper…
Rudolf Tobiase oratoorium „JOONASE LÄHETAMINE ”: ERSO , koorid ja solistid NEEME JÄRVI dirigeerimiselEstonia kontserdisaalis 21. XI.
Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine” viies täismõõduline ettekanne Eestis sai teoks 21. novembril Estonia kontserdisaalis ja ettekandjateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Oratooriumikoor (RAM + naiskoor), kammerkoor Voces Musicales, Rahvusooper…
5 minutit
Raekoda, torm, tung ja romantika
Kontserdisarjas „Vocalissimo” MERLE HILLEP (sopran) ja HELIN KAPTEN Tallinna raekojas.
15. XI õhtupoolikul oli sellises kombinatsioonis – kaunis interjöör, väärtluule ja väärtmuusika – saalitäiel publikul võimalus meelt lahutada ja seda tänu Lied-duole Merle Hillep (sopran) ja Helin Kapten (klaver).
Kui Helin Kapten on tuntud ja tunnustatud ansamblipartner juba aastaid, siis Merle Hillepi…
15. XI õhtupoolikul oli sellises kombinatsioonis – kaunis interjöör, väärtluule ja väärtmuusika – saalitäiel publikul võimalus meelt lahutada ja seda tänu Lied-duole Merle Hillep (sopran) ja Helin Kapten (klaver).
Kui Helin Kapten on tuntud ja tunnustatud ansamblipartner juba aastaid, siis Merle Hillepi…
3 minutit
Rännak Liszti maailma
Kontserdisarjas „Akadeemiline kammermuusika” MARKO MARTIN (klaver) Mederi saalis 18. XI, kavas Ferenc Liszti „Rännuaastad: Šveits”.
Ei tule just sagedasti ette sooloõhtuid, kus solist juhatab keskendunult publiku ühe autori mõtte- ja helimaailma avarustesse. Kui kõnealuseks on Ferenc Liszt, on võimalus seda laadi kontserdielamuseks veelgi ahtam. Liikudes mõttes lähiminevikku, meenub kaks sooloõhtut,…
Ei tule just sagedasti ette sooloõhtuid, kus solist juhatab keskendunult publiku ühe autori mõtte- ja helimaailma avarustesse. Kui kõnealuseks on Ferenc Liszt, on võimalus seda laadi kontserdielamuseks veelgi ahtam. Liikudes mõttes lähiminevikku, meenub kaks sooloõhtut,…
2 minutit
Õhus on sammast
MARE MIKOFFI näitus „Ausambad” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. XII , ENN ROOSI näitus „Monument” Hobuspea galeriis kuni 1. XII , AADAM KARMA ja KÄRT OJAVEE „Põhk ja piksel” ja ‘EKA KUNSTIÜLIÕPILASTE NÄITUS SooSoo galeriis kuni 2. XII ,EHA HALLISTE näitus „Loitsulilled” Vabaduse galeriis kuni 10. XII ningANA SLUGA näitus…
6 minutit
Detsembrimässu filmikobarast
Vladimir Karasjovi „Lindpriid” on senini eesti filmi suur tundmatu.
Mõni sündmus, sündmuste rida võib filmiloos pälvida erilise tähelepanu, teravdatud fookusse sattuda, samas kui paljud asjad upuvad üleni uttu. Mõni filmižanr võib rahvuslikus filmikultuuris üldse puududa või hakata juuri ajama pärast varsti sajandi kestnud ootamist. Esimesed päti ja politseiniku filmid on Eestis…
Mõni sündmus, sündmuste rida võib filmiloos pälvida erilise tähelepanu, teravdatud fookusse sattuda, samas kui paljud asjad upuvad üleni uttu. Mõni filmižanr võib rahvuslikus filmikultuuris üldse puududa või hakata juuri ajama pärast varsti sajandi kestnud ootamist. Esimesed päti ja politseiniku filmid on Eestis…
4 minutit
Näotu naise kättemaks
Patriarhaalses ühiskonnas, nagu ütleb Mary Douglas raamatus „Puhtus ja oht”, on ühiskonna kõige suuremad hirmud seotud naise kehaga, mis kipub valguma üle kogukonna kehtestatud piiride. Piirid on kõige ohtlikumad tsoonid, sest just seal on igasugune ideede struktuur kõige haavatavam (1). Neid haavatavaid punkte kaardistavad keha kõikvõimalikud avaused, millest immitseb igat…
4 minutit
Teispoolsusest jaapani õuduslugudes
Pole üllatav, et Tokugawa ajastul levinud jutustustes oli teispoolsus tihti koht, kus täitusid inimeste soovid ja tahtmised, mis range ühiskonnakorra tõttu siinpoolsuses täituda ei saanud.
Teispoolsuse mõiste vastandub igapäevasusega, seostub pigem üleloomuliku kui loomulikuga ning võib osutada paikadele ja maailmadele, mille kohta on vastavas kultuuris küll rohkelt informatsiooni, kuid mis,…
Teispoolsuse mõiste vastandub igapäevasusega, seostub pigem üleloomuliku kui loomulikuga ning võib osutada paikadele ja maailmadele, mille kohta on vastavas kultuuris küll rohkelt informatsiooni, kuid mis,…
3 minutit
Rahvuslik müüt ja isiklik
Jaapani luules haigutab kummaline lõhe klassikalistes vormides kirjutatu ning viimase sajandi jooksul loodud vabavärsi vahel. Too omapärane taksonoomia väljendub isegi terminites, mida luule kohta kasutatakse: viie ja seitsme silbi (täpsemalt küll moora) vaheldusel põhinevaid vorme (tanka ja haiku, kuigi ka neil tehakse selget vahet) nimetatakse jaapanipäraselt lauludeks (uta), kui vabavärsilise…
4 minutit
„Võrreldes Shikibuga kirjutavad Mann ja James nagu spordiajakirjanikud”
La Trobe’i ülikooli dotsendi RAJ PANDEY ja REIN RAUA vestlus
Rein Raud: Üks asi, mis mind „Genji loo” juures on alati mõtlema pannud, on selle sisu suhe vormiga. Läbi sajandite on ilmunud selle romaani lugematuid mugandusi ja uusversioone ning enamik tänapäeva jaapanlasi teab selle sisuliini filmide ja graafiliste romaanide kaudu,…
Rein Raud: Üks asi, mis mind „Genji loo” juures on alati mõtlema pannud, on selle sisu suhe vormiga. Läbi sajandite on ilmunud selle romaani lugematuid mugandusi ja uusversioone ning enamik tänapäeva jaapanlasi teab selle sisuliini filmide ja graafiliste romaanide kaudu,…
7 minutit
Murasaki Shikibu „Genji lugu” – 1000 aastat ilmumisest
Tänavu 1000 aastat tagasi esimest korda kirjas äramärkimist leidnud „Genji lugu” on toona suhteliselt noore jaapani kirjanduse traditsiooni kohta märkimisväärselt küps, keerulise keelelise ja psühholoogilise koega romaan, mida entusiastid on võrrelnud küll Marcel Prousti, küll Virginia Woolfi loominguga. Euroopa keeltesse tõlgituna täidab ta harilikult veidi üle 1000 lehekülje ja räägib…
3 minutit
Mage Soome arhitektuur
Näitus „SOOME ARHITEKTUUR 2006/2007” arhitektuurimuuseumis kuni 14. XII .
Arhitektuuri ülevaatenäituste traditsioon on Soomes pikk. Aastatel 1953–1998 tehti umbes iga viie aasta tagant näitus „Soome ehitab” („Suomi rakentaa”), kus esitati kokkuvõte vahepeal valminud ehitistest. Näitusi jõuti teha üheksa. Sarja viiendat osa, mis käsitles aastaid 1970–1975, näidati 1980. aastal Tallinnas ning ilmus…
Arhitektuuri ülevaatenäituste traditsioon on Soomes pikk. Aastatel 1953–1998 tehti umbes iga viie aasta tagant näitus „Soome ehitab” („Suomi rakentaa”), kus esitati kokkuvõte vahepeal valminud ehitistest. Näitusi jõuti teha üheksa. Sarja viiendat osa, mis käsitles aastaid 1970–1975, näidati 1980. aastal Tallinnas ning ilmus…
3 minutit
Pallaslaste maalikunst rahvusraamatukogus
Näitus „PALLASLASTE MAALIKUNST EESTI RAHVUSRAAMATUKOGUS ” rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 6. XII .
Eesti rahvusraamatukogu tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva mitme näitusega. Üks neist on pallaslaste maalinäitus, misjuures raamatukogu üldse esmakordselt tutvustab oma maalikogu. Kuna raamatukogu peasihtide seas pole kunagi olnud maalikunsti süstemaatiline kogumine, siis ei ole väljapanek kuigi ulatuslik ja sisaldab…
Eesti rahvusraamatukogu tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva mitme näitusega. Üks neist on pallaslaste maalinäitus, misjuures raamatukogu üldse esmakordselt tutvustab oma maalikogu. Kuna raamatukogu peasihtide seas pole kunagi olnud maalikunsti süstemaatiline kogumine, siis ei ole väljapanek kuigi ulatuslik ja sisaldab…
3 minutit
Vita brevis, ars longa
Reaalsusest igavikku
Ando Keskküla näituse avamisele oli tulnud hulgaliselt neid, kes olid temaga lähedalt seotud. Kõrvaltvaatajana võisin vaid aduda, mida ta kellegi jaoks oli tähendanud: Kunstihoone oli tuntavalt tiine läbipõimunud mälestustest. Sellises õhkkonnas hakkas mulle avanema Keskküla kui maalikunstniku metafüüsiline maailm, millesse ma polnud kunagi varem osanud süveneda.
Iseasi, palju selleks meie…
Ando Keskküla näituse avamisele oli tulnud hulgaliselt neid, kes olid temaga lähedalt seotud. Kõrvaltvaatajana võisin vaid aduda, mida ta kellegi jaoks oli tähendanud: Kunstihoone oli tuntavalt tiine läbipõimunud mälestustest. Sellises õhkkonnas hakkas mulle avanema Keskküla kui maalikunstniku metafüüsiline maailm, millesse ma polnud kunagi varem osanud süveneda.
Iseasi, palju selleks meie…
4 minutit
Tõlkimise teooriast ja praktikast
Keel üldiselt ja tõlkimine eriti on valdkonnad, mis annavad toitu kõige fantastilisematele spekulatsioonidele. Tõhusaim tõlkekriitika oleks teha lihtsalt uus ja parem tõlge.
Anne Lange. Tõlkimise aabits. Valgus 2008. 85 lk. Anu Saluäär. Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987 – 2008. Eesti Keele Sihtasutus 2008. 592 lk. Klaarika Kaldjärv. Autor, jutustaja, tõlkija: Borgese…
Anne Lange. Tõlkimise aabits. Valgus 2008. 85 lk. Anu Saluäär. Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987 – 2008. Eesti Keele Sihtasutus 2008. 592 lk. Klaarika Kaldjärv. Autor, jutustaja, tõlkija: Borgese…
11 minutit
Kassiga eksootilist vanurit õnnitledes
Vaevalt et Claude Lévi-Strauss, kes täna 100. sünnipäeva peab isegi haiglavoodis rahu saab, kui rahvahulgad teda õnnitlema tulvavad. Ja mille eest? Ikka selle, et ta oma pika elu on pühendanud tegevusele, mille kohta ta ise on ütelnud: „Iga kord kui pingutame, et millestki aru saada, hävitame sellega objekti, mida püüdsime…
3 minutit
Kultuur sigadusi ei ravi
Inimlikust lahkusest ja kaastundest keeldumine suurema idee nimel on läänes üldomane.
Roger Osborne, Tsivilisatsioon. Tõlkinud Rein Turu. Varrak, 2008. 432 lk.
Varraku kirjastusel on kujunenud tänuväärne traditsioon tuua teatava perioodilisusega eesti lugejani mastaapseid ja intrigeerivaid õhtumaa kultuuri ja ühiskonda mõtestavaid käsitlusi. Sellised lähiajaloo vaated nagu Eric Hobsbawmi „Äärmuste ajastu”, Peter Watsoni…
Roger Osborne, Tsivilisatsioon. Tõlkinud Rein Turu. Varrak, 2008. 432 lk.
Varraku kirjastusel on kujunenud tänuväärne traditsioon tuua teatava perioodilisusega eesti lugejani mastaapseid ja intrigeerivaid õhtumaa kultuuri ja ühiskonda mõtestavaid käsitlusi. Sellised lähiajaloo vaated nagu Eric Hobsbawmi „Äärmuste ajastu”, Peter Watsoni…
5 minutit
Muinsusvõimetus, kuid mitte lootusetu
Eesti riiklik muinsuskaitseline tegevus vajab kõigepealt ideoloogilist ja alles seejärel struktuurireformi.
Aastatel 2006-2007 viis riigikontroll läbi auditi, mille käigus uuriti põhjalikult muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsel. Muinsuskaitseamet, mis riikliku institutsioonina on Eestis peamine muinsuskaitselise tegevuse elluviija, sai riigikontrolli terava kriitika osaliseks. Auditi hinnang muinsuskaitseameti tööle kõlas: „Riik ei ole teinud piisavalt,…
Aastatel 2006-2007 viis riigikontroll läbi auditi, mille käigus uuriti põhjalikult muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsel. Muinsuskaitseamet, mis riikliku institutsioonina on Eestis peamine muinsuskaitselise tegevuse elluviija, sai riigikontrolli terava kriitika osaliseks. Auditi hinnang muinsuskaitseameti tööle kõlas: „Riik ei ole teinud piisavalt,…
6 minutit
Kullakatal
Rahva seas liikus jutt, et nõiaallikas suur rahakatal raha täis olla, mida ainult päevapaiste ilmaga allika põhjast näha võivat. Küll käinud rikkad ja vaesed seda seal vaatamas ja abinõusid arvamas, kuidaviisi läikivat kullakatalt nõiaallika põhjast kätte saada, aga kõik katsed olnud asjata, kõik kullaotsijad pidanud tühjalt tagasi minema. Kullakatal olnud…
2 minutit
