2008-39 (3224)
HENDRIK TOOMPERE 17. VII 1946 – 13. X 2008
13. oktoobril lõppes Eesti Nuku- ja Noorsooteatri staažikaima näitleja, Nukuteatri hingeks ning alustalaks peetud Hendrik Toompere seeniori elutee.
Hendrik Toompere sündis Pärnumaal talunike peres, õppis Pärnu I keskkoolis ning Tallinna Polütehnikumis automaatikat ja telemehaanikat. 1966. aastal lõpetas ta Ferdinand Veike juhendatud nukuteatri õppestuudio. 2001. aastal sai Hendrik Toompere seenior Eesti Vabariigi…
Hendrik Toompere sündis Pärnumaal talunike peres, õppis Pärnu I keskkoolis ning Tallinna Polütehnikumis automaatikat ja telemehaanikat. 1966. aastal lõpetas ta Ferdinand Veike juhendatud nukuteatri õppestuudio. 2001. aastal sai Hendrik Toompere seenior Eesti Vabariigi…
1 minut
Endel Lippus 3. XII 1926 – 30. IX 2008
Lahkus Eesti muusika- ja teatriakadeemia kauaaegne viiulipedagoog, emeriitprofessor Endel Lippus. Professor Lippus töötas seal aastast 1961 kuni 2006. aastani viiulipedagoogina, 1977–1983 keelpillikateedri juhatajana, dekaanina ja 1983–1991 prorektorina. Tema õpilaste nimekiri on väga pikk, kuid äärmiselt olulistena meie ja mitte ainult meie muusikaelus tuleb kindlasti nimetada järgmisi viiulikunstnikke: Andres Mustonen, Mati…
2 minutit
Rudolf Pangsepp 18. IX 1921 – 12. X 2008
Rudolf Pangsepp sündis 1921. aastal Tartus. Tartus sai ta ka esmase hariduse 16. algkoolis ning seejärel pedagoogiumi progümnaasiumis ja Tartu tehnikumis, mille lõpetas 1941. aastal. Kui II maailmasõda jõudis Eestisse, mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Pärast sõda, 1945. aastal, jätkas Rudolf Pangsepp õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1951. aastal, aga siis…
1 minut
Laste- ja noortefestival tahab panna teatri ja publiku üksteisest hoolima
Katrin Nielsen: ei jää üle muud kui tõsiselt tutvuda vaese teatri vahendite ja võimalustega.
Rait Avestik
Rait Avestik
5 minutit
Hilje Murelile Helmi Tohvelmani auhind
Laupäeval, 11. oktoobril anti üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind (asutatud 2000. aastal Eesti Teatriliidu juhatuse otsusega) Hilje Murelile, kelle lavalolekut iseloomustab määratlus „igas žestis on sõna”. Auhinna andis üle Laine Mägi, auhinna laureaat 2000. aastal.
1 minut
„Armastuse valem”
Mari Vihmandi ooper kahes vaatuses, maailma esietendus rahvusooperis Estonia 17. oktoobril.
2 minutit
Ellujäämise eelarve
Täna peame kurvastusega tõdema, et ka kõige kogenenumad analüütikud ei osanud täpselt prognoosida käesoleva aasta maailma ja seetõttu ka Eesti riigi majanduses ees seisvat mõõnaperioodi. Seepärast ei uskunud ka kultuuriministeeriumi inimesed, et kevadel esialgu külmutatud eelarvest saab tegelikkuses negatiivne lisaeelarve, rääkimata 2009. aasta eelarve vaevalisest teekonnast, mis pole lõpule jõudnud.…
5 minutit
Üks Soome ajaloo tundlikumaid teemasid
On kaheldav, kas selline uurimistöö oleks enam võimalik Eestis, kus kehtib lähiajaloo uurimise seisukohalt üpris drakooniline isikuandmete kaitse seadus.
Põgenike väljaandmine Nõukogude Liidule pärast Jätkusõjast väljumist 1944. aastal on üks Soome ajaloo tundlikumaid teemasid. Kuna väljaantute seas oli ka palju eestlasi, on see küsimus erutanud ka Eesti avalikkust ning sageli esile…
Põgenike väljaandmine Nõukogude Liidule pärast Jätkusõjast väljumist 1944. aastal on üks Soome ajaloo tundlikumaid teemasid. Kuna väljaantute seas oli ka palju eestlasi, on see küsimus erutanud ka Eesti avalikkust ning sageli esile…
5 minutit
Willkommen to kabaree! 14. oktoobril 2008
Millest kirjutada 14. oktoobril 2008, kui kogu ajakirjandus kõmab sellest, et maailma majandus on kriisis ja see kriis kestab veel vähemalt paar aastat? Kuigi Andrus Ansipi pilkumatud pilusilmad kuulutavad meile endiselt kustumatut edu ja kohe-kohe mööda minevat ajutist ebahetke. Aga ta on ka õppinud Nõukogude armee politruk.
3 minutit
Aastate 1939–1941 kohta kirjutatu on olnud ummiktee
Ajaloolased ei pääse lähiajaloo sõlmest välja ilma õigusteaduse, rahvusvaheliste suhete teooria või koguni psühholoogide abita.
Pavel Petrov, Punalipuline Balti laevastik ja Eesti 1939–1941. Tänapäev, 2008. 264 lk. Tõlkinud Toomas Huik, toimetaja Tõnu Tannberg.
Pavel Petrov, Punalipuline Balti laevastik ja Eesti 1939–1941. Tänapäev, 2008. 264 lk. Tõlkinud Toomas Huik, toimetaja Tõnu Tannberg.
4 minutit
„Meie isa” egosotsialism
Pole saladus, et kojarahva seas leiab mõnigi kord enam lihtsat inimlikku mõistmist kui üksjagu omaenese egoga hõivatud maailmaparandajate hulgas.
Kivastiku ja Kasterpalu „Meie isa” kuulub selle teatriaasta koorekihti. SVETA BOGOMOLOVA
Kivastiku ja Kasterpalu „Meie isa” kuulub selle teatriaasta koorekihti. SVETA BOGOMOLOVA
6 minutit
Teadmised, hirm ja loovus
Üha rohkem inimesi sulgeb hirmu ees silmad, pöördudes varem välja mõeldud teadmiste poole, mida meie kaasajal pakutakse aina mugavamalt, konspektiivsemalt ja kergemini seeditavalt.
Mehis Heinsaar
Mehis Heinsaar
10 minutit
Jean Marie Gustave Le Clézio „hea metslase” otsingul
Le Clézio loomingu saab paigutada pika ajalooga kirjandustraditsiooni, mille märksõnadeks on „eksotism” ja „Teine”.’
6 minutit
Eesti kunstnikud Wim Lamboo objektiivis
Andrus Kasemaa. 1998. Andrus Kasemaa. 2008. 2x repro
Hollandi fotokunstniku Wim Lamboo tänaseks juba paarkümmend aastat kestnud kultuurantropoloogiline projekt algas ajast, kui lammutati Euroopat pool sajandit lõhestanud Berliini müür. Ta on kavakindlalt rännanud Kesk- ja Ida-Euroopa kunstikeskustes, Tšehhoslovakkias, Poolas, Baltimaadel ning Ungaris ja pildistanud sealseid kunstnikke neile olulises ja iseloomulikus miljöös.
Hollandi fotokunstniku Wim Lamboo tänaseks juba paarkümmend aastat kestnud kultuurantropoloogiline projekt algas ajast, kui lammutati Euroopat pool sajandit lõhestanud Berliini müür. Ta on kavakindlalt rännanud Kesk- ja Ida-Euroopa kunstikeskustes, Tšehhoslovakkias, Poolas, Baltimaadel ning Ungaris ja pildistanud sealseid kunstnikke neile olulises ja iseloomulikus miljöös.
4 minutit
Pealelend
ELIN KARD
Hobusepea ja Rael Arteli galerii osalesid möödunud nädalavahetusel Berliini kunstiakadeemias IGBK (Internationale Gesellschaft der Bildenden Künste ehk Visuaalkunsti Rahvusvahelise Ühingu) korraldatud non-profit projektis „Art Swap Europe” („Euroopa kunstivahetus”). Mis projekt see on ja mida see andis Hobusepea galeriile?
Hobusepea ja Rael Arteli galerii osalesid möödunud nädalavahetusel Berliini kunstiakadeemias IGBK (Internationale Gesellschaft der Bildenden Künste ehk Visuaalkunsti Rahvusvahelise Ühingu) korraldatud non-profit projektis „Art Swap Europe” („Euroopa kunstivahetus”). Mis projekt see on ja mida see andis Hobusepea galeriile?
2 minutit
Kaliningradi biennaal
Janika Okk kollektsioneerib ning taastoodab galeriiruumis Tallinna tänavate anonüümseid stencil-tehnikas grafiteid; ta on täiendanud kasutatud papitükkidest ekspositsiooni venekeelse küsimusega, pihustatuna otse galeriiseinale: „Kuidas sa end täna tunned?”. Sandra Jõgeva
Palju traditsioonilist estampgraafikat linnas, milline võiks olla Tallinn, kui siingi oleks viimase sõja ajal vanalinn maatasa tehtud ning asemele enamalt jaolt paneelelamud…
Palju traditsioonilist estampgraafikat linnas, milline võiks olla Tallinn, kui siingi oleks viimase sõja ajal vanalinn maatasa tehtud ning asemele enamalt jaolt paneelelamud…
2 minutit
ERSO – Paavo Järvi – Silver Ainomäe
Silver Ainomäe jõudis Haydni kergusele päris lähedale. eesti kontsert
Eelmisel reedel olid meil Estonia kontserdisaalis ja ERSO ees külas austatud ja armastatud maestro Paavo Järvi ning veel eesti solist, tšellist Silver Ainomäe. Silver Ainomäe sooritab siin vägitükke, sest pole veel nelja nädalatki möödas, kui ta esitas meile kogu Beethoveni kammersarja ning…
Eelmisel reedel olid meil Estonia kontserdisaalis ja ERSO ees külas austatud ja armastatud maestro Paavo Järvi ning veel eesti solist, tšellist Silver Ainomäe. Silver Ainomäe sooritab siin vägitükke, sest pole veel nelja nädalatki möödas, kui ta esitas meile kogu Beethoveni kammersarja ning…
3 minutit
Tallinna Filharmoonia vallandas palaviku
„Klaveripalaviku” solist oli seekord soome klaverivirtuoos Henri Sigfridsson.
Sarja „Klaveripalavik” hooaja avakontsert: Tallinna Kammerorkester ja Henri Sigfridsson (klaver, Soome) Juha KangasE dirigeerimisel Mustpeade majas 9. X, kavas Wolfgang Amadeus Mozarti, Einojuhani Rautavaara ja Pehr Henrik Nordgreni looming.
Sarja „Klaveripalavik” hooaja avakontsert: Tallinna Kammerorkester ja Henri Sigfridsson (klaver, Soome) Juha KangasE dirigeerimisel Mustpeade majas 9. X, kavas Wolfgang Amadeus Mozarti, Einojuhani Rautavaara ja Pehr Henrik Nordgreni looming.
3 minutit
Duo Västrik-Leiten oli hoos
See hoog tormles Kadrioru lossi saalis 4. X ja loomulikult oli tegu „Akadeemilise kammermuusika” sarjaga. Kontsert pälvis tõsist tähelepanu ja seda eelkõige kava pärast. Francis Poulenci (1899–1963) Sonaat op. 143 tšellole ja klaverile (1940–48), Ernest Blochi (1880–1959) „Meditation Hébraique” (1924) ja Richard Straussi (1864–1949) Sonaat op. 6 tšellole ja klaverile.
Kuidagi raske on hinnata…
Kuidagi raske on hinnata…
2 minutit
Eesti muusikud maailmalavadel – „Eesti Vabariik 90”
Arvo Pärdi uusteos, kaheksale tšellole loodud „O Antiphonen” saab maailmaesiettekande 21. X Amsterdami Musikgebouws, esitajaiks Conjunto Ibérico ja solist Giovanni Sollima (tšello) Elias Arizcureni juhatusel. „Cantus in Memory of Benjamin Britten” on kõlanud 2. X Londoni Kuningliku MA orkestrilt, 4. X Pisa katedraalis (dirigent George Pehlivanian), 31. X Turu FO kontserdil (Juha Kangas). „Aliinale” ning…
4 minutit
Vene valge
Patriotismi voolab üle ekraaniääre: kodumaa, au ja südametunnistus on loonud liidu õrna, puhta ja ülla armastusega.
„Valged” ohvitserid, kes veel hiljuti nägid vene filmides välja nagu baltlaste mängitud neetud fašistid, pakatavad seekord üllusest, nad on riigi au, mõistus ja südametunnistus. pressifoto
„Valged” ohvitserid, kes veel hiljuti nägid vene filmides välja nagu baltlaste mängitud neetud fašistid, pakatavad seekord üllusest, nad on riigi au, mõistus ja südametunnistus. pressifoto
2 minutit
Klaus – üksik professionaalne amatöör
Tartu luuletaja Hannes Varblane. scanpix
Meie kaasajast leiab liiga vähe missioonitunde, hoole ja armastusega tehtud filme, mis ei taha olla, vaid on. Liigagi tihti tehakse mürtsu, et kõva mehe muljet jätta, vändatakse filme sõjarditest ja trummitagujatest, intrigeeritakse kõiksugu vaatenurkadega. Meie ajastu agressiivsest filmitööstusest kipuvad aga puudu olema tähendusrikkad isikute portreed. Mida…
Meie kaasajast leiab liiga vähe missioonitunde, hoole ja armastusega tehtud filme, mis ei taha olla, vaid on. Liigagi tihti tehakse mürtsu, et kõva mehe muljet jätta, vändatakse filme sõjarditest ja trummitagujatest, intrigeeritakse kõiksugu vaatenurkadega. Meie ajastu agressiivsest filmitööstusest kipuvad aga puudu olema tähendusrikkad isikute portreed. Mida…
3 minutit
Esivanemate unustatud varjud
Omajagu õõvastav on praegu lugeda neid kirju, mida vastutavad ametiisikud pidid kirjutama sel puhul, kui mõni välismaa kineast tahtis tulla oma filmidega või töö asjus Tallinnasse või siis juhul, kui Eesti kineast tahtis sõita filmifestivalile, näiteks Inglismaale.
4 minutit
Enn Säde silmast ja meelest
Kolm noort filmiinimest 1983. aasta 26. mail Leningradis: Ago Ruus, Tiina Lokk ja Juris Podnieks. Taustaks üleliiduline filmifestival. Ago on siia toonud Peeter Urbla mängufilmi „Šlaager”, mille operaator ta on ja mis on saanud küll maksimaalse koopiate arvu üleliidulises levis, kuid ideoloogiliselt tiinel festivalil tähelepanu ei ärata. Juris Podnieks on…
1 minut
